1-12-3533/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-12-3533/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3533 (12240100798) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi
E.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. mai 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava E.V apellatsioon
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava E.V apellatsioon Viru Maakohtu 8. mai 2012 otsuse peale läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Esimese astme kohtu otsuse sisu
Viru Maakohtu 08.05.2012 otsusega tunnistati E.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja E.V karistati 4-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2012 kuni 28.02.2012, s.o 2 päeva, ning alates 29.02.2012 kuni 01.03.2012, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva, ja
E.V-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistusele Viru Maakohtu
03.02.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistus – 7 kuud ja 26 päeva –, mõistes E.V liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 kuud vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 14.03.2012.
Maakohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis E.V-lt välja Korsett OÜ (registrikood 11916009) kasuks 45 eurot ja 60 senti ja Koduekstra OÜ (registrikood 10328204)
kasuks 197 eurot ja 74 senti. Maakohus leidis, et nimetatud hagid olid tõendatud kannatanute
2
hagiavaldustele lisatud kalkulatsioonidega ning kannatanud polnud hagi hinda alusetult suurendanud.
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E.V, vaidlustades maakohtu otsust tsiviilhagide rahuldamise osas. E.V leiab, et tema poolt varastatud kauba hinda on kannatanute poolt valesti hinnatud. Ta selgitab, et varguste ajal olid kauplustes allahindlused, kuid käesolevas asjas on hindu arvestatud ilma allahindlusteta. E.V palub eelnevast lähtudes tsiviilhagisid vähendada.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
1. apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku Ringkonnakohus, hinnates süüdistatava E.V
läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine
võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt
kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba
eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. vaidlustab maakohtu otsust üksnes tema õigusvastase käitumisega Süüdistatav E.V kannatanutele tekitatud kahju hüvitamise ulatuse osas, leides, et kannatanud on varastatud asjade väärtust ebaõigesti hinnanud ning lähtuda tulnuks kauba allahindlusaegsest hinnast. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemates lahendites (RKKKo nr 3-1-1-69-12, 3-1-1-
97-01) varastatud asjade väärtust hinnates sedastanud, et vallasasja väärtuse kindlakstegemisel
tuleb eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest ehk turuhinnast (kohalikust keskmisest
müügihinnast). Rahuldades kannatanute tsiviilhagid lähtuvalt varastatud asjade täis-, mitte
allahindlusjärgsest hinnast, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul toiminud kooskõlas
eeltoodud Riigikohtu seisukohaga. Vastupidiselt apellandile leiab ringkonnakohus, et asja hariliku väärtusena saab käsitleda siiski hinda, millega asja saab tavapäraselt osta, mitte kaubale
erinevate sooduskampaaniate ajal kehtestatud hinda. Viimase puhul on tegemist müüja turundusstrateegiast lähtuva otsustusega pakkuda kaupa tavapärasest hinnast soodsamalt, mis aga
ei muuda kauba harilikku väärtust. Seega on maakohtu otsus tsiviilhagide rahuldamise osas kooskõlas varasema kohtupraktikaga ning süüdistatava E.V apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus.
3. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau