1-11-13059/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-13059 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit K.G Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.G

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt eestlane, põhi elukoht xxx Karistuse kandmise algus 23.10.2011 ja 23.12.2012 lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada K.G (isikukood xxx)

temale Pärnu Maakohtu 27.03.2012 otsusega

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli

nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata K.G-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada K.G katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

2 loa elu- - ppimiskoha vahetamiseks. , töö või õ

Kohustada K.G katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega

- osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.G kriminaalhooldusele Tallinna

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab

katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada K.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit K.G taotlus,

määrata tema poolt K.G-le kohtulikus

menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja

mõista välja riigituludest 96 (üheksakümmend

kuus) eurot (s.h. toimikuga tutvumine 16 €,

esinemine kohtuistungil 16 €, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 20 €, sõidukulu 28 €, käibemaks 16 €).

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit K.G)

kohtulikus menetluses makstud tasu 96

(üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.G on otsusega süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.03.2012 Karistusseadustiku (KarS) -

§ 25 lg.1, 4 §199 lg.2 p.7, 8 ja §209 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 KrMS §238 lg.2 ja KarS §64 lg.1, 2

kuud alates 23.10.2011.

3

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused puuduvad. t nähtub, et kinnipeetaval Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda.

Kuriteo toimepanemise põhjuseks ja ajendiks on rahalise kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on

alkohol. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel koristajana ja paikneb

avavanglaosakonnas. Kinnipeetava käitumisest enne vangistust nähtub kohusetunde puudumine ja vähene motiveeritus töö tegemisse. Kinnipeetaval puuduvad tööalased praktilised kogemused. Vabaduses ei tulnud kinnipeetav toime oma tulude-kulude tasakaalus hoidmisega. Kinnipeetava sotsiaalses lähivõrgustikus on ema, kasuisa, õde ja vanavanemad, suhted on head ning suheldakse peamiselt telefoni ja kirja teel.

Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Lähedaste

hinnangul suhtles kinnipeetav vabaduses peamiselt negatiivset mõju avaldavate

isikutega. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 17 korda. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 17-aastaselt. Kinnipeetav ei tunnista probleemi, arvab, et suudab

end kontrollida ja teab piire. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Alkoholi tarvitamisega kaasneb kinnipeetaval ükskõikne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetav on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud episoodiliselt ka amfetamiini. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele, vanusele ja kultuurilisele taustale.

Kinnipeetav teadvustab probleemide olemasolu ja nende tekkepõhjused omistab endale, kuid alati ei suuda ta neid hinnata objektiivselt. Tuleviku puhul ei arvesta kinnipeetav võimalike raskustega. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning väljendanud, et tingimuslik karistus on tema jaoks lisakohustus. Praeguseks on

kinnipeetava mõtlemine selles osas muutunud. Viru Vangla toetab kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et vabanemise korral on

kinnipeetaval võimalus asuda elama endisele elamispinnale, kus mugavused on

olemas, elamine on puhas ja kinnipeetaval on seal oma tuba. Kasuisaga suhtles kinnipeetav harva, lähedasteks ei ole nad saanud. Kinnipeetava vanemad läksid lahku, kui kinnipeetav oli 1-aastane, info kinnipeetava bioloogilise isa kohta puudub. Ema ja õega on kinnipeetava suhted hetkel paremad, suheldakse kirja teel. Kinnipeetava ema

arvamusel sattus kinnipeetav negatiivse mõjuga sõprusringkonda, kuid seda

tutvusringkonda ta ei tunne, kuna sõbrad ja tuttavad vahetusid pidevalt, püsivaid sõpru kinnipeetaval ei olnud. Kinnipeetav ei ole kodus ööbinud vahel nädalaid, on

olnud seltskondades, kus tarvitati alkoholi ja siis sattunud kainestusmajja. Kinnipeetav ei rääkinud oma probleemidest ja ema keelamisi eiras. Ema sõnul oli kõige suurem

probleem kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava ema ja kasuisa töötavad, majanduslik olukord on rahuldav, mõlemad on kinnipeetavat valmis peale vabanemist toetama. Kinnipeetava teadmata on ema likvideerinud osa kinnipeetava

võlgadest, kuid tasumata on 435,43 €. Kinnipeetav on küll avaldanud soovi

vabanemise korral tööle asuda, kuid kuna tal erialane haridus ning tööalased

kogemused praktiliselt puuduvad, siis on tema töölesaamise võimalused üsna komplitseeritud. Enne vangistust ei olnud kinnipeetav motiveeritud tööd tegema ja sissetulekut teenima. Kinnipeetaval on oluline hoiduda tuttavatest ja sõpradest, kelle

poolt ta võib olla kergesti mõjutatav ja kaasaminev. Kontrolli all tuleb hoida alkoholi tarvitamine. Varasemast kriminaalhoolduse toimikust nähtub, et kinnipeetaval

on raskusi kokkulepete ja kohustuste täitmisega. Kinnipeetav ei täitnud kriminaalhoolduse reegleid, ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei reageerinud

kutsetele, suhtumiselt oli ükskõikne, ei olnud kriminaalhooldajaga nõus koostööd tegema. Ka lähedaste arvates võib kinnipeetava käitumist vabaduses hakata mõjutama

4 alkoholi tarvitamine ja suhtlemine alkoholi kuritarvitavate isikutega. Kinnipeetavale

on igas mõttes vajalik stabiilsus, töö tagamine ja hoidmine, et saavutada töökogemusi, tööharjumust ning alustada iseseisva toimetulemise ja eluga. Kinnipeetav on kuni vangistuseni näidanud üles talle määratud karistustega, et tema suhtumine on

olnud ükskõikne nii teda ümbritsevasse ühiskonda, tema lähedastesse kui ka talle mõistetud karistustesse.

Maakohtu istung

Kinnipeetav K.G taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kahetses tingimisi

karistuse ajal tehtut ja kinnitas, et on kõigest vangistuses aru saanud. Kinnipeetav kinnitas, et on valmis järgima kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning vajadusel alluma sõltuvusravile.

Proku i abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus rör

seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Lembit K.G palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ja

leidis, et karistuse eesmärk antud kinnipeetava puhul on täidetud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks

korda, kuid vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav

kehtival katseajal. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 23.12.2012.

Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine kehtival katseajal

on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta -

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel

pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas

juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb nelja ja poole kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust

5 mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaj

a usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete

keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada

kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb nelja ja poole kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Maakohus arvestab vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt ja distsiplineeritult, mis

näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasemalt käitus kinnipeetav hoolimatult, ei täitnud

reegleid, oli ükskõikse suhtumisega ja ei pidanud kinni lubadustest. Kinnipeetava käitumine vangistuses kinnitab kinnipeetava seletusi maakohtu istungil, et vangistus

on talle mõjunud positiivselt, ta on ühiskonnas kehtestatud reeglite järgimise vajalikkust mõistnud ning edaspidi teeb ta kõik, et enam mitte vanglasse sattuda.

Samuti arvestab maakohus ka seda, et tegemist on noore inimesega ja tema esimese vangistuseg

a, samuti kantud ja kandmata karistuse tähtaega.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on kinnipeetava

emale kuuluva eramuga, kus on elamiseks kõik tingimused olemas ning kinnipeetavale võimaldatakse oma tuba. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava

ema ja õde, kes kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ootavad kinnipeetavat koju, nende suhted on vangistuse ajal paranenud. Kinnipeetav seletas

maakohtu istungil, et suhted emaga on head ja edaspidi hakkab ta ema sõna kuulama. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema ja kasuisa on kinnipeetavat valmis vabanemisel kuni töö leidmiseni toetama. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et asub koheselt tööd otsima ja tõenäoliselt võetakse ta tööle

endisesse töökohta. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et töökoha puudumine ei

tõsta kinnipeetava ohtlikkust ühiskonnas, kuid on riskiks. Maakohus leiab, et antud riski on võimalik maandada lisakohustuse panemisega kinnipeetavale katseajaks.

6

Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest

nähtub, et kinnipeetava puhul on olnud kuritegude toimepanemist soodustavaks

teguriks alkohol. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus. Maakohus nõustub Viru

Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga selles osas, et uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt suureneb juhul, kui ta alustab taas alkoholi kuritarvitamist ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga. Samas leiab maakohus ka, et vabastades kinnipeetava

vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1 aastase katseaja jooksul nii sõltuvusega seotud - sotsiaalprogrammid kui vastav sõltuvusravi. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on sõltuvusravi läbimisega nõus. Seega on ta KarS §75 lg.2 p.5 ettenähtud nõusoleku andnud.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda

vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses üle 9 kuu jooksul näitab, et tema arusaam ja

mõtteviis on muutunud. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega.

Vastav

alt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Katseajal on kinnipeetav 5

kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks panna kinnipeetavale KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustused.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit K.G, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96

eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab selle kaitsja kasuks

riigituludest välja ja jätab kaitsjatasu seoses kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega Eesti vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik