4-12-2614/6 · 4-12-2614/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi 4-12-2614

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse kuulutamise aeg ja koht 31.juuli 2012.a kell 16.00 Võru kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasja number kohtumenetluses

4-12-2614 (väärteoasi kohtueelses menetluses nr 2603,12,000180)

Väärteoasi

L.I kaebus Politsei – ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna 25.05.2012 otsusele üldmenetluses

Menetlusalune isik

L.I (isikukood xxx; Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond

Kohtuistungi toimumine ja osalejad 13.juuli 2012, osalesid: menetlusalune isik: L.I; kohtuvälise menetleja ametnik: Varbo Maandi. RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2,3, V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo

Võru politseijaoskonna 25.05.2012 otsus väärteoasjas nr 2603,12,000180 osaliselt so määratud karistuse osas.

2. Mõista L.I karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut (trahviühiku suurus 4 eurot) so 500 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda 10 (kümne) kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 50

2 (5) 2

(viiskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

pangakontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või pangakontole nr

221023778606 Swedbank AS-s, või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning

selgituseks märkida: „L.I, 4-12-2614, rahatrahv“. Rahatrahv tuleb tasuda täielikult hiljemalt juuniks 2013.

Rahatrahvi 10 kuu jooksul tasumata jätmise korral saadetakse V™S § 202 lg 2,V™S § 204 lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult

maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle lõpposast teadasaamisest. V™S § 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD

1. Politsei ja Piirivalveameti 25.05.2012 otsusega väärteoasjas nr 2603,12,000180 määrati L.I-le karistuseks LS § 224 lg 2 järgi eriõiguse äravõtmine 7 kuuks.

L.I-le määrati karistus selle eest, et tema 01.05.2012 kella 03.50 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxx seisundis, kui

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,80mg/l. Mõõtmine toimus

Alcotest 7110 EST – ARAF-0032. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 0,73 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus LS § 69 lg 5, 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

2. L.I esitatud kaebuse kohaselt väärteo toimepanemist ei eita, küll aga

kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Karistamine on õige ja põhjendatud, kuid

vaidlustab karistuse selle ranguse tõttu. Kui oleks kasutanud oma õigust esitada

vastulause ja väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust, oleks määratud karistus

olnud oluliselt lühem. L.I taotleb määratud karistuse lühendamist.

Lähinädalatel lõpetab kooli metallitöötlemispinkidel töötaja erialal ning tööle asumiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Elukohas puuduvad töökohad, lähima bussipeatuseni on 5,5 km ning lähimasse töökohta xxxxxxxxxx 50 km. Töö toimuks

kahes vahetuses ja seega poleks tööle asumine võimalik. Võimalik ei oleks ka

3 (5) 3

elamispinna üürimine, sissetulek puudub, mõlemad vanemad on töötud, peavad hoolitsema 8 aastase õe eest.

Eelnevaid kehtivaid karistusi ei ole, toimepandud väärteost on teinud radikaalsed järeldused ja täidab punktuaalselt liikluseeskirju. Ei taotle karistusest vabastamist, sest

on veendunud, et iga väärtegu peab saama karistatud, kuid taotleb karistuse lühendamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJNEDUSED 3.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

4. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestatab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 01.05.2012 L.I tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, ARAF 0032 mõõtetulemus 0,73 mg/l kohta (väärteotoimik lk 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt

on L.I 01.05.2012 kell 03.50 kõrvaldatud mootorsõiduki xxxxxxxxx,

registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt kuni kainenemiseni (väärteotoimik lk 5). Tunnistajad P. S. ja T. ütlustest nähtuvalt olid nad 01.05.2012 patrullis, kella 03.50

ajal peatasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduauto xxxxxxxxx,

dokumente kontrollides ja juhiga suheldes oli tunda alkoholi lõhna, sõidukit juhtis

L.I (väärteotoimik lk 7-8). Menetlusaluse isiku L.I ütluste

kohaselt tarvitas 1 mai öösel alkoholi, kuna olin autoga, siis pidi ka autoga koju

minema, kanget alkoholi ei joonud, jõi ainult õlut, jõi koguseliselt alla 10 pudeli.

Auto peeti kinni pandi puhuma, pärast toimetati Luhamaa kordonisse, kus tuvastati

joove. Karistusega ei ole rahul kuna on vaja raha teenida ja tööl käia. Töökoht on

Võru linnas ja autot on tarvis, sest et tööpäev algab hommikul kella 7. On nõus rahalise trahviga. Tänase seisuga on kool lõpetatud ja töötab lepingu alusel. Vanemad on töötud.

5. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes ja sama sätte lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas

seisundis sõidukit juhtida. Otsuse punktis 4 käsitletud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et L.I, olles alkoholijoobes, juhtis 01.05.2012 kella 03.50 ajal mootorsõidukit xxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,73 mg/l kohta. L.I poolt 01.05.2012 kella 03.50 ajal mootorsõiduki juhtimine on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda, tunnistajate, kui

ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohus leiab, et L.I poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, tema tegu on

õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

4 (5) 4

6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb

arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja

on L.I karistuseks määranud eriõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kohtuvälise

menetleja otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Kuna

menetlusalune isik on õpilane ning puudub iseseisev sissetulek, siis kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks määrata väärteo eest rahalist karistust. Kohus, andes

hinnangut L.I süü suurusele, lähtub süüteo toimepanemise asjaoludest.

L.I olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit öisel ajal, so kella 03.50 ajal, oma tegu ta tunnistas ja puhtsüdamlikult kahetses. Tema poolt toimepandud tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Menetlusaluse isiku käitumise motiiviks oli autoga koju sõita. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad

asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 2 tulenevalt arvestab kohus karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades süüdistatava isikut, teda on väärteokorras viimati karistatud 21.07.2010. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja

otsus tuleb tühistada määratud karistuse osas. Kohtuväline menetleja on karistuse

liigiks valinud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, põhjendades seda asjaoluga, et isikul puudub iseseisev sissetulek. Menetluse käigus on L.I majanduslik

olukord muutunud, ta on asunud tööle ning seega omab ka iseseisvat sissetulekut.

Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, mis asjaoludel on menetlusalust isikut

karistatud üle sanktsiooni keskmise määra. LS § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette

juhtimisõiguse äravõtmise kuni üheks aastaks ning määratud on juhtimisõiguse

äravõtmine 7 kuuks. Kohus leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud teo raskusele ja L.I isikule.

7. Kohus asub seisukohale, et L.I tuleb karistada rahatrahviga. Menetlusalune isik avaldas kohtus, et temal on alaline töökoht ning ta on suuteline rahatrahvi tasuma. L.I poolt toimepandud tegu on juhuslikku laadi ning

seetõttu on teda võimalus mõjutada rahatrahviga. Juhtimisõiguse äravõtmist tuleks

karistuse liigina kohaldada isiku suhtes, kes süstemaatiliselt rikub liiklusseaduse

sätteid ja tuleks seetõttu liiklusest kõrvaldada. L.I poolt toimepandud rikkumises ei ole sellised asjaolusid tuvastatud. Kohus leiab, et L.I tuleb karistada rahatrahviga suuruses125 trahviühikut so 500 eurot. Arvestades asjaolu, et

menetlusalune isik on töötanud lühikest aega ja seega puuduvad temal võimalikud säästud, tuleb KarS § 66 lähtudes määrata, et karistusena mõistetud rahatrahv kuulub

tasumisele 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et igas kuus tasutakse vähemalt 50 eurot.

8. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse

osas ja teeb L.I karistamise osas uue otsuse. Kohus karistab L.I rahatrahviga 125 trahviühikut so 500 eurot, mis tuleb tasuda osadena 10 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv peab olema tasutud hiljemalt juuniks 2013.

5 (5) 5 Heiki Kolk kohtunik