1-07-6199/56 · 1-07-6199/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-6199

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-6199 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. juuli 2012 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.F-i (S.F) määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 9. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.F-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 09.07.2012 määrusega jäeti S.F temale Tartu Maakohtu

15.04.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata.

S.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.04.2010 otsusega KarS § 121 järgi ja

karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks koos Pärnu Maakohtu 25.05.2007 otsusega mõistetud karistusega mõisteti 3 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.04.2010 ja lõpp on 17.04.2013. Tartu Maakohtu 17.11.2011 määrusega jäeti S.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 20.06.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri

arvamuse, leidis, et S.F-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.

- 2 - S.F on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud S.F-i kohta uue kuriteo

toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused kuritegude

eest, s.h ka reaalne vangistus, ning katseajal uue kuriteo toimepanemine ja vanglas

süstemaatiline distsipliini rikkumine koos mitme kehtiva karistusega ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.

Maakohus nõustus prokuröri arvamusega. S.F on vanglas läbinud küll mitmeid

programme, õppinud enda seletuse järgi usinasti, kuid kõige selle positiivset mõju

tegelikkuses ei ole näha. Vanglas viibitud aastate jooksul on S.F karistatud distsiplinaarkorras 8 korda ja viimastest karistustest on 3 kehtivat karistust. Vangla ise hindab S.F-i poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riski märkimisväärselt kõrgeks

43%. S.F viitab sellele, et vabaduses saab tal olema töökoht ja lähedaste toetus seaduskuulekaks eluks. Samas need võimalused olid olemas tema jaoks ka varem, kuid ei ole

kuidagi takistanud kuritegude toimepanemist, s.h isegi katseajal. Vaatamata S.F-ile

antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi.

Maakohus leidis, et nendel asjaoludel jääb väheseks S.F-i lubadustest, viidetest

võimalikule tööle saamisele ja mitmete programmide läbimisest vanglas tema ennetähtaegseks vabastamiseks vanglast elektroonilise valve alla koos hulga lisatingimustega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub S.F tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. S.F leiab, et maakohus on määruse tegemisel lähtunud vaid prokuröri ebaobjektiivsest

seisukohast, samas kui olemas on nii vangla kui ka kriminaalhooldaja toetav suhtumine.

S.F leiab, et maakohus ei oleks pidanud lähtuma vangla poolt toodud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, kuna ühegi valemiga ei ole võimalik ette näha isiku tegevust ja tuvastada tema ellusuhtumise muutumist.

Distsiplinaarkaristuse osas märgib S.F, et neil pole mingit seost soodumusega

kriminaalseks käitumiseks, kuna neid määratakse kõige tühisemate põhjuste pärast. S.F toob näitena ühel hommikul haiglase enesetunde tõttu kooli minemata jätmist. S.F tunnistab, et on 5-l korral kriminaalkorras karistatud, kuid leiab, et see ei anna alust eeldamaks, et ta jääbki kurjategijaks. S.F toob välja, et ta on vangistuses asunud

omandama põhiharidust ja on läbinud mitmeid üldist ellusuhtumist arendavaid

sotsiaalprogramme ning temaga on regulaarselt läbi viidud vestlusi probleemilahendamise

oskuste arendamiseks. S.F toob välja, et vastupidiselt prokuröri ja maakohtu

arvamusele on ta hakanud väärtustama ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnorme. Samuti toob S.F välja, et ta on XX% töövõimetu, mis distsiplineerib teda. Töökoha osas märgib S.F, et see on tal tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel olemas. Selle kinnituseks on S.F määruskaebusele lisanud ka garantiikirja, mille kohaselt on S.F-ile tagatud XXXX A E O Eesti filiaalis. S.F rõhutab, et nimetatud töökoht

ei ole talle alati kättesaadav ja olukorras, kus teda ei vabastata vangistusest tingimisi enne

tähtaega, võib ta sellest töökohast ilma jääda. Hiljem uut töökohta leida on aga oluliselt raskem. S.F kinnitab määruskaebuses, et soovib oma ebaõnnestunud mineviku selja taha jätta ja jätkata seadusekuulekat elu. Tal on vabaduses olemas lähedased (peamiselt õde), kes teda

moraalselt toetavad. S.F väidab, et on sisemuses otsustanud teha oma elus suured

- 3 - ümberkorraldused ning usub, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine motiveerib

teda rohkem tulevikus õiguskuulekat elu elama, kuna siis ta on tänulik asjaolu eest, et ühiskond on teda usaldanud.

Määruskaebusele on lisatud töögarantiikiri ning volikiri, mille kohaselt garantiikirja andja J.M. on volitatud A E O nimel tegutsema.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S.F-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et S.F on olemas vabanedes töökoht

ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti S.F-i poolt mitmete sotsiaalprogrammide läbimist ning põhihariduse omandamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu

üles seda, et S.F on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda

kuus korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab S.F karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud vangistuse ajal. Varasemalt on teda samuti karistatud kehalise väärkohtlemise, aga ka raskete tervisekahjustuste tekitamise ja joobes

juhtimise eest. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud S.F uute kuritegude

toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et S.F suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu.

Määruskaebuses leiab S.F, et maakohus pole määruse tegemisel olnud objektiivne.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et maakohus ei vabastanud S.F vangistusest

tingimisi enne tähtaega, ei näita maakohtu ebaobjektiivsust. Vangla iseloomustus ning kriminaalhooldaja arvamus ei ole maakohtule määruse tegemisel siduvad. Küll aga peab

maakohus arvestama vangla iseloomustuses ning kriminaalhooldaja arvamuses toodud seisukohtadega ning süüdimõistetu isikut iseloomustavate faktidega kaaludes kõiki KarS § 76

lg-s 3 nimetatud asjaolusid kogumis. Maakohus on S.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalumisel arvestanud tema poolt läbitud sotsiaalprogramme ning

sellest tehtud järeldusi. Samuti on maakohus käsitlenud S.F-i lähedaste toetust ning

töökoha leidmise võimalust. Seega on maakohus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestanud ka S.F iseloomustavate positiivsete asjaoludega.

Ringkonnakohtul ei teki veendumust, et tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine

koos kriminaalhooldusele allutamisega avaldab S.F-ile soovitud mõju. Pärnu Maakohtu 30.03.2006 otsusega mõisteti S.F süüdi KarS § 118 lg 1 järgi ja lõplikuks

liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust, millest 6 kuud vangistust pöörati koheselt

täitmisele ning 3 aastat 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 järgi ei pööratud täitmisele, kui

S.F 3 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Sellele vaatamata mõisteti S.F järjekordselt Pärnu Maakohtu 01.06.2007 otsusega süüdi KarS § 118 lg 1 ja § 121 järgi kuritegude toimepanemises, mida S.F pani toime oktoobris-

- 4 -

novembris 2006. Seega on S.F varasemalt kuritegusid toime pannud ka katseajal. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega motiveeriks S.F seekord katseaega positiivselt läbima ning kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Määruskaebuses toob S.F välja, et on vangistuses viibitud aja jooksul õppinud

väärtustama ühiskonnas kehtivaid norme. Samas kannab S.F vanglakaristust juba

neljandat korda ning viimane kuritegu on S.F-i poolt toime pandud vangistuse ajal.

Lisaks on S.F distsiplinaarkorras karistatud 8-l korral. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et distsiplinaarrikkumised on reeglina tühised ja ei oma

tähtsust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu põhjal on võimalik hinnata, kuidas suudab kinnipeetav kinni pidada kehtivatest normidest. S.F on oma käitumisega näidanud, et ta ei pea kehtivaid reegleid isegi range järelevalve tingimustes oluliseks. Sellest tulenevalt ei

saa ringkonnakohus nõustuda määruskaebuse esitajaga, et vangistus on S.F-ile õpetanud ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme hindama ja järgima. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende

süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud.

S.F-i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kelle puhul

mõistetud karistused ei ole motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära S.F-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et S.F tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma

veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka

ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et S.F-i tingimisi

ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk