1-12-2601/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-2601 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvok

aat Irina ŢURINA Kohtuasi Viru Vangla materjalid

O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.J

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt ukrainlane, elukoht puudub puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 04.01.2012 ja 04.01.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus,

määrata tema poolt O.J-ile

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. toimikuga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €).

Välja mõista O.J-ilt

riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Irina

ŽURINA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.J

i enne tähtaega vabastamiseks. vangistusest tingimis

O.J süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.03.2012 on otsusega Karistusseadustiku (KarS) karistatud kohaldamisega §121 järgi ning KarS §65 lg.2 vangistusega 1 aasta alates 04.01.2012.

Viru Vangla iseloomustu 2 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale

koostatud. Kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud rahuldav ja tema

suhtumine ametnikesse hea. Kinnipeetav ei oska riigikeelt ja enesetäiendamises

eeliseid ei näe. Vabaduses ei ole kinnipeetaval kunagi olnud stabiilset töökohta. Kinnipeetava suhted õe ja vendadega on minimaalsed, soovib kontakti hoida vaid

õega, vendadega on tülis. Kinnipeetava suhted lähisugulastega ei ole toetavad. Kinnipeetav on vangis olnud üle 20 aasta, tal on hoolimatu ja riskeeriv elustiil. Kinnipeetav on vestlusel pinges ja kärsitu, mina pilt on negatiivne. Sõprade ja heade - tuttavate puudumine osutab kinnipeetava sotsiaalsele isoleeritusele. Seoses pikaajalise

vangistuses viibimisega on omandanud kuritegeliku käitumise. Kinnipeetav on

rikkunud vangla korda, rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel ei näe mõtet. Kinnipeetaval puuduvad plaanid edaspidiseks eluks. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on keskmised, tema käitumine on närviline ja ta ägestub kergesti. Kinnipeetav ei ole võimeline leidma põhjus tagajärg seoseid ja adekvaatselt hinnata oma käitumist, -

samuti puuduvad tal probleemidega toimetulekuks selged strateegiad. Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49%. Viru Vangla toetab kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetaval puudub

märgib, et vabanemise korral toetav lähivõrgustik, kuna suhted õe ja vendadega on minimaalsed

ning õde suhtub tema vabanemisse ennetähtaegselt ükskõikselt. Kinnipeetav on ennetähtaegse vabanemise korral avaldanud soovi asuda

elama aadressile xxx xxx Kodukülastuse käigus selgus, et eramaja kuulub kinnipeetava õe abikaasale ja õde ei

ole kinnipeetavat nõus enda juurde elama võtma. Vabanemise korral puudub

kinnipeetaval lisaks elukohale ka töökoht. Kinnipeetav on ühel korral viibinud

kriminaalhooldusel, kohe katseaja alguses pani ta toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav saaks määratletud endale kindla elukoha, kuhu ta asub vabanemise korral elama, muudaks enda hoiakuid ja

mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks oma sõltuvusprobleemi olemasolu.

Maakohtu istung

Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et asub xxx linna O.J

aadressile, kust ta ka vahistati. Kriminaalhooldusametnikule ta seda aadressi ei nimetanud ja seda elukohta kontrollitud ei ole.

3

Prokurör ei nõustunud maakohtu istungil Viru Vangla i abi Sergei Travnikov

arvamusega ja leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.

Kaitsja vandeadvokaat Irina Ţurina rõhutas maakohtu istungil, et Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, et kinnipeetava sõnade kohaselt on tal elukoht xxx olemas ning palus taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda ja reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Uue, samaliigilise kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetaval käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mida on, arvestades kantud lühikest karistusega, palju.

Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav järgida

isegi vangistuses viibides.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral tingimisi enne tähtaega on

kinnipeetav soovinud asuda elama xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub

kinnipeetava õe abikaasale. Kinnipeetava õde ei ole nõustunud kinnipeetava

elamaasumisega sellele aadressile. Seega puudub kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks

nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole

kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et asub vabanemisel elama endisesse elukohta xxx, kuid nimetatud elukohta ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Seega puuduvad andmed

selle kohta, kas nimetatud elukoht on olemas, kas see vastab nõuetele ja kas kinnipeetaval on võimalik sinna elama asuda. Vastuseks kohtu küsimusele kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et nimetatud elukohas elab tema tuttav naisterahvas,

kes oli tema poolt toimepandud viimases kuriteos kannatanu. Maakohus ei pea mõistlikuks ja otstarbekohaseks, et kinnipeetav asub ennetähtaegse vabanemise korral

elama taas kannatanu juurde. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetav garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetavat on varasemalt karistatud ka varavastaste

kuritegude toimepanemise eest, on olemas reaalne oht, et legaalse regulaarse

4 sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime

panna uue kuriteo. Kinnipeetaval on algharidus, tal pole kunagi olnud stabiilset töökohta ning tõendid mingi eriala omamise kohta puuduvad. Kõik see vähendab

kinnipeetava konkurentsivõimet tööjõuturul.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Seega ei ole kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ja puudub lähedane inimene, kes hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole võimalik.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Ţurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40

€. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja. ti leiab maakohus, et kaitsjatasu tuleb hüvitada kinnipeetaval. Samu

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik