1-12-1997/9 · 1-12-1997/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2012.a. Tallinn Kriminaalasja number

1-12-1997 (10230110462)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Ines Tammsalu Kriminaalasi Viktor Leontjevi ja Tatjana Leontjeva süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 järgi; üldmenetluses

Prokurör Natalia Miilvee

Süüdistatav Viktor Leontjev

isikukood: 38511240224, elukoht Xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht TA AS, varem kriminaalkorras karistatud 24.09.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 275, § 274 lg 1 järgi rahalise karistusega 1550 krooni, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatav Tatjana Leontjeva

isikukood: 45702230383, elukoht Xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töövõimetuspensionär, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Sergei Razguljajev RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi Viktor Leontjev KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud.

2 KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Viktor Leontjev ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 19.07.2012.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tunnistada süüdi Tatjana Leontjeva KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära ulatuses, summas 640 eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Tatjana Leontjeva ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19.07.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Viktor Leontjevilt ja Tatjana Leontjevalt solidaarselt VB kasuks 600 eurot.

Asitõendid: - õhupüstol Walter CP99 (on hoiul Põhja prefektuuri hoiuruumis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend; - motoroller Yamaha (on hoiul VB) – jätta VB kätte.

Välja mõista riigituludesse menetluskuludena Viktor Leontjevilt ja Tatjana Leontjevalt mõlemalt eriladi II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava „Ees- ja perekonnanimi, 1-12-1997, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

3 tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 13.08.2012.a.

SÜÜDISTUS

Viktor Leontjevit ja Tatjana Leontjevat süüdistatakse selles, et nemad 22.06.2010 kl 16:00 ja 16:30 vahelisel ajal Tallinnas Tartu mnt 86 asuva Statoili tankla territooriumil VB alustatud sõnalise konflikti käigus, häirides avalikus, rahvarohkes kohas kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate inimeste, s.h KP, EL, EL, LG, HS rahu, koos, kasutasid ebasündseid väljendeid ja vägivalda temale võõra VB suhtes. Kui VB peksmise vältimiseks liikus Tatjana Leontjeva ja Viktor Leontjevi juurest eemale, siis oma pahameele väljendamiseks lükkas Tatajana Leontjeva VB kuuluva Yamaha motorolleri pikali ja tagus seda, Viktor Leontjev aga lõi vastu motorollerit haamriga. Kui eemal püsinud VB hakkas vara kahjustamist keelama, tulistas Viktor Leontjev mitmel korral õhupüstolist VB suunas, tabades põgenevat VB selga ja parema jala sääremarja, tekitades VBf üüsilist valu ja tervisekahjustust – haava selja piirkonnas. Seejärel võttis Viktor Leontjev VB tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil oma sõidukist haamri, millega hakkas VB tankla territooriumil taga ajama, samal ajal loopides VB pihta kive, ohustades sellega ka kõrvalisi isikuid ja nende vara. Kui VB jooksis oma motorolleri juurde, haaras Tatjana Leontjeva teda riietest kinni, tõukas VB ja tagus kätega vastu tema keha. Kõrvaliste isikute poolt kutsutud politsei saabumise järel jätkas Viktor Leontjev VB ründamist ja püüdis teda rusikaga lüüa, kuid politseiametnikud takistasid rünnet ja VB ohutuse tagamiseks paigutasid teda politseisõidukisse.

Kuna Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva avalikus ja rahvarohkes kohas, tegutsedes isikute grupis, rikkusid kõrvaliste isikute rahu ja avalikku korda, samuti oma pahameele väljendamisel kasutasid kannatanu kallal füüsilist ja psüühilist vägivalda, kasutades selleks relva ja ähvardades relvana kasutatava esemega, ja taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis panid Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, s.o KarS § 263 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavana ülekuulatud Tatjana Leontjeva ei tunnistanud ennast süüdi esitatud süüdistuses ja andis ütlusi, et 22.06.2010 ta ootas ülekäigu juures rohelist tuld, kui suure kiirusega tuli Statoili tankla juurest motoroller, mida juhtis mustas riides noormees ja motorolleri esirattaga lõi talle vastu jalgu, kuigi jalakäijatele süttis roheline tuli. Tatjana Leontjeva teatas juhtunust pojale, kes tuli kohale ning siis nägi süüdistatav sama noormeest tanklas. Tatjana Leontjeva sõitis koos pojaga viimase autoga Statoili tanklasse, et talle osta sõitnud isiku kindlaks teha. Noormees hakkas vabandama Tatjana Leontjeva ees, rääkis, et ta on Leontjevide garaažinaaber ja palus sõita garaaži juurde, et asi korda ajada. Tatjana Leontjeva läks noormehe motorolleri juurde numbrit vaatama. Ta ei ole motorollerit lõhkunud ega ümber ajanud, ei olnud isegi kindel, et see on noormehe oma. Motoroller oli katkirebitud istmega ja kriimustusi täis. Poeg püüdis korduvalt politseid välja kutsuda ja kuni politseipatrulli kohaletulekut istus Tatjana Leontjeva poja autos, kuna tal oli halb olla. Noormees püüdis ära joosta, Viktor Leontjev aga jooksis talle järele, helistades samal ajal politseisse. Käes oli pojal vaid mobiiltelefon, mingit haamrit tal ei olnud. Tatjana Leontjeva seletas, et pojal oli kaasas õhupüstol, ta ei mäleta, kas ta nägi seda sündmuse ajal Viktor Leontjevi käes, kuid mingil hetkel pani püstoli enda kotti ja andis üle politseile.

Süüdistatavana ülekuulatud Viktor Leontjev ei tunnistanud samuti oma süüd avaliku korra raskes rikkumises ning andis ütlusi, et 22.06.2010 kui ta tuli oma sõiduautoga Mercedes Benz Statoili tankla juurde, nägi ülekäigurajal ema, kes hoidis jalast kinni ja ütles, et mootorrattur sõitis talle otsa ja sõitis minema. Emal oli haav paremal jalal, millest voolas verd. Siis nägid nad Statoili tanklas sõiduautot tankivat sama noormeest ja läksid uurima, kas ta on Tatjana

4 Leontjevale otsa sõitnud. Noormees kinnitas otsasõitu, kuid hakkas kohe Viktor Leontjevit solvama, tegi ettepaneku sõita garaažide juurde ning seal asi ära klaarida. Viktor Leontjev valis noormehe juuresolekul politseinumbri, politsei ei olnud kohe nõus kohale tulema. Seejärel läks Viktor Leontjev noormehe motorolleri juurde numbrit vaatama, see seisis vildakalt, oli näha, et iste on katki rebitud ning motoroller on olnud pikaajalises kasutuses. Noormees hüppas ja kargas pidevalt V.Leontjevi ees, püüdis tüli norida ja mingil hetkel hakkas Statoili juurest ära minema. Viktor Leontjev hüüdis, et ta seisma jääks ja ootaks kuni politsei saabumiseni ja siis võttis autost õhupüstoli ja tegi noormehe suunas 15-17 m kauguselt mitu lasku. Ta nägi, et lasud tabasid noormeest, kuna too jäi seisma. Politsei tuli kohale peale seda ca 2 minuti pärast, noormees hakkas politseile näitama kahjustatud motorollerit ning alles sel hetkel kukkus motoroller ümber vasakule küljele. Kogu sündmuse ajal istus Tatjana Leontjeva sõiduautos ning välja tuli alles pärast kiirabi kohalejõudmist. Viktor Leontjev seletas, et tal ei olnud eesmärki rikkuda avalikku korda, tulistamisega aga soovis üksnes takistada noormehel lahkuda sündmuskohalt ehk liiklusõnnetuse põhjustamise kohalt.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et süüdistatavatele inkrimineeritud tegu on täielikult tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Viktor Leontjev oli sündmuskohal väga agressiivne, ajas taga kannatanut haamer käes ümber tankla, üritades pidevalt lüüa, kuid ei saanud teda kätte, seejärel tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil tulistas õhupüstolist kannatanut, samal ajal lõhkus ja lammutas Tatjana Leontjeva kannatanu motorollerit. Tunnistajate ütlustega on samuti tuvastatud, et süüdistatavate käitumine rikkus Statoili tanklas kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu ja turvalisust, kuivõrd nad tundsid kogu toimunu jooksul ohtu enda tervisele ja varale. Süüdistatavate tegevus oli kooskõlastatud ning seadis eesmärgiks tekitada kannatanule füüsilist ja varalist kahju vahendeid, viisi ja kohta valimata ja teistest inimestest hoolimata, ohustades nende elu, vara ja tervist ja rikkudes seega raskelt avalikku korda. Arvestades Tatjana Leontjeva väiksemat osalust kuriteo toimepanemisel ja tema terviseseisundit, palus prokurör mõista ta süüdi ja karistada rahalise karistusega, kuid jätta see tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel. Viktor Leontjevile karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada tema rolli kuriteo toimepanemisel, asjaolu, et süüdistatav ei ole sündmusest ega varasematest karistustest teinud vähimaidki järeldusi, vaid püüdis järjekindlalt õigustada oma käitumist, mistõttu taotles prokurör Viktor Leontjevi süüditunnistamist ja karistamist šokivangistusega.

Kaitsja asus seisukohale, et Leontjevitele esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Prokuröri poolt esitatud tõenditest saab uskuda vaid tunnistajat Parv, kes asus lähedal ja nägi sündmust pealt algusest peale kuni politsei tulekuni. Kannatanu näol on tegemist kütusevargaga, kes lisaks sellele põhjustas liiklusõnnetuse, sõites jalakäiajale, so Tatjana Leontjevale otsa. Kõik Statoili tanklas toimunu oli seotud üksnes õiguspärase käitumusega Viktor ja Tatjana Leontjevite poolt, kelle eesmärk oli süüteo toimepannud isik kinni pidada ja politseile üle anda. Ei ole tõendamist leidnud süüdistatavate poolt võõra vara kahjustamine, motoroller oli kannatanu kasutuses 3 aastat 7 kuud, mistõttu ei ole alust arvata, et kalkulatsioonis kajastatud vigastused oleks tekkinud 22.06.2010.a süüdistatavate käitumise tagajärjel. Alusetu on rääkida süüdistatavate tegevuse kooskõlastatusest, kuna Tatjana Leontjeva viibis Viktor Leontjevi sõiduautos politsei saabumiseni ning tema tegevus ei rikkunud tankla külastajate õigusrahu. Kaitsja seadis samuti kahtluse alla kannatanule tulistamisega tekitatud vigastuse olemasolu, kuna selle fikseerimisel rikuti menetlusõiguse norme ning lisaks sellele ei ole usutav, et selga tabanud kuul poleks kahjustanud kannatanu riideid, samuti ei ole kannatanu esitanud kaebusi vigastuse kohta kohale saabunud kiirabi töötajatele.

KOHTU JÄRELDUSED

5 Süüdistatavatele inkrimineeritava kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord, sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid näiteks inimese tervist. Objektiivne koosseis seisneb avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muus rikkumises, mis on seotud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, ähvardamisega relva või relvana kasutatava muu esemega, samuti teo toimepanemine grupi poolt. Seega on kuriteokoosseisu täidetuks lugemiseks vaja tuvastada, kas ja millise tegevusega rikkusid Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva 22.06.2010.a Tallinnas Tartu mnt 86 asuvas Statoili tanklas avalikku korda ning kas nende käitumises esinevad KarS § 263 objektiivset koosseisu moodustavad kvalifitseerivad tunnused.

Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kohtulikul uurimisel esitatud teisi tõendeid ja hinnates neid kogumis oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järeldusele, et Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva on toime pannud neile süüks arvatud teo.

Kannatanu VB ütluste kohaselt tuli Viktor Leontjev tema juurde, süüdistas teda Tatjana Leontjevale otsasõidus, seejärel lõi talle kätega keha ülemisse piirkonda ja tekkis rüselus (kohtuistungi protokolli lk 3). Tunnistaja KPütlustest nähtuvalt viibis ta Statoili tankla pesulas ning pööras Leontjevitele ja rollerijuhile tähelepanu selle tõttu, et nad vaidlesid kõva häälega ning oli silmnähtav, et nende vahel on konflikt, mille sisust ei saanud tunnistaja aru vene keele mitteoskamise tõttu (kohtuistungi protokolli lk 14-15). Tunnistaja HS andis kohtus ütlusi, et mõlemad süüdistatavad karjusid kannatanu peale, sõnelus oli agressiivne, kusjuures agressiivsus tuli süüdistatavate poolt (kohtuistungi protokolli lk 25). Tunnistaja EL rääkis kohtule, et tunneb mõningaid ebatsensuurseid sõnu vene keeles, kuulis neid sündmuskohal Viktor Leontjevi suust, need kõlasid kannatanu aadressil ning sisu oli umbes selline:„Tule siia, ma löön su maha“ (kohtuistungi protokolli lk 29).

Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et seejärel hakkas Viktor Leontjev jooksma kannatanule järele, püüdes teda kätte saada ja lüüa, samal ajal aga Tatjana Leontjeva lõhkus kannatanu motorollerit. Kannatanu VB rääkis kohtule, et Tatjana Leontjeva tõukas motorollerit jalgadega, kriimustas ja lükkas selle ümber (kohtuistungi protokolli lk 3). Tunnistaja KP andis ütlusi, et kannatanu jooksis Viktor Leontjevi eest ära, Viktor Leontjev tahtis kannatanut rusikaga lüüa. Tatjana Leontjeva tuli autost välja ja lõhkus motorollerit. Tunnistaja nägi, kuidas Tatjana Leontjeva lõi seda kätega ja püüdis lükata (kohtuistungi protokolli lk 15). Samuti kinnitas kohtule tunnistaja EL, et Tatjana Leontjeva lükkas motorollerit, peksis seda käte ja jalgadega (kohtuistungi protokoll lk 27).

Tunnistaja HS ütlustest nähtuvalt ajas Viktor Leontjev vasar või haamri taoline ese käes kannatanut taga, nad jooksid ümber tankla (kohtuistungi protokolli lk 25). Sama kinnitasid tunnistajad E ja EL ja LG (kohtuistungi protokolli lk 23, 27, 30). Nimetatud tunnistajad nägid Viktor Leontjevi käes haamrit või kirvest, millega ta püüdis lüüa kannatanut, kuid kannatanu suutis eest ära joosta. Kannatanu üritas kogu aeg motorolleri juurde minna, Viktor Leontjev aga takistas tal seda tegemast, jooksis haamer käes kannatanule järgi, kannatanu kartis haamriga pihta saada.

Tunnistajad VB ja TR – politseipatrullis kohale saabunud politseinikud andsid kohtule ütlusi, et Viktor Leontjevi käitumine oli kannatanu suhtes agressiivne ka siis, kui politseipatrull asus vahetult sündmuskohal konflikti lahendama. Sellest hoolimata ei rahunenud Viktor Leontjev maha ja püüdis jätkuvalt kasutada kannatanu suhtes vägivalda isegi politseinike silme ees, mistõttu oli politsei sunnitud panema kannatanu politseiautosse ja ukse sulgema (kohtuistungi protokolli lk 19, 21). Sama kinnitas kohtuistungil tunnistaja EL (kohtuistungi protokolli lk 28, 29) ning lisaks sellele nähtub tunnistaja EL ütlustest, et teda häiris just see, et politseiautosse pandi mitte Viktor Leontjev, kes jooksis haamriga ringi, vaid kannatanu, kuid politsei ei lasknud tunnistajal vahele sekkuda (kohtuistungi protokolli lk 31).

6 Kannatanu VB, tunnistaja KP ja süüdistatava Viktor Leontjevi enda ütlustega on tuvastatud, et pärast kannatanu tagaajamist võttis Viktor Leontjev autost õhupüstoli ja tulistas mitmel korral kannatanu suunas. Kannatanu VB ütluste kohaselt tulistas Viktor Leontjev teda kuus korda, kaks korda tabas keha ülemisse ossa, millest ta tundis füüsilist valu (kohtuistungi protokolli lk 3). Isiku läbivaatuse protokollist (t.l 31-34) nähtub, et 22.06.2010 teostati VBl äbivaatus, mille käigus tuvastati kannatanu seljal vasakul pool punase värvusega ümara kujuga haav. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu läbivaatusega fikseeritud haava tekkemehhanismis ega teostatud uurimistoimingu õiguspärasuses. Kuigi Viktor Leontjevi kaitsja seadis kahtluse alla VB haava olemasolu, samuti asjaolu, kas fotolt nähtav haavatud selg on VB oma, leiab kohus vastupidiselt kaitsja seisukohale, et isiku läbivaatus on teostatud kooskõlas KrMS § 88 sätetega. KrMS § 88 lg 1 p 2 sätestab, et isiku läbivaatusel selgitatakse tervisekahjustuste laad, vigastuste paiknemine ja vigastuse muud tunnused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja vaid siis, kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi. Peale selle, on süüdistatav Viktor Leontjev ise kinnitanud kohtule, et tulistamise eesmärk oli kannatanut ehmatada ja haavata, ta sihtis otse noormeest ja nägi, et kuul tabas kannatanu sääremarja (kohtuistugi protokolli lk 13).

Süüdistatavate poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine ja tema valduses oleva vara kahjustamine 22.06.2010 Statoili tanklas leiab tõendamist lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele kohtuliku uurimise käigus ära kuulatud hädaabinumbrile 110 tehtud kõnesalvestistega (t.l.93-100). Nimelt rääkis 22.06.2010 kell 16:22:02 politseisse helistanud meesterahvas (tunnistaja KP), et „Sikupilli vastas Statoilis mingisugused käivad ja kaklevad…mingi mammike lammutab mingisugust rollerit…Üks, kes tuli sellest autost välja (722 TFS), hakkas seda rolleri juhti taga ajama siin…See, kes taga ajas rolleri juhti, see tuleb tagasi rolleri juhi juurde. Auto sõitis minema edasi rolleri juurde. Nüüd tuleb uksest välja ja ..jah, hakati rolleri juhti peksma…Juba tulistab ka. Mingi püstoliga tulistas, jah“. Sama tunnistaja helistas uuesti kell 16:30:46 ja seekord rääkis järgmist: „Oli siin üks venelane, kes hakkas teist taga ajama. Mingi rolleri ja auto konflikt oli , siis võttis välja püstoli ja tulistas siin, aga see on päris püstol siin, pani 5-6 auku ja nad lammutasid siin seda rollerit, seda võttis haamri välja ja ajas rollerijuhti taga haamriga“.

Asitõendi – motorolleri Yamaha - vaatlusprotokollist on näha järgmisi vigastusi: mitmed kriimustused on motorolleri esiratta poritiiva vasakul küljel, plastmass- ja metallosadel ja istmel ning kiiruse- ja kütusenäidiku klaas on mõranenud ja lahti rebitud (t.l.43-50). Nimetatud vigastuste iseloom vastab tunnistajate poolt kirjeldatud süüdistatavate käitumisele motorolleri lõhkumise ja kahjustamise osas ning kohus leiab, et vigastused tekkisid süüdistatavate tegevuse tagajärjel.

Kohus leiab, et ülaltoodud tõendikogumi põhjal tõendamist leidnud tegevusega rikkusid Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva raskelt avalikku korda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale lahendis nr 3-1-1-24-07 „ avaliku korra rikkumisest saab üldjuhul rääkida siis, kui koosseisupärane tegu pannakse toime avalikus kohas, kuhu on juurdepääsuvõimalus piiramatul hulgal isikutel“. Arutatavas asjas on tuvastatud, et tegu leidis aset bensiinitanklas Statoil, kus asuvad peale tankimisaparaatide ka pesula ja pood. Seega on tegemist rahvarohke avaliku kohaga, kuhu on juurdepääsuvõimalus suurel hulgal inimestel, kes osutatavaid teenuseid kasutavad. Viidatud lahendis on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et „selleks, et kvalifitseerida asetleidnud vägivallategusid avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda“. Tunnistajad KP, LG, HS ja EL rääkisid kohtule, et Viktor Leontjevi ja Tatjana Leontjeva tegevus pani neid kartma oma elu, tervise ja vara pärast. Tunnistajad, kellel polnud süüdistatavate ja kannatanu vahel tekkinud konfliktiga mingit pistmist, olid valmis ennast varjama asuma ja sõidukit eemale parkima. Tunnistaja LG andis ütlusi, et tal hakkas süda kloppima (kohtuistungi protokolli lk 24) ja

7 tunnistaja EL andis ütlusi, et Statoilis toimunu oli nii karm, et see tekitas talle hirmu ja paanikat ning võttis jalad värisema (kohtuistungi protokolli lk 28).

Kohus märgib, et üldine õigusrahu tuleb vaieldamatult tunnistada rikutuks olukorras, kus täiesti juhuslikud inimesed osutuvad nende tahte vastaselt kaasatuks võõrasse konflikti ning auto pesemise või poest ostu tegemise ajal võivad nende pihta sattuda lendavad kivid või jäävad nad haamri ja õhupüstoliga ründava süüdistatava ohvriks. Samuti häiritakse asjassepuutumatute isikute rahu, kui nende juuresolekul kahjustatakse võõrast vara, mis omakorda tekitab inimesel hirmutunde, et süüdlane suunab oma põhjendamatu agressiivsuse sh ka nende vara vastu.

Kohus on seisukohal, et süüdistatavate käitumine oli vastuolus üldtunnustatud heade tavade, kommete ja normidega ning näitas üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda ning kasutades kannatanu suhtes vägivalda, relva ja relvana kasutatavat eset panid nad toime KarS § 263 p 1,3,4 kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et Tatjana Leontjevale väidetava otsasõidu fakt omab arutatavas kriminaalasjas tähtsust niivõrd, kuivõrd sellest sai alguse Statoili bensiinitanklas puhkenud konflikt. Siinjuures peab kohus vääraks süüdistatavate väidet nagu oleks sündmuskohal toimunu tingitud soovist tuvastada otsasõidu toimepannud isikut. Kannatanu ja mõlema süüdistatava ütluste kohaselt ei asunud VB oma süüd eitama, vaid vastupidi teatas omal initsiatiivil Leontjevitele enda kohta andmeid, mis võimaldasid vajaduse korral teda üles leida. Kannatanu ütlustest järeldub, et mitte keegi süüdistavatest ei küsinud konflikti algstaadiumis tema nime ega aadressi, ei esitanud nõuet mitte lahkuda enne politsei kohaletulekut. Samuti ei ole asjakohane süüdistatavate väide, et VB kinnipidamine oli vajalik seoses kütuse varguse toimepanemisega. Uuritud tõendite pinnalt saab järeldada, et VB poolt samal ajal varguse toimepanemisest said Leontjevid teada tunduvalt hiljem. Hädaabinumbrile 110 kõnesalvestistest ei nähtu, et Viktor Leontjev oleks seda asjaolu politsei väljakutsumise põhjusena maininud. Samuti ei ole Leontjevid vastava teatega pöördunud Statoili töötajate poole.

Kohus leiab, et kuriteo panid Viktor Leontjev ja Tatjana Leontjeva toime grupis kaastäideviijatena ning kaastäideviimise nii objektiivne - ühine tegutsemine – kui ka subjektiivne -tegevuse kooskõlastatus – kriteerium on arutatavas kriminaalasjas tõendamist leidnud.

Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-1-97-04 ja 3-1-1-108-06). Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures võib kooskõlastamine olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.

8 Kogutud tõendite pinnalt saab kohus järeldada, et Viktor Leontjevi ja Tatjana Leontjeva tegevus Statoili bensiinitanklas oli ühine ja kooskõlastatud. Kohus on tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad karjusid ebasündsaid sõnu kasutades kannatanu peale, kahjustasid kannatanu vara, kusjuures Tatjana Leontjeva jätkas kannatanule kuuluva motorolleri lõhkumist ajal, mil Viktor Leontjev kasutas VB suhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda. Tatjana Leontjeva teadis mitte üksnes seda, et Viktor Leontjevil oli kuriteo toimepanemise ajal kaasas õhupüstol, vaid ka seda, et ta kasutas õhupüstolit ning pärast kannatanut tulistamist pani Tatjana Leontjeva püstoli enda kotti. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et iga kaastäideviija oli teadlik ka teise kaasosalise panusest kuriteo toimepanemisel, nii Tatjana Leontjeva kui ka Viktor Leontjev hoidsid toimepandava teo kulgemist kontrolli all, seega mõlemad valitsesid tegu. Nad olid süüteo toimepanemises võrdsed partnerid teovalitsemise teooria mõistes, kuna kuriteokoosseisu realiseerimine sõltus võrdselt kõigi käitumisest, millest nad endale ka aru andsid, seega oli mõlema tegevus hõlmatud ka ühtsest tahtest.

TSIVIILHAGI

Kohtueelses menetluses on kannatanu VB esitanud tsiviilhagi summas 857,14 eurot. Kannatanu nõuab motorolleri lõhkumise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kohus on eelpool tuvastanud Viktor Leontjevi ja Tatjana Leontjeva käitumist kannatanu kasutuses olnud motorolleri kahjustamise osas, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatavad on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, kuna tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.

Puutuvalt kaitsja seisukohta hagi rahuldamise võimatuse kohta põhjusel, et ei ole tuvastatud: 1) et kohtueelses menetluses vaadeldi kannatanu kasutuses olnud motoroller; 2) et vigastused tekkisid 22.06.2010 ning 3) et motorolleri omanikuks on VB, märgib kohus järgmist. Kannatanu, süüdistatavate ja tunnistajate VB ja TR ütlustest nähtuvalt toimetati 22.06.2010 kannatanu ja süüdistatavad Kesklinna politseijaoskonda, kannatanu ja süüdistatavad jõudsid jaoskonda oma transpordivahendiga, kusjuures mõlemad transpordivahendid, sh kannatanu motoroller oli politseipatrulli nägemisulatuses. Kesklinna politseijaoskonnas motorollerit vaadeldi samal päeval, mida kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (t.l.43), vaatlusprotokollis kajastuvad samad vigastused, millised on loetletud kannatanu poolt esitatud kalkulatsioonis (t.l.41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 230 tulenevalt peab tsiviilkohtumenetluse pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et motoroller oleks olnud vigastatud enne 22.06.2010.

Sellest lähtuvalt ja tuginedes kannatanu ja tunnistajate ütlustele süüdistatavate poolt motorolleri lõhkumise osas, ei ole kohtul alust seada kahtluse alla ei vigastuste tekkimise aega ega vaadeldud motorolleri kuuluvust VB. Tehnilise passi kohaselt on motorolleri omanikuks AB (t.l.38). Vastavalt AÕS §-le 90 loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kohtulikul uurimisel esitatud ja uuritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et motoroller asus vähemalt kuriteo toimepanemise ajal VB valduses. Seega loetakse VB motorolleri omanikuks, millest tulenevalt on tal õigus esitada kriminaalasjas tsiviilhagi.

9 VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Samas tulenevalt VÕS § 1037 sätetest peab kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuma asja harilikust väärtusest rikkumise aja seisuga. Käesolevas asjas oli kahju suurus hinnatud selle tekkimisest alles 1,5 aasta pärast. Kohus leiab, et majanduse seisu muutlikkusega seonduvalt võis kahju suurus teo toimepanemise aja seisuga olla oluliselt väiksem. Arvestades VB seisukohta nõude vähendamise võimalikkuse kohta 600 euroni, on kohus seisukohal, et tsiviilhagi tuleb rahuldada selles samas ulatuses.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 263 p 1,3,4 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kriminaaltoimiku andmetel ei ole Tatjana Leontjevat varem kriminaalkorras karistatud. Tema puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas arvestab kohus Tatjana Leontjevale karistuse mõistmisel tema vanust ja tervislikku seisundit. Tegemist on eaka inimesega, tal on diagnoositud mitu erinevat haigust. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks sellele arvestada, et kuriteo toimepanemisel oli Tatjana Leontjeva osalus oluliselt väiksem ning leiab, et teda saab karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Kuivõrd Tatjana Leontjeva on töövõimetuspensionär ning pension on tema ainuke sissetulek, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel. Viktor Leontjevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine kuriteo toimepanemisel oli oluliselt aktiivsem ja jõhkram. Viktor Leontjevi süü suurust iseloomustab kasutatud vägivalla intensiivsus ja agressiivsus, ta jätkas vägivalla kasutamist kannatanu suhtes pika aja jooksul ning politseipatrulli poolt tarvitusele võetud meetmed ei sundinud teda loobuma vägivaldsest käitumisest.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06).

Viktor Leontjevile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et teda on varem kriminaalkorras karistatud kuriteo toimepanemise eest, mis oli samamoodi seotud vägivalla kasutamisega. Varasem karistus aga ei mõjutanud teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta ei teinud vajalikke järeldusi ega ole asunud õiguskuulekalt käituma. Seega on seadusest tulenevalt Viktor Leontjevi suhtes võimalik karistus üksnes vangistus. Arvestades asjaolu, et teo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, V.Leontjev ei ole selle aja jooksul uusi kuritegusid toime pannud, omab kindlat töökohta, on kohus seisukohal, et mõistetava vangistuse pikkuse saab jätta alla KarS § 263 sanktsiooni keskmise määra ning KarS § 74 alusel mitte pöörata täitmisele, määrates katseaja ja allutades V.Leontjevi käitumiskontrollile.

10

Kohtunik