Legislator Case Law & Legislation
1-12-1237/38 AI generated

1-12-1237/38 · 1-12-1237/38 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-1237/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Summary

AI generated

1 KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1237 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.G sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, haridus, rahvuselt ...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-12-1237/38

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1237 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.G

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.G

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, haridus, rahvuselt venelane, põhi elukoht xxxKaristuse kandmise algus 23.08.2011 ja

lõpp 24.03.2014 RESOLUTSIOON

Jätta N.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav N.G

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.G on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.03.2012

Karistusseadustiku (KarS) karistatud

§115 järgi ning KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat . 6 kuud 29 päeva alates 23.08.2011

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole distsiplinaarkaristusi

määratud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus, välja on kujunenud

2 kulutamisharjumus. Kinnipeetaval puuduvad Eestis toetavad toimetulekut soodustavad

suhted. Kinnipeetav hindab kõrgelt suhteid vanavanematega, kes elavad Venemaal. Emaga on kinnipeetaval suhted keerulised. Kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Kinnipeetav tunnistab alkoholiga seotud probleeme osaliselt, kuid

ei näe seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel. Kinnipeetav eelistab oma tegevuses impulsiivsust, mitte tegevuste kavandamist, ei ole järjekindel, probleemide

lahendamisoskus puudub, leiab, et probleem on teistes, kordab teiste vigu. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava välismaalase pass kehtib kuni 31.03.2015. Lähedastest on kinnipeetaval Eestis vaid ema, kellega

suhted on keerulised. Korralikke sõpru kinnipeetaval vabaduses ei ole. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja ema on nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on töötu ja nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise

korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused on vähesed. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast

kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku

olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Töötukassas. Sotsiaalse toimet itreening. uleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviis

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 3 kuud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav N.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et

on vanglas esimest korda ja kinnitas, et alkoholi enam tarvitama ei hakka.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kolmel korral, reaalne vangistus on talle karistuseks mõistetud kahel korral. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud alla aasta, mis maakohtu arvates on veel liiga vähe.

3

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni

24.03.2014 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma ema juurde. Tegemist on mugavustega korteriga, mis

vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ning ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Samast arvamusest nähtub aga, et kinnipeetava suhted

emaga on keerulised seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamisega, samuti varastas ja müüs ta kodust asju. Selline kordune olukord ei ole maakohtu arvates vangistusest ennetähtaegselt vabanenud vangi resotsialiseerumist soodustav ja tekitab kriminaalhooldusel pigem probleeme.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral ei ole

kinnipeetavale tagatud töökohta. Kuna kinnipeetav on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis on oht, et legaalse ja regulaarse sissetuleku puudumisel ning materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava ema on nõustunud kinnipeetavat toetama ka materiaalselt, ei ole see

lubadus tõsiselt võetav, kuna kinnipeetava ema on ise töötu. Samuti ei ole kinnipeetava ema näidanud üles sellekohast soovi ja algatust vangistuse ajal. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on olemas kokkulepe töökoha osas, ei ole need paljasõnalised väited millegagi tõendatud ja garantiikirja töökoha tagamise osas ei ole kohtule esitatud.

Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab antud kinnipeetava puhul ka asjaolu, et vabaduses lävis kinnipeetav vaid kriminaalse taustaga tuttavatega ning korralikke sõpru tal vabaduses ei ole.

Kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole toetanud ka Viru vangla ja prokuröri abi. Maakohus peab Viru vangla seisukohta antud juhul oluliseks, kuna tegemist on vanglaametnikuga, kes näeb kinnipeetavat igapäevaselt.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid alkoholi

kuritarvitamisega. Maakohus leiab, et jätkates kandmist karistust vanglas, on kinnipeetaval võimalik tegeleda enda harimise ja sõltuvusest vabanemisega.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik