1-09-7315/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-7315

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7315 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. juuni 2012 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu O.O (O.O) määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.O määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 20.06.2012 määrusega jäeti O.O temale Viru Maakohtu

28.02.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata.

O.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 331 ja § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 69

kohaldamisega üldkasuliku tööga 1320 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat koos KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja KarS § 75 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud lisakohustuste täitmisega. Viru Maakohtu 29.09.2011 määrusega pöörati Viru Maakohtu 28.02.2011 otsus täitmisele, loeti ärakantuks süüdimõistetu poolt tehtud üldkasulik töö 230 tundi, s.o 3 kuud 25 päeva ning ärakandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistust alates 29.09.2011. Viru Maakohtu

27.01.2012 määrusega parandati sama kohtu 29.09.2011 määrust ning loeti ärakantuks

süüdimõistetu poolt tehtud üldkasulik töö 310 tunni ulatuses, s.o 5 kuud 5 päeva ja ärakandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust. O.O karistusaja algus on 29.09.2011 ja lõpp 23.02.2013.

- 2 -

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine elektroonilise järelevalve alla on võimalik alates 29.03.2012.

Viru Vangla esitas 29.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja süüdimõistetu O.O ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et O.O on kriminaalkorras karistatud viis

korda ning viiendat korda kannab ka vangistust. Käesoleval ajal kannab ta karistust, mis kõigepealt oli talle mõistetud üldkasuliku tööna. Kuna ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid,

pöörati karistus täitmisele. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada O.O sama karistuse kandmisest teistkordselt. Arvestades kinnipeetava isikut ning tema käitumist viimase

käitumiskontrolli ja vangistuse ajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et O.O seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid järgida.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuritegude toimepanemise

põhjuseks O.O poolt on alkoholi kuritarvitamine, seda on kinnitanud ka

kinnipeetava endine abikaasa. Maakohus leiab, et vangistuses on O.O võimalik oma sõltuvusega tegeleda ja läbida vastavad sotsiaalprogrammid. Maakohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses on kindlam ja põhjalikum kui vabaduses. Samuti on kinnipeetaval vangistuses võimalik tegeleda diagnoositud XXXX. O.O on tasumata rahalisi kohustusi üle 4700 euro. Vabaduses ei ole talle töökohta

garanteeritud. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil selgitada, millistest vahenditest ta kavatseb vabaduses elama hakata, mainides vaid endise abikaasa toetust.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul O.O poolt 47%. Maakohus peab seda nimetamisväärseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe O.O rehabilitatsioonis mingit vajadust. Kriminaalhoolduse eesmärk on samuti kinnipeetava resotsialiseerimine. Kuna kinnipeetav

seda ei aktsepteeri, ei ole kriminaalhoolduse eesmärgid antud kinnipeetava puhul saavutatavad.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Määruskaebuses palub O.O tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

O.O väidab, et tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel tagab kriminaalhooldus tema resotsialiseerumise ühiskonda ja aitab tal oma sõltuvusprobleemidega hakkama saada. Tal on

vabanemisel garanteeritud elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik elukaaslase ja poja näol. O.O väidab määruskaebuses, et tõele ei vasta maakohtu seisukoht, et O.O ei soovi osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. Lisaks palub O.O arvestada tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. Käesoleval

hetkel kannab ta vanglakaristust kuriteo eest, mille eest talle esmalt määrati karistuseks üldkasulik töö. See näitab, et tema poolt toime pandud kuritegu ei olnud suure ohtlikkusega.

- 3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et O.O on olemas vabanedes elukoht ning toetavad perekonnaliikmed. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu

üles seda, et O.O on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda

viis korda kriminaalkorras karistatud, enamus kuritegude puhul on tegemist varavastaste

kuritegudega, kohati on kasutatud ka vägivalda. Vangistust kannab O.O viiendat

korda. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et O.O kuritegude

dünaamikat iseloomustab vägivaldsus ning varalise kahju tekitamine. Soodusteguriks

kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarbimine. Meditsiiniosakonna andmetel on O.O uimastisõltuvus. Lisaks on teda korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas

9 korda narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud O.O uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et O.O suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on O.O tasumata kohtukulusid ja võlanõudeid üle 4700 euro. Enne vangistust O.O sissetulek puudus. Ka tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Tulenevalt O.O

rahalistest kohustustest, kindla sissetuleku puudumisest ja asjaolust, et O.O on

kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et on oht, et O.O hakkab vabaduses uuesti kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et kriminaalhooldus aitab

O.O resotsialiseeruda ühiskonnaga ning mõjub positiivsemalt kui vanglakaristus.

Viimase kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati O.O suhtes täitmisele, kuna

O.O ei täitnud kontrollnõudeid – rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu.

Sellest järeldab ringkonnakohus, et kriminaalhooldus ei avalda O.O-le soovitud mõju. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et O.O on motiveeritud katseaega

edukalt läbima. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O.O on vangistuses

võimalik tegeleda oma alkoholiprobleemiga, uimastisõltuvusega ning läbida sotsiaalprogramme.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus O.O seisukohaga, et tema poolt viimati toime

pandud kuritegude puhul ei ole tegemist raskete kuritegudega, kuna maakohus ei pööranud

O.O-le mõistetud vanglakaristust koheselt täitmisele. O.O on Viru

Maakohtu 28.02.2011 otsusega karistatud grupis toime pandud varguse eest, kinnipeetava, arestialuse või vahistatu poolt narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest ning kehalise väärkohtlemise eest. Asjaolu,

- 4 -

et maakohus andis O.O-le võimaluse kanda karistust üldkasuliku töö ja

lisakohustuste täitmisega, ei näita, et tema poolt toime pandud kuritegude puhul ei oleks tegemist ohtlike süütegudega. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi

vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende

süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud.

O.O suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kelle puhul

mõistetud karistused ei ole motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega

ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära O.O

poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et O.O tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele,

et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka

ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et O.O tingimisi

ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas