4-12-1917/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuli 2012.a Paides

Väärteoasja number 4-12-1917

Kohtunik Sirje Lahesoo

Väärteoasi J.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsusele väärteoasjas nr 2510.12.001242

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 700008747, asukoht Pärnu mnt 139 Tallinn) Lääne prefektuuri korrakait-

sebüroo Paide politseijaoskonna kaudu, asukoht Tallinna 12

Paide, esindaja Virginia Ciunite, teenistuse vanem

Menetlusalune isik (kaebaja)

J.R , elukoht , isikukood xxx xxxxxxxxxxx

Kohtuistungi aeg ja koht 24.juulil 2012.a kirjalikus menetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti 17.04.2012 otsus väärteoasjas nr

2510.12.001242 J.R-ile LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo eest

määratud lisakaristuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. 2. J.R-i kaebus rahuldada

.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 17.04.2012 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaos-

konna teenistuse vanem Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.12.001242,

millega karistas J.R Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, so

500 eurot ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks . Menetlus-alust isikut karistati selle eest, et tema 26.03.2012 kell 16.20 Järva maakonnas Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa mnt 104 km-

l juhtis mootorsõidukit BMW 528I registreerimismärgiga

xxxxxxx kiirusega 148+-5 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus 90 km/h,

ületades seega lubatud kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Sellega rikkus J.R LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID

J.R vaidlustas eelmärgitud otsuse

lisakaristuse osas. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses, et juhtis vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas sõidukit kiirusega 148+-5 km/h ja ületas sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Kiirus oli ajendatud soovist korraks proovida uue auto kiirendust ning see toimus selge ilma ja kuiva teekatte ga teel olukorras, kus teisi liiklejaid teel ei olnud.

J.R taotles temale määratud lisakaristuse tühistamist põhjusel, kuna kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et kohal- das lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, samas kui LS § 227 lg 5 p 2 näeb sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise kolmest

kuni kuue kuuni. Lisaks ei ole lisakaristuse kohaldamine ka põhjendatud, sest

kaebaja isikut

arvestades on karistuse eesmärk saavutatav ainult põhikaristuse kohaldamisega.

Kaebajat pole varem teda kiiruse ületamise eest karistatud, seega on antud rikkumine juhuslikku laadi. Teiste liiklusalaste väärtegude eest määratud trahvid on tasutud. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et

2 (3) Väärteoasi nr 2-12-1917

kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja siiralt ning saab aru oma teo ohtlikkusest. Samuti mõistab ta, et võib oma rumalusest juhtimisõigusest ilmajäämise korral kaotada töö ja panna oma perekond

väga raskesse majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et ei soovi asja arutamist kohtuistungil (tl 12-16).

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et J.R-i kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtu-

välise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et lubatud kiiruse ületamisega mitte vähem kui 53 km/h võrra, pani me netlusalune isik toime eriti liiklusohtliku teo. Süü suuruse

hindamisel arvestas kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult.

Karistuse liigi ja määra valikul on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku puht- südamlikku kahetsust. Arvestades, et varem muude liiklusalaste rikkumiste eest määratud raha- trahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut hoiduma süütegude toimepanemisest, pidas kohtu-

väline menetleja vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtm

ist kaheks kuuks.

Kohtuväline menetleja tunnistab oma eksimust selles, et kohaldades KarS § 61 alusel lisakaris-

tust alla sanktsioonis sätestatud alammäära, kuid pole

otsuses sellele karistuse kohaldamise alusele viidanud. Kohtule esitatud seisukohas märkis kohtuväline menetleja, et lisakaristuse mää- ramine alla alammäära on põhjendatud, kuna menetlusalust isikut ei ole varem kiiruse ületamise

eest karistatud. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 44-46).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h.

Asjas uuritud tõendid kinnitavad ja selles pole ka vaidlust, et menetlusalune isik otsuses

märgitud ajal, kohas ja viisil rikkus eelnimetatud seaduse nõuet, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h võrra. Sellega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg

3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teo õigusvastasust ei välista asjaolu, et lubatud kiiruse

ületamine toimus väidetavalt heade tee- ja ilmaolude tingimustes ja lühiajaliselt. Juhtimis-

õigust omava isikuna teadis menetlusalune isik, et lubatud sõidukiiruse ületamisega rikub ta seaduses sätestatud käitumisnormi ja paneb sellega toime õiguserikkumise. Eeltuvastatud asjaolud kinnitavad, et J.R pani toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud

teo, tegi seda tahtlikult, on teo toimepanemises süüdi ning tema väärtegu on asjas kogutud tõenditega tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

2. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib

kohus või kohtuväline menetleja eelnimetatud väärteo eest kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo tahtliku toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga sankt-

siooni keskmisest kõrgemas määras, st 125 trahviühiku ulatuses. Otsusest nähtuvalt on

menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (menetlusaluse isiku kahetsus) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

2.1. Arvestades, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu;

et varasemate väärtegude eest määratud karistused ei ole suutnud mõjutada teda

seadusekuulekalt käituma; et menetlusalune isik jätkab uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist; et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime väärteo, mis kujutab suurt

ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele, on põhikaristuse

määramine sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras igati õigustatud. Põhikaristuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Põhikaristus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja kohtu

hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Põhikaristust ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

3. Põhikaristusele lisaks on menetleja karistanud menetlusalust isikut ka lisakaristusega, st LS

§ 227 lg 5 p 2 alusel võtnud temalt ära juhtimisõiguse tähtajaga 2 kuud. Menetlusalune isik

vaidlustas otsuse lisakaristuse määramise osas leides, et lisakaristus ei ole määratud kooskõlas seadusega ning arvestatud pole toimepanija isikut.

3 (3) Väärteoasi nr 2-12-1917

3.1. KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimetatud põhimõtted kohalduvad nii põhi- kui lisakaristuse määramisele.

Kohus on juba tuvastanud, et menetlusalune isik pani toime kõrge ühiskonnaohtlikkusega süüteo ja seda tahtlikult. Asjas esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude eest (karistusegistri seaduse § 24 lg 1 p 1).

Need karistused on küll täidetud, kuid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut hoiduma edasistest väärtegude toimepanemistest.

Kõike eeltoodut arvestades on menetleja eesmärk - kohaldada menetlusaluse isiku suhtes

lisakaristust eripreventiivsetel kaalutlustel tema seadusekuulekale käitumisele mõjutamiseks asjaolusid arvestades igati õigustatud ja põhjendatud. Seda põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et rikkumine pandi toime väidetavalt heades liiklusoludes. Sõidukijuht on kohustatud kehtestatud

liiklusreegleid järgima kõrvalekaldumatult ning tal puudub õigustus sõita lubatud piirkiirusest suurema kiirusega. Veelgi enam - teha seda tulenevalt iseenda subjektiivsest hinnangust tee-, ilma- jm liiklusoludele.

3.2. Menetlusaluse isiku väited majanduslike ja perekondlike tagajärgede kohta, mis kaas- nevad juhtimisõiguse äravõtmisega, võivad ollagi õiged, kuid need pole asjaolud, mis välistaks lisakaristuse määramise või annaks alust otsuse tühistamiseks lisakaristust puudutavas osas.

Nimetatud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka ajal, mil ta otsustas toime panna õiguserikkumise. Samuti oli menetlusalusele isikule teada, et õiguserikkumisele võib järgneda karistus, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kõigist neist asjaoludest teadlikuna oli me-

netlusalusel isikul võimalus jätta õiguserikkumine toime panemata. Seda aga menetlusalune

isik ei teinud. Vastupidi. Vaatamata võimalikele tagajärgedele asus menetlusalune isik väär- tegu toime panema. Sellega võttis ta ise endale täieliku vastutuse võimalike majanduslike ja perekondlike tagajärgede eest.

4. Samas - väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et kohtuväline menetleja on vaidlustatud

otsuses kohaldanud menetlusalusele isikule lisakaristust seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras.

Karistusseadustiku (KarS) § 61 lg 1 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse erandlikke

asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. VTMS § 74 lg 1 p 9 mõtte kohaselt peavad kohtuvälise menetleja otsusest nähtuma need õiguslikud asja- olud, millele otsus tugineb. Sama paragrahvi lõike 1 p 11 kohaselt peavad otsusest nähtuma karistuse kohaldamise alused viitega karistusseadustiku vastavatele sätetele.

Seaduse mõttest tulenevalt on karistuse kohaldamine alla seaduses sätestatud alammäära võimalik vaid erandlike asjaolude esinemisel. See, millised need erandlikud asjaolud on, mida

menetleja karistuse vähendamise eeldustena arvesse on võtnud, peavad olema karistus-

otsuses märgitud. Lisaks peab otsuses olema põhistatud, miks kohtuväline menetleja just need asjaolud erandlikeks ja karistuse vähendamist tingivateks hindas.

Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud ühtegi asjaolu, mille menetleja oleks lisakaristuse

määramisel erandlikuks hinnanud. Otsuses pole osundust ka sellele, et lisakaristuse määramisel juhinduti muuhulgas KarS § 61 lg-st 1. Otsuses kirjeldatud karistuse määramise

asjaolud ja õigusnormid ei anna õiguslikku alust lisakaristuse määramiseks seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras.

Eelkirjeldatud rikkumisete puhul on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuna need

tõid ebaõige lahendi lisakaristuse määra puudutavas osas. Vaidlustatud otsus tuleb osaliselt, lisakaristuse osas, tühistada. Tühistatud osas ei saa kohus teha uut otsust, kuna lisakaristuse mõistmine kasvõi seaduses sätestatud alammääras, raskendaks menetlusaluse isiku olukorda.

5. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Sirje Lahesoo Kohtunik