1-09-19463/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-19463 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. juuni 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.R-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.R-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 21.06.2012 määrusega jäeti Z.R talle Pärnu Maakohtu 05.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Z.R mõisteti Pärnu Maakohtu 05.02.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 121 ja

§ 349 järgi, mille eest mõisteti talle kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel 3

aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja Z.R-i karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 25.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 01.03.2010 ja lõpp 26.10.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 01.05.2012.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu Z.R ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus tuvastas, et Z.R on kriminaalkorras karistatud teist korda. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust esimest korda. Z.R-ile anti võimalus esimest kriminaalkaristust, milline mõisteti talle 25.06.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi, vabaduses kanda, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod KarS

§ 200 lg 2 p 7, § 121 ja § 349 järgi, sealjuures KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav

kuritegu on esimese raskusastme kuritegu. Maakohtu hinnangul väärib märkimist, et Z.R-i teod on läinud raskemaks ja seotud endiselt vägivalla tarvitamisega. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et olles määratud kriminaalhooldusele, rikkus

Z.R mitmeid kordi käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu oli kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes probleemne ja komplitseeritud. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd

katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. Maakohtu arvates

eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel või õpingute mittejätkamisel, seega

tegevusetuse korral ja arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ning tutvusringkonda

muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Z.R toime panna uusi kuritegusid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

vangla andmetel 39%. Vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%.

Maakohtu hinnangul on tegemist kõrgete protsentnäitajatega, millest tulenevalt on isik avalikkusele ohtlik. Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.R olnud seaduskuulekas, omades viit kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr

3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eraldi väärib maakohtu

arvates märkimist see, et eelmisel korral, mil kohus arutas Z.R-i ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise järelvalve alla, oli tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on Z.R kogu aeg olnud, kuid vaatamata sellele jätkas ta katseajal uute kuritegude toimepanemist. Maakohus tunnustas Z.R-i selle eest, et ta vanglas olles töötab, on eriala omandanud, mitu sotsiaalprogrammi läbinud ja tahab ennast arendada, et vabaduses olles oleks kergem hakkama saada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Z.R, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Z.R ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei suudaks ta tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral täita kontrollnõudeid. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et ta

on vangistuse ajal muutnud oma suhtumist kriminaalhooldusesse ja selle vajalikkusesse.

Kuritegude toimepanemise ajal oli ta alaealine ega andnud endale aru oma tegude

negatiivsetest tagajärgedest nii endale kui ka teistele. Vanglas olles on ta kasvatanud

enesedistsipliini ja muutnud oma ellusuhtumist. Samuti on ta katkestanud suhted teda negatiivselt mõjutanud inimestega ja loodab vabanedes luua uue tutvusringkonna. Z.R on vangistuses saanud kontrolli alla oma varasema alkoholisõltuvuse ega tunne vajadust selle

tarbimise järele. Võimaliku vabanemise korral on talle garanteeritud koht P T G XXX klassis. Z.R leiab, et kohus ei tohiks arvesse võtta vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo sooritamise riskiprotsente, sest need on vangistuse jooksul kasvanud vaatamata sellele, et ta on vangistuse jooksul läbinud mitmeid erineva sisuga sotsiaalprogramme, mis peaksid riske vähendama. Vangistuses mõistetud viit distsiplinaarkaristust Z.R kahetseb. Samas on ta vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme nagu XXXX ja XXXX treening. Samuti on

3 ta omandanud XXXX eriala ja XXXX juhiload. Alates 01.06.2011 osaleb ta vangla XXXX. Need positiivsed tegevused kaaluvad Z.R-i arvates üle distsiplinaarrikkumised. Ta lisab,

et ehkki tal on XXX euro ulatuses maksmata võlgu, on ta vabanemisfondi kogunud umbes

XXX eurot ja seega saab ta vabanedes oma võlad ära tasuda. Z.R leiab, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja muutnud ta seaduskuulekaks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud Ringkonnakohus möönab, et Z.R-i

mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – Z.R on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX, ta on omandanud XXXX eriala ja XXXX juhiload, töötab vangla XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et Z.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

4. tingimisi Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul Z.R-i

ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on

kriminaalkorras karistatud varemgi. Pärnu Maakohtu 17.06.2008 otsusega mõisteti ta süüdi

KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi ja karistati tingimisi vangistusega. Seega anti Z.R-ile võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt. Z.R aga ei õigustanud tema suhtes üles näidatud usaldust, pannes katseajal toime uued kuriteod, mille eest kannab käesolevat vanglakaristust. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud Z.R-ile vajalikku paranduslikku mõju ning

mingeid järeldusi ta sellest enda jaoks ei teinud. Hinnates Z.R-i käitumist vangistuse kandmise ajal, puudub ringkonnakohtul veendumus, et ka kantud reaalne vangistus oleks oma

eesmärgi Z.R-i õiguskuulekale teele suunamisel täitnud. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et teda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seega

pole Z.R isegi range järelevalve tingimustes suutnud alluda kehtestatud reeglitele,

mistõttu on kaheldav, et ta suudaks seda vabaduses, kus kontroll tema käitumise üle oleks märkimisväärselt nõrgem.

5. on vangistuses asunud tegelema oma Ringkonnakohus hindab positiivselt, et Z.R

alkoholiprobleemiga, mis on varasemalt olnud oluliseks kuritegude toimepanemise

riskiteguriks. Sellele vaatamata esineb ringkonnakohtu arvates endiselt oht, et Z.R võib vabanedes ning endiste tuttavatega suhtlemise jätkamisel esineda tagasilanguse perioode.

Z.R on küll väitnud, et on teda varem negatiivselt mõjutanud kaaslastega suhted katkestanud, kuid ei ole välistatud, et vabaduses uue seaduskuuleka tutvusringkonna loomisel

4

raskuste ilmnemisel võib Z.R varasemate tuttavatega suhted taastada. Toetavad lähedased vanemate näol olid Z.R olemas ka enne vangistust, kuid neil ei õnnestunud teda õiguskuulekale teele suunata.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid Z.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau