1-11-8655/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8655 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Aita Ploom

Kriminaalasi

M.L i süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, - 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, D.J i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p - 7,8,9 22 lg – 3 järgi, Taavi Kiho süüdistustes KarS § 199 lg 2 p

7,8,9; 266 lg 1 järgi, I.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, i süüdistustes KarS § 202 lg 1, 199 lg I L 2 p 7,8,9 järgi, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V M Ülari Kuivjõgi ja A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 121 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

M.L , isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist

töötas xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7; 209 lg 2 p 1,3; 424 järgi 1 a 7 k 26 p vangistusega tingimisi 18 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 2) 30.06.2009

Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8; 329 järgi 4 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 2 k vangistusega, KarS § 65 lg 1

alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k 24 p vangistust,

KarS § 69 alusel asendati vangistus 1018 tunni üldkasuliku

2

Kaitsja tööga tähtajaga 2 a, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikul 10.11.2009 11.02.2011, 3) 26.05.2011 Viru Maakohtu poo – lt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 a 3 k vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti 10 k vangistust, karistuse algus 26.05.2011,

väärtegude toimepanemise eest karistatud 32-l korral, 1

rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2011 –

28.01.2011, 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

RAINIS TAMMIKSAAR, isikukood 39108215210, Eesti Vabariigi kodanik, põh , ei õpi ega tööta, iharidus, elukoht xxxx

varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.02.2010 Tartu

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 – 25 lg 1,2 järgi 1 k

vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 21.02.2011 Tartu

Maakohtu poolt KarS § 213 lg 1 järgi 1 k 16 p vangistusega

tingimisi 18 k katseajaga, Viru Maakohtu 15.08.2011 määrusega pööratud karistus täitmisele, vabanes Viru Vanglast

14.11.2011 pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral, 5 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2011 10.0 – 3.2011, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Arvo Suuban

D.J, isikukood xxx, kodakondsuseta,

põhihar , õpib xxxx, töökoht xxxx idus, elukoht xxxx , varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.06.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2)

17.06.2010 Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 4 järgi 1 a

vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, 1 rahatrahv tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Lembit Nirgi

TAAVI KIHO, isikukood 39102115718, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, teeb juhutöid, varem

kriminaalkorras karistatud 16.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 121, 215 lg 2 p 2 järgi 6 k vangistusega, KrMS § 238

lg 2 alusel mõisteti 4 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga,

Tartu Maakohtu 09.11.2009 määrusega pikendati katseaega 6

k võrra, Tartu Maakohtu 04.05.2010 määrusega pikendati

katseaega 6 k võrra, Viru Maakohtu 28.02.2011 määrusega

pöörati karistus täitmisele, karistuse algus 28.02.2011,

väärtegude toimepanemise eest karistatud 14-l korral, 7

rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011, vabastatud vahi alt

3

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

23.03.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Arvo Suuban

I.E , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, ei töötanud

enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 20.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 4 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, 2) 17.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 1 a vangistusega,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 a 4 k

vangistust, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus

ärakandmisele 11 k 19 p vangistust, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 698 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 k,

Viru Maakohtu 12.06.2009 määrusega pöörati mõistetud ja

kandmata karistus 11 k 15 p vangistust täitmisele, 3) 30.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 266 lg 1, 213 lg 1 järgi 1 a 3 k vangistusega, 4) 28.08.2009 Viru

Maakohtu poolt KarS § 213 lg 1 järgi 1 a vangistusega,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti 1 a 3 k vangistust, vabanes Viru Vanglast 13.10.2010 pärast karistuse

kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 18-l

korral, 5 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud

01.02.2011 – 03.02.2011, 22.02.2011, tõkend vahistamine

kohaldatud 23.02.2011, kandnud alates 17.03.2011 väärteokorras mõistetud 10 p aresti

vandeadvokaat Arri Tooming

I L, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi,

elukoht xxxx, õpib xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 25.01.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 3 k

vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, väärtegude

toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasutud,

kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2011 07.04.2011, –

18.04.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 20.04.2011, Viru

Maakohtu määrusega 09.08.2011 asendati vahistamine

elektroonilise valvega, vabastati Viru Vanglast 22.08.2011,

Viru Maakohtu 06.01.2012 määrusega asendati elektrooniline

valve vahistamisega, viibinud vahi all 06.01.2012 – 23.01.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Eduard Bulattšik

V M, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7

klas , varem kriminaalkorras si, elukoht xxxx, õpib xxxx

karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Lembit Nirgi

4

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

ÜLARI KUIVJÕGI, isikukood 39210215220, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiha töökoht xxxx ridus, elukoht xxxx, , varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Toomas Liiva

A.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi , varem , elukoht xxxx, töökoht xxxx

kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 7-

l korral, 6 rahatrahvi tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe

DIMITRI TARASSOV, isikukood 38311255210, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 2-l korral, rahatrahv tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada M.L KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.L KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista M.L iliitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning M.L iliitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse alusel, millega mõisteti M.L ile 10 (kümme) kuud vangistust, -

5 M.L i liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel, 1 (üks) - aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud

karistus 10 (kümme) kuud vangistust ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 26.01.2011 - 28.01.2011, s.o. 3 päeva, eelvangistus 22.02.2011 – 26.05.2011, s.o. 3 (kolm) kuud 4 päeva ja

eelvangistus 26.03.2012 – 14.06.2012, s.o. 2 (kaks) kuud 19 päeva, kokku 1 (üks) aasta 3 (kolm)

kuud 26 päeva vangistust. M.L kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust.

M.L-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda 14.06.2012.

Tõkend vahistamine M.L i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem - kui käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusaja täitumisel.

Süüdi tunnistada RAINIS TAMMIKSAAR KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada teda

rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni ehk 287,60 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning RAINIS

TAMMIKSAAR’e karistuseks mõista rahaline karistus 60 (kuuskümmend)

miinimumpäevamäära, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni ehk 191,73 (ükssada

üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.03.2011 - 10.03.2011, s.o. 2 päeva, millele vastab 6 rahalise karistuse päevamäära, lugedes lõplikuks

tasumisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 54 (viiskümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ehk 172,56 (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 56 senti) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 17,26 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a.

Tõke tühistada kohtuotsuse nd elukohast lahkumise keeld Rainis Tammiksaare suhtes j

õustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada D.J KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi

ja karistada teda

rahalise karistusega 45 (nelikümmend viis) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2250 (kaks

tuhat kakssada viiskümmend) krooni ehk 143,80 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot.

6

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning D.J ikaristuseks mõista rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o.

summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni ehk 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 9,59 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a.

Tõke tühistada kohtuotsuse jõustumisel. nd elukohast lahkumise keeld D.J-i suhtes

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada TAAVI KIHO KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada TAAVI KIHO KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista TAAVI KIHO liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning TAAVI KIHO liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.02.2011 - 28.02.2011, s.o. 6 päeva ja eelvangistus 28.06.2011 – 23.03.2012, s.o. 8 (kuud) kuud 25 päeva, kokku 9 (üheksa) kuud 1 päev vangistust karistusaja hulka. TAAVI KIHO’l kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada Taavi Kihole mõistetud vangistus 178 (ühesaja seitsmekümne

kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Taavi Kiho Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku

töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg ud kontrollnõudeid 1 tood : 1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

7 Tõkend ld Taavi Kiho suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise kee

Süüdi tunnistada I.E KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 6 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.E karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 14 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.02.2011 - 03.02.2011, s.o. 3 päeva, eelvangistus 22.02.2011 – 17.03.2011, s.o. 23 päeva, eelvangistus 27.03.2011 – 14.06.2012, s.o. 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 19 päeva, kokku 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 päeva vangistust karistusaja hulka, lugedes I.E le mõistetud karistuse kantuks. -

Tõkend vahistamine I.E suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt.

Süüdi tunnistada

I L KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi peale eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I L’i karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.01.2011 kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning ’i lii I L tkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I L KarS § 202 lg 1 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I L KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista ’i I L

liitkaristuseks enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning ’i I L liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud kergem karistus 4 (neli) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 65

lg 2 alusel mõistetud raskema karistusega, mõistes ’i liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud I L vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.04.2011 - 07.04.2011, s.o. 3 päeva, eelvangistus 18.04.2011 – 22.08.2011, s.o. 4 (neli) kuud 5 päeva ja eelvangistus 06.01.2012 – 23.01.2012, s.o. 18 päeva, kokku 4 (neli) kuud 26 päeva vangistust karistusaja hulka. ’il kuulub ärakandmisele I L 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust.

8

KarS § ile mõistetud vangistus 248 (kahesaja neljakümne kaheksa

69 alusel asendada I L ) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada I L Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid

: 1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld I L

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud V M vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning V M karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui V M ei pane kaheksateist kuulisel - li katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrol ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata juhataja poolt määratava V M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS § s 75 lg 1 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) elama xxxx; kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - miskoha , töö või õppi vahetamiseks.

V M

le määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012.

Tõkend elukohast lahkumise keeld V M

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada ÜLARI KUIVJÕGI KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi

ja karistada teda

rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

9

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning ÜLARI KUIVJÕGI karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 25,60 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a.

Tõkend elukohast lahkumise keeld Ülari Kuivjõgi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada A.K KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi

ja karistada teda

rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning A.K karistuseks mõista rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 25,60 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a.

Tõke tühistada kohtuotsuse jõustumi nd elukohast lahkumise keeld A.K suhtes sel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdi tunnistada DIMITRI TARASSOV KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada DIMITRI TARASSOV KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista DIMITRI TARASSOV’i liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning DIMITRI TARASSOV’i liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Dimitri Tarassov ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

10

Dimitri Tarassovile määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Dimitri Tarassovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta AS EVR Infra tsiviilhagi summas 4796,57 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 57 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg

2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta PT Mikro AS tsiviilhagi summas 2160,17 (kaks tuhat

ükssada kuuskümmend eurot ja 17 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2

kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Välja mõista I.E lt 386,66 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 66 senti) - eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt, - Taavi Kiholt, I.E-lt, I Lilt ja V Mlt solidaarselt

963,99 (üheksasada kuuskümmend kolm eurot ja 99 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite

puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada

üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot ja alaealisel V Ml vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt E Mlt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt - , Taavi Kiholt, I.E-lt ja I Lilt solidaarselt 405,35

(nelisada viis eurot ja 35 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M L M G (arvelduskonto nr ilt 101,34 (ükssada üks eurot ja 34 senti) eurot xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt, Taavi Kiholt ja I.E lt solidaarselt 1801,25 (üks - -

tuhat kaheksasada üks eurot ja 25 senti) eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt, Taavi Kiholt, I.E lt ja - - I Lilt solidaarselt 1702,03

(üks tuhat seitsesada kaks eurot ja 03 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 425,51 (nelisada kakskümmend viis eurot ja 51 senti)

eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt 1304,63 (üks tuhat kolmsada neli eurot ja 63 senti) eurot - R Te (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot - ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista M.L ilt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja - 73 senti) eurot A L (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

11 Välja mõista Taavi Kiholt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot T A (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista I Lilt ja Dimitri Tarassovilt solidaarselt 57,52 (viiskümmend seitse eurot ja 52

senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 28,76 (kakskümmend kaheksa eurot ja 76 senti) eurot M Ku (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Jätta M.L ilt sundraha summas 435 eurot välja mõistmata. -

Välja mõista Rainis Tammiksaarelt, D.J ilt, Taavi Kiholt, I.E lt, Ülari - -

Kuivjõgilt, A.K-lt ja Dimitri Tarassovilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

Välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

Välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L ilt , Rainis Tammiksaarelt, D.J ilt - -

, Taavi Kiholt, I.E lt, Ülari Kuivjõgilt ja A.K-lt igalt ühelt -

menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Dimitri Tarassovilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 52,33 (viiskümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo

(asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 207,60 (kakssada seitse eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 34,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava M.L i kaitsjana osutatud õigusabi eest. -

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht -

Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 20 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 44,70 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Rainis Tammiksaare kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht

Rakvere Lai 11) kasuks 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti, s.h. on

12

käibemaks 20%, s.o. 25,60 eurot) eurot v. adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras - süüdistatava D.J i kaitsjana osutatud õigusabi eest. -

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Eva Rivis (asukoht

Tallinn Liivalaia 5-66) kasuks 434,70 (nelisada kolmkümmend neli eurot ja 70 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 72,45 eurot) eurot v. adv. vanemabi Owe Ladva poolt määratud - korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht -

Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 138,12 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 12 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 23,02 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 21) kasuks 345,60 (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 60 senti, s.h.

on ) eurot v.- käibemaks 20%, s.o. 57,60 eurot adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava I.E kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht

Kohtla- - Järve Põhja allee 12 16) kasuks 484,73 (nelisada kaheksakümmend neli eurot ja 73 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 80,79 eurot) eurot v. adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud - korras süüdistatava itsjana osutatud õigusabi eest. I Li ka

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht

Rakvere Lai 11) kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks eurot, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 32 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt V M kaitsjana määratud korras süüdistatava osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid

(asukoht Tallinn Majaka 26) kasuks 609,89 (kuussada üheksa eurot ja 89 senti, s.h. on

käibemaks 20 adv. Toomas Liiva poolt määratud korras

%, s.o. 101,65 eurot) eurot v.- süüdistatava Ülari Kuivjõgi kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Nurmi ja Partner Advokaadibüroo (asukoht Tallinn Suur-Karja 11) kasuks 569,09 (viissada kuuskümmend üheksa eurot ja 09 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 94,84 eurot) eurot v. adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt määratud korras - süüdistatava A.K kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 201,60 (kakssada üks eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks

20%, s.o. 33,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Dimitri Tarassovi kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M.L ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas -

367,13 eurot, Rainis Tammiksaarelt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 488,26 eurot, D.J ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatas - u summas 364,54 eurot, Taavi Kiholt

väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 700,79 eurot, I.E lt

-

väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 513,16 eurot, I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M L sjatasu summas 1445,51 eurot, ilt väljamõistmisele kuuluv kait V

Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu

13

summas 364,58 eurot, Ülari Kuivjõgilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 742,35

eurot, A.K-lt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 699,97 eurot ja Dimitri Tarassovilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 354,99 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Rainis Tammiksaarel tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada D.J tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Taavi Kihol tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada I.E tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada il või tema emal M I L Lil tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada l või tema emal E V M Ml tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Ülari Kuivjõgil tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada A.K tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Dimitri Tarassovil tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 487,33 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,61 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a.

M.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

14 Rainis Tammiksaarel, D.J, Taavi Kihol, I.E, I L

il või tema emal M Lil, V M M l ja Dimitri Tarassovil tasuda l või tema emal E l, Ülari Kuivjõgil, A.K

väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – 2 kirvest (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr

- 47 11.03.2011) ning nuga ja haame -latt; diivani ratta kaitse, millised on r; mutrivõti ja metall

3- - s pakendis (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 98 01.06.2011) ja millised kõik

asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15. juunist 2012 (seega hiljemalt 21.

juuniks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav

maakohtu kantseleis alates 06. juulist 2012. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 07. juulist 2012 (seega

hiljemalt 23. juuliks 2012). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUSED

M.L on kohtu alla antud ,

süüdistatuna selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud

isikuna, sisenedes 26. mai 2010.a. õhtul koos Rainis Tammiksaarega varguse eesmärgil

Tartus Jaama tn 203 asuva tasulise parkla territooriumile parkla valvuri D.J-i teadmisel ning nõusolekul, tungis ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastas EVR Infrale kuuluva

bensiinimooto 600 riga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31

krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35

väärtusega 39 000 krooni,

hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25 000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28

000

krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83. emulsiooni rööpa 35 krooni, 10 liitrit puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot.

- selles, et tema ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011 valvas, sel ajal kui I.E, Taavi Kiho, V M ja I L tungisid ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 nurgalõikaja väärtusega eurot, 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu veekeetja väärtusega 25,56 eurot, sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise

taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooli ja mat - ga koguväärtusega 255,65 eurot eriaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses.

15

- selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata

kuupäeva ööl valvas koos Taavi Kiho ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna

kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot,

mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete,

pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskanta - vat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis kokku vara ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – 495,35 eu toimetatavaid esemeid. ro väärtuses ning võttis vastu I.E poolt välja

- selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning 01. 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva veebruari 2011.a. ööl kella

RR Lektus AS-le kuuluva ja Taavi Kiho

Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E

tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha.

- selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koo I Liga Viru-Nigula s alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E

ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette usega 1397,34 eurot. ning muid kaupu koguväärt

- selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaas tee 37 asuva PT i lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO

väärtusega väärtusega 114,40 eurot, valvas tema

791,86 eurot ning monitori 19 Philips

Tuleviku seadistatud ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole kohta. tänaval liikumiste

- selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49

eurot, arvuti HP SG2 382,88 eurot, lauaarvuti IT ga 312,53 eurot,

väärtusega shop väärtuse

kõlarid Edif väärtusega väärtusega 139,97 eurot,

ier 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic valvas tema kaupluse

juures ning võttis vastu talle läbi lõhutud akna ulatatud monitori.

Seega M.L, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning

sissetungimisega ära võõraid val omastamise eesmärgil ning

lasasju nende ebaseadusliku osutades süstema liselt tahtlikku füüsilist abi isikute grupi õigusvastastele tegudele ati tahtlikele

– võõraste vallasasjade sissetungimistega äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.L selles, et tema, kasutades R T xxxx on kohtu alla antud süüdistatuna e

internetipanga paroole ja paroolikaarti, kandis Kundas R T xxxx pangakontolt nr xxxx e omaniku teadmata ajavahemikus 05. juuli 2010 kuni 06. september 2010 üle raha ja sõlmis

püsiko ülekandmiseks OÜ Consolidated Auctions rraldusi raha kontole nr 22101483522 kogusummas 1304,63 eurot (20 413 krooni).

- selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne ile Läti -Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O P Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekään Tallinnas välja ID del pettis O Pilt -kaardi ja xxxx dokumendid

ning kasutades Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis 21.

16 oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 3000 krooni, s.o 191,73 eurot A K xxxx pangakontole ja e võttis 3000 krooni välja Rakveres asuvast xxxx pangaautomaadist.

- selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne ile Läti -Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O P Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäänd ilt Tallinnas välja ID el pettis O P -kaardi ja Xxxx dokumendid ning kasutades

Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis 22. oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 136000 krooni, s.o 8691,98 eurot E L xxxx pangakontole, lastes selle L

välja võtta ning endale üle anda.

Seega M.L, estas korduvalt varalise kasu saamiseks üksinda ja koos Kert Helmega, sis

ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi võõraid isikuandmeid ja sekkus muul viisil

ebaseaduslikult andmet kvalifitseeritava öötlusprotsessi, pannes toime KarS 213 lg 1 järgi kuriteo.

M.L on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 209 lg p 1 tähendatud selles, et tema, 2 isikuna 2010.a. septembrikuus oma elukohas xxxx, soovides kelmuse teel varalist kasu saada, avaldas internetiportaalis

www.osta.ee müügikuulutuse, pakkudes müügiks 4000 krooni, s.o

255,65 euro eest enda poolt varastatud ning juba d motorollerit Kymco

eelnevalt müüdu

Agiliti 50CC. Kui motorollerit osta sooviv A L kandis 19. septembril 2010 motorolleri

hinnast 3000 krooni, s.o 191,73 eurot A Ke kontole, lubas ta

M.L i poolt märgitud -

„müüdava“ motorolleri toimetada eelnevalt kokkulepitud kohtumispaika ning hiljem on keeldunud kannatanule raha tagastamast.

Seega M.L, KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, luues varalise kasu saamise eest kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rainis Tammiksaar on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, sisenedes 26. mai 2010.a. õhtul eesmärgil koos M.L-iga varguse

Tartus Jaama tn 203 asuva tasulise parkla territooriumile parkla valvuri D.J-i teadmisel ning nõusolekul, tungis ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastas EVR Infrale kuuluva

bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600

krooni, bensiinimootoriga 000 krooni,

mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39

hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25 000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28

000

krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83. emulsiooni rööpa 35 krooni, 10 liitrit puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot.

Seega Rainis Tammiksaar s ning , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupi

sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.J xxx) (sündinud on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles

26. Tartus Jaama tn 203 asuvas tasulises parklas, lubas

mai 2010.a. õhtul valvurina tööl

korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud M.L ning varavastase kuriteo

toime pannud Rainis Tammiksaarel a siseneda varguse eesmärgil parklasse, kus M.L j

Tammiksaar tungisid ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee

kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastasid EVR Infrale kuuluva

17

bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600

krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni,

hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000

krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83. emulsiooni rööpa

35 krooni ja 10 liitrit puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot.

Seega D.J

, osutades tahtlikult teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole kaasabi –

l tava parkla territooriumile tungida, pani to ubades neil varguse eesmärgil valva ime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 -

22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taavi Kiho on kohtu alla antud selles, et tema, süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos I.E, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K , varastades sealt paadimootori Y i majja ning garaaži amaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu veekeetja väärtusega 25,56 eurot, sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise

taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooli ja mate - ga koguväärtusega 255,65 eurot riaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses.

- selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, valvas koos M.L-i ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna

kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot,

mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete,

pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasa - skantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis kokku vara ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – 495,35 euro väärtuses.

- selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba

äravedamiseks 11.a. ööl kella ning 01. veebruari 20 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus

Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos I.E ga -

aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. ning muid kaupu koguväärtusega

- selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 uva RR Lektus AS-le kuuluva kaupluse juures, tungis as Õ

tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette 1397,34 eurot. ning muid kaupu koguväärtusega

- selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L,V M ja Ülari

Kuivjõgi valvasid, i lõhkumise teel sisse

tungis tema koos I.E-ga aknaklaas Rakvere -le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS

varastas sealt notebook FS Amili i 19 Philips

o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitor väärtusega 114,40 eurot.

- selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L, V M, Ülari

Kuivjõgi ja A.K valvasid, tungis tema koos I.E ga - aknaklaasi

18

lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse

kauplusesse ITshop ning varastas sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP

SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti IT ier shop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif väärtusega Sonic väärtusega 139,97 eurot 47,29 eurot ja monitori 22 View .

Seega Taavi Kiho Kar 19

, S § 9 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ning osutades füüsilist kaasabi isikute grupile võõraste vallasasjade sissetungimisega äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taavi Kiho on kohtu alla ant tema 08. veebruaril 2011.a. kella 22.15 ud süüdistatuna selles, et paiku T A korterisse xxxx. tungis omavoliliselt, ukse lõhkumise teel sisse

Seega Taavi Kiho, tungides valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.E on kohtu alla antud selles, et tema, süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4

tähendatud isikuna, ajavahemikul 26. detsember 2010 kuni 27. detsember 2010 tungis

aknaklaasi lõhkumise teel garaaži ning

A ja E K Xxxx asuva elamu juurde kuuluvasse

i varastas sealt trimmeri väärtusega 4500 krooni, s.o dija väärtusega 287,60 eurot, auto akulaa 550 krooni, s.o 3 ja 50 jm 5,15 eurot, tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot.

- selles, et tema ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal ku M.L i valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K alt paadimootori Y i majja ning garaaži, varastades se amaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu eekeetja väärtusega 25,56 eurot sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise v ,

taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed - kokku vara 1346,64 euro väärtuses.

- selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, sel ajal kui Taavi Kiho valvas koos M.L-i ja I Liga, tungis tema akna

kaudu M G majja Xxxx ega 300 eurot,

, kust varastas televiisori Thompson väärtus

mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete,

pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot kogu - väärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, rei

kokku vara sikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – 495,35 euro väärtuses.

- selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba

äravedamiseks veebruari 2011.a. ööl kella ning 01. 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus

Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva pluse juures, tungis tema koos Taavi

Õ kau Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha.

19

- selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva kaupluse juures, tungis Õ

tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette 1397,34 eurot. ning muid kaupu koguväärtusega

- selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L , V M ja

Ülari Kuivjõgi i lõhkumise teel sisse valvasid, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaas Rakvere S-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro A

varastas sealt notebook FS Amili ing monitori 19 Philips

o PRO väärtusega 791,86 eurot n väärtusega 114,40 eurot.

- selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L, V M ja Ülari Kuivjõ Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere gi valvasid, tungis tema koos linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas

sealt arvuti IT ega 382,88 eurot,

shop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtus lauaarvuti IT i 47,29 eurot ja monitori shop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif er väärtusega 22 View . Sonic väärtusega 139,97 eurot

Seega I.E, Kar 19

S § 9 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I L xxxx) selles, et tema ajavahemikul 27.

(sündinud on kohtu alla antud süüdistatuna detsember 2010 kuni 20. jaanuar 2011 hoidis oma elukohas xxxx I.E poolt ööl vastu 27. detsembrit 2010.a. E ning A Ki elam xxxx varastatud u juurde kuuluvast garaažist trimmerit väärtusega auto akulaadijat väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, 550 krooni,

s.o 35,15 eurot, 0 jm

tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot ja 5 pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot.

Seega I L, hoides süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I L selles, et tema, on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu veekeetja väärtusega 25,56 eurot, sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise

taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materi lse väärtuseta garaaživõtmed aa - kokku vara 1346,64 euro väärtuses.

- selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl valvas koos M.L i ja - Taavi Kihoga sel ajal, kui I.E tungis

akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot,

mikrolaineahju

eurot, nahkkarbi koos ehete,

väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51

pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskan - tavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrise valgesõstra veini väärtusega 3

20 eurot, reis kokku vara ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – 495,35 euro väärtuses.

- selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koos M.L-iga Viru- Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva sel ajal, kui Õ kaupluse juures

I.E koos Taavi Kihoga tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette 1397,34 eurot. ning muid kaupu koguväärtusega

- selles, et tema koos Dimitri Tarassoviga aprilli 2011.a. xxxx eest varastas ööl vastu 18. M K

ule kuuluva ATV väärtusega 1278,23 eurot.

Seega I L iliselt ja sissetungimi , võttes isikute grupis, süstemaat sega ära võõraid vallasasju

nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V M xxxx) selles, et tema ajavahemikul 18.

(sündinud on kohtu alla antud süüdistatuna jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, I Li ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja

ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida

väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell

väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaj väärtusega 9,59 a

eurot, soojapuhuri väärtusega 31,97 eurot, 1,8 liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, - taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani ja kaks tugitooli koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed - kokku vara 1346,64 euro väärtuses.

- selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO

väärtusega 791,86 eurot ning monitor väärtusega 114,40 eurot, valvas tema

i 19 Philips

Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole . tänaval liikumiste kohta

- selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49

eurot, arvuti HP SG2 382,88 eurot, lauaarvuti IT väärtusega shop väärtusega 312,53 eurot,

kõlarid Edif er väärtusega Sonic väärtusega 139,97 eurot,

i 47,29 eurot ja monitori 22 View valvas tema Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole . tänaval liikumiste kohta

Seega V M

, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende

ebaseadusliku om isikute tahtlikele

astamise eesmärgil ja osutades korduvalt kaasabi teiste õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade süstemaatilisele äravõtmisele ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, pani KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi toime kvalifitseeritava kuriteo.

Ülari Kuivjõgi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere -le kuuluvasse kauplusesse ITshop linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS

ning varastasid sealt notebook FS Amili i 19

o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitor

21 Philips

ul ning väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Tuleviku tänava Rägavere tee ristmik ja

edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole . tänaval liikumiste kohta

- selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49

eurot, arvuti HP SG2 382,88 eurot, lauaarvuti IT väärtusega shop väärtusega 312,53 eurot,

kõlarid er väärtusega Sonic väärtusega 139,97

Edifi 47,29 eurot ja monitori 22 View eurot,

valvas tema Tuleviku tänava ja Rägavere tskõnele tee ristmikul ning edastas konveren

seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole e tänaval liikumist kohta.

Seega osutades korduvalt kaasabi teiste

Ülari Kuivjõgi isikute tahtlikele õigusvastastele , tegudele – võõraste vallasasjade korduvale äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani to - kvalifitseeritava kuriteo. ime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 22 lg 3 järgi

A.K on kohtu alla antud selles, et tema Taavi Kiho ettepanekul

süüdistatuna osutada kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest

ITshop veebruar tehnikavarguse toimepanekul, parkis ööl vastu 20. i 2011.a. oma sõiduauto

Xxxx reg nr xxxx Rakveres Piiri kella 03.08 paiku I.E

tänavale ning laskis paigutada ja Taavi Kiho poolt aknaklaas hop varastatud i lõhkumise teel kauplusest ITs

notebook FS Amili ori 19 o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monit ilips väärtusega Ph

114,40 eurot oma sõiduauto pagasiruumi, toimetades varastatu samal ööl M.L i - elukohta Xxxx.

- selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, Taavi Kiho ettepanekul osutada

kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest ITshop tehnikavarguse toimepanekul, veebruari 2011.a. Xxxx reg parkis ööl vastu 22. oma sõiduauto

nr xxxx ITshopi kaupluse kõrval asuva kaupluse Joogid juurde, laskis paigutada I.E

ja Taavi Kiho poolt kella 04.16 paiku aknaklaasi lõhkumise teel ITshop

kauplusesse tungimisel varastatud arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2

väärtusega 38

2,83 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier

väärtuseg Sonic väärtusega 139, 97 eurot, oma sõiduauto a 47,29 eurot, monitori 22 View pagasiruumi ja toimetas need Rakvere Ametikooli ühiselamu juurde.

Seega A.K osutades korduvalt kaasabi teiste , isikute tahtlikele õigusvastastele

tegudele toimetades ebaseadusliku omastamise – eesmärgil äravõetud vallasasjad

sündmuskohalt ära, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava

- 22 lg 3 kuriteo.

Dimitri Tarassov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos alaealise I Liga

varastas ööl vastu 18. ule kuuluva ATV väärtusega 1278,23

aprilli 2011.a. xxxx eest M K eurot.

Seega Dimitri Tarassov , võttes isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dimitri Tarassov on koh , et tema: tu alla antud süüdistatuna selles

22 - 08.07.2011 kella 00.00 paiku tungis oma elukohas xxxx kallale oma elukaaslasele L Kile, lõi

talle rusikaga ühe korra selja piirkonda, pigistas kannatanut käevartest ja raputas, rebis juustest, kägistas kõrist ning kui kannatanu korterist lahkuda proovis, takistas teda, tõugates kannatanu jõuga vastu seina, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu. - 08.07.2011 kella 01.00 paiku tungis oma elukohas xxxx kallale oma ukaaslasele L Kile,

el

lõi elutoa ukseaugus rippuva lapsekiigega korduvalt kannatanule vastu õlga ja pead ning

seejärel ühe korra rusikaga vastu alalõuga, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja – näo piirkonna põrutuse. tervisekahjustuse

Seega Dimitri Tarassov, valu tekitavalt kehaliselt väärkoheldes ja lüües korduvalt teist inimest, millega tekitas valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatavad M.L, Taavi Kiho, I.E , Ülari Kuivjõgi, Marek , I L, V M A.K ja Dimitri Tarassov tunnistasid ennast neile esitatud süüdistustes süüdi, süüdistatavad Rainis Tammiksaar ja D.J ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks AS EVR Infra, loeb kohus süüdistatavate M.L i, - Rainis Tammiksaare ja D.J i süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate - kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja V T tlustega (I kd, tl 3-4), et 26.05.2010 parkis ta enda kasutuses oleva EVR i ü

Infrale kuuluva sõiduauto Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB Tartus Jaama 203 asuvale parkimisplatsile kella 16.40 paiku, lukustades uksed ja lahkudes sõiduki juurest. Tunnistaja V T tel on platsil olemas ka valvur. Parklasse suundus ta tagasi 27.05.2010 kella 07.30 paiku i väi

ja kui sõiduki juurde läks, siis avastas, et auto taga oleva kuudi uks oli lahti murtud ja kui

sõiduauto kauba vedamise osasse sisse vaatas, siis avastas, et kadunud olid EVR Infrale kuulunud tööriistad. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega 27.05.2010 (I kd, tl 5-8), millest nähtub, et sündmuskoht asub Tartus, Jaama 203, tasuline parkla. Parklasse sissepääs Jaama tänavalt. Parklaväravate vastas, parkla tagumisel platsil, pargitud kolm autot. Keskmine auto on punast värvi Ford F 250, reg mark 13 ZGB, külgedel kiri Eesti Raudtee. - Auto pargitud suunaga Jaama tänava poole. Tagant vaadeldes näha, et furgooni vasakpoolne

uks osaliselt avatud asendis, lukustamata, parempoolne uks suletud ja lukustatud asendis. Avades vasakpoolse ukse, on furgoonpõrandal näha padrunvõtme otsikut, plastmasskanistreid (2 tk), plekkpange, metallijuppe. - AS Eesti Raudtee teatisega (EVR juhtum nr 10873) 31.05.2010 (I kd, tl 9), et 27.05.2010

kell 07.42 avastas AS EVR Infra tööjuht V T, et Tartus tasulisest parklast aadressil Jaama 203, on varastatud kella 01.00 ajal AS-le Eesti Raudtee kuuluvast autost Ford 250 (reg nr 13

ZGB) tööriistad. Tööriistade vargusega tekitati AS-le EVR Infra kahju 128 050.05 krooni (ilma km-ta).

- V Ti ettekandega 27.05.2010 (I kd, tl 11-12), mille kohaselt 27. mail kell 07.30 tuli ta

parkimisplatsile Jaama tänaval autole Ford 250 järgi, reg nr 13 ZGB ning avastas, et auto

tagumine uks oli murtud ning varastatud olid järgmised instrumendid ja materjalid:

bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna (koos kastiga), bensiinimootoriga löökmutrikeeraja Master 35, hüdronurklihvija Matweld, hüdrootsakäi Matweld, bensiinisegu kanistris umbes 5 liitrit, emulsioon puurimiseks kanistris 10 liitrit. – - AS Eesti Raudtee -15) Tartu kahjuõiendiga ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 13 linnas tasulises parklas Tartu, Jaama 203 27.05.2010.a. teemeistri autost Ford-250 reg nr 13

23

ZGB varastatud tööriistade ja kulumaterjalide osas (rööpalõikaja Husqvarna

bensiinimootoriga koos tarvikute kastiga maksumusega 31 600 krooni, mutrikeeraja Master 35 bensiinimootoriga maksumusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija Matweld maksumusega

25

000 krooni, hüdrootsakäi maksumusega 28 000 krooni, tööriistade küttesegu 5 liitrit

maksumusega 83.35 krooni, emulsioon rööpa puurimiseks 10 liitrit maksumusega 166.70

krooni; autole tekitatud vigastused kastikatte tagumised uksed deformeeritud, muljutud, – vajalik remont v

õi väljavahetamine uute vastu, kogus 2 tk, maksumusega 4200 krooni). - kahtlustatavana kaitsja juuresolekul - süüdistatava D.J i antud ütlustega (I kd, tl 23 -

25), et 2010.a. maikuu lõpus töötas ta nädal aega valvurina Tartus Jaama 203 tasulises

parklas, kui tema töö juurde tulid õhtul hiljem sõber Rainis Tammiksaar ja Rainisega oli

kaasas tema parim sõber M.L . Mingil hetkel tegi Ats talle ettepaneku, et kas ta ei tahaks raha teenida. Ta küsis, mille eest ta saab raha teenida ja seepeale ütlesid Ats ja Rainis, et nad võtavad tasulises parklas olnud rekkadest kütust ning müüvad selle maha ning saavad

raha. Ta oli sellega nõus, et nad võtavad parklas olnud rekkadest kütust. Tema jäi valvuri putkasse ning Rainis ja Ats läksid kahekesi territooriumile rekkade juurde kütust varastama.

Neil ei olnud kindlat juttu, kui palju ta raha saab, kuid neil jäi jutt, et kui kütus maha

müüakse, siis annavad nad osa raha talle. Ats helistas mingile oma tuttavale, et ta tooks kanistreid. Natukese aja pärast sõitis parkla juurde beeži värvi väiksem

at sorti kaubik, vist oli

xxxx ja kaubik oli kastiga. Kaubiku kastis oli mitu suurt umbes 50 liitrilist vaati. Ta käis

korraks kaubiku juures, kui auto territooriumile sõitis ning siis nägi vaate kaubikus. Ats ja Rainis ütlesid ja näitasid, et nad võtavad kahest rekkast kütust, Scaniast ja Mercedes Benzist. Rainis ja Ats arvasid, et rekkade kütusepaagid on täis ning tahtsid vaatidesse kütust varastada. Kaubiku juht sõitis rekka juurde, parkis auto ära ning läks ise territooriumilt minema. Ats ja Rainis jäid kahekesi rekka juurde toimetama. Seal seisis kaks rekkat ning rekkade vahele oli pargitud punast värvi EVR tähistega sõiduk (autol olid lisarattad rööbastel sõitmiseks). Rainis

ja Ats olid autode juures umbes 40 minutit. Tema oli valvuri putkas ning ei näinud, mis

rekkade ja autode juures täpselt toimus. Umbes 40 minuti pärast tulid Ats ja Rainis tema

juurde valvuri putkasse ning ütlesid, et nad olid kahe rekka kütusepaagist püüdnud kütust

varastada, kuid ühe rekka (Scania) kütusepaak oli tühi ja teise väiksema rekka (Mercedes- Benz) kütusepaagist said nad natuke kütust. Kaubiku juht tuli tagasi ning Rainis ja Ats sõitsid koos temaga minema, varastatud kütuse võtsid nad ka kaasa. Ats ja Rainis ei rääkinud talle, et

nad peale kütuse veel midagi varastasid. Ats ja Rainis lahkusid parklast kuskil peale kella 01.00. Peale Atsi ja Rainise lah

gi, et kahel rekkal olid kumist läks ta autosid vaatama ning nä

kütusepaagid lahti ning rekkade vahel seisnud raudtee autol olid tagumised uksed lahti tõmmatud. Ta sai aru, et Rainis ja Ats olid ka raudtee autost midagi varastanud. Kuna territooriumil oli pime, siis ta ei näinud, kas ja mida Ats ja Rainis kaubikusse peale bensiini veel panid. Peale seda, kui ta avastas, et raudtee autosse on sisse murtud, helistas ta parkla

läheduses elavale V, kutsudes viimase kohale ja rääkides talle, et autosse murti sisse. Nad

helistasid parkla omanikule, kes ütles, et nad helistaksid politseisse. Järgmisel päeval sai ta Rainise käest teada, et parklas olnud raudtee autost olid nad varastanud kollast värvi suures

karbis rellaka ja veel mingeid asju. Järgmisel päeval viisid Rainis ja Ats varastatud asjad

Tallinnasse ja müüsid seal maha. Rainis ütles, et varastatud kütuse olid nad kaubiku juhile andnud.

- statava D.J-i kahtlustatavana süüdi kaitsja juuresolekul antud ütlustega (II kd, tl 110-111), et ta töötas Aftostoi OÜ parklas, mis asub Tartus Jaama tänaval, valvurina. D.J iütlustest nähtub, et 2010.a. maikuus, kuupäeva ta enam ei mäletanud, kusagil kella 23.30 paiku, kui õues hakkas juba pimedaks minema, tulid Rainis Tammiksaar ja M.L

tema juurde valveruumi ja Ats küsis, kas ta tahab natuke raha teenida, et nad varastavad

natuke ühest rekkast kütust. Summast ei olnud juttu, palju tema saab, kui laseb neil kütust

varastada. Ta oli nõus endale natuke raha teenima. Ats helistas kellelegi ning parklasse sõitis

24 natukese aja pärast heledat värvi kabiiniga väike kastiauto xxxx, mille kastis olid päris suured

kanistrid he suure rekka juurde ja ise lahkus territooriumilt. Tema oli . Juht parkis kastiauto ü oma valveruumis. Kuna rekka oli ees, siis ta ei näinud, mida Ats ja Rainis seal teevad ning ta ei läinud ka nende toimetusi vaatama. Mingil ajal tu ütlesid, lid tema juurde Ats ja Rainis ning et nad kütust ei saanud ja lähevad minema. Siis tuli juht ja kaubik lahkus territooriumilt. Ta

nägi, kui Ats ja Rainis ka lahkusid parkla territooriumilt värava kaudu. Umbes 20 minuti

pärast kuulis ta mingit kolksu ja vaatama minnes nägi ta, et punase kabiiniga raudtee auto tagumised uksed olid lahti tehtud. D.J i sõnul ei mõelnud ta, et Ats ja Rainis raudtee -

autost asju varastavad. Kütust lubas ta varastama minna sellepärast, et natuke raha teenida.

Rainis oli koos Atsiga parkla territooriumil kütust varastamas, kuid pärast selgus, et nad ei

varastanud kütust, vaid hoopis raudtee tööriistu. Tema mingit summat ei ole saanud selle eest, et ta lubas neid vargile.

Tema ei ole aidanud Rainisel ja Atsil raudtee asju kaubikusse tõsta.

- Kert Helme allkirjaga 26.01.2011 (I kd, tl 66), mille kohaselt viimane andis välja M.L ipoolt tema kuuri toodud esemed: ketaslõikuri ja puurmasina.

- Kert Helme poolt oma elukohas xxxx asitõendite ( välja antud esemete, millised oli tema

juurde toonud M.L , ulilise mutrikeeraja Master 35 hüdra ja hüdrootsakäia) vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 67-77). - V P

allkirjaga 05.04.2011 (I kd, tl 78) hüdronurklihvija ja hüdrootsakäia kättesaamise kohta.

- saare xxxx süüdistatava Rainis Tammik arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku kohta

27.05-10.06.2010 (III kd, tl 27-

29), millest nähtub, et L J on 28.05.2010 teinud ettemaksu summas 1000 krooni, märkides selgitusse - ettemaks Husqvarna. - tunnistaja L D - ütlustega (III kd, tl 76 77), et Julian rääkis talle, et sellel ajal, kui ta oli tööl, siis poisid käisid tema töö juures vargil.

Süüdistatav M.L on algul kahtlustatavana ütlusi andes väitnud , et nägi

(I kd, tl 16-17)

D.J-i ja Rainis Tammiksaare poolt varguse toimepanekut, kuid ise selles ei osalenud,

aidates vaid varastatud esemeid realiseerida. Järgmisel ülekuulamisel väitis M.L (II

kd, tl 46-47), et pani varguse toime üksinda, kuid D.J i teadmisel ning et Rainis - Tammiksaar aitas tal varastatud esemeid keldrisse panna. Eelmisel ülekuulamisel on ta viha pärast öelnud, et Rainis oli varguses osaline. Viimasel ülekuulamisel (II Tammiksaar I kd, tl

22-23) kinnitas M.L , et vargil käisid nad koos Rainis Tammiksaarega, kuid D.J

lubas neid vargile ja oli juures, kui nad raudtee auto ukse lahti murdsid ja asjad autosse panid. Ütluste muutmist Rainis Tammiksaare osas põhjendas M.L sellega, et tahtis viima on tingimised peal. st säästa pahandustest, sest Rainis Tammiksaarel Süüdistatav

Rainis Tammiksaar on oma osalust varguse toimepanekus ning varastatu realiseerimises

algusest peale eitanud. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L i ja -

Rainis Tammiksaare kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on

vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodi

tõendamisel saab aluseks võtta süüdistatava D.J i kohtueelses menetluses - kahtlustatavana antud ütlused kogumis teiste tõenditega.

Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks R T, loeb kohus süüdistatava M.L i süü talle -

esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu R T -201), et tal on xxxx arvelduskonto ning oli ka

e ütlustega (II kd, tl 199

internetipanga võimalus. Internetipanga paroole teadis ainult tema naine ja tema. 2010.a. augustikuu alguses tahtis ta sularaha Kundas automaadist välja võtta, kuid kaart automaadis ei töötanud. Siis läks ta Kundas xxxx kontorisse, kus selgus, et tal ei Oi raha arvel, et tema konto on miinustes mingi üle 2000 krooni. st öeldi, et selle sama augusti Panga kuu alguses oli tema

25 kontolt juba kahel korral maha läinud 3000 krooni. Panga väljavõttest selgus, et ka juulikuus oli läinud kahel korral 30 e ütlustest nähtub, et 00 krooni tema pangakontolt raha maha. R T käies uuesti 09.09.2010 pangas, selgus, et tema arvelt on läinud maha veel kolmel korral 3000 krooni ehk siis kokku 9000 krooni. Raha oli läinud maha otsekorraldusena OÜ Consolidated

Auctions 221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e kontole 2166243“ ja - nii koguaeg. Otsekorralduse lõpetas ta koheselt ära. Tema sellest ettevõttest ei tea midagi ja oksjonil ta internetis osalenud ei ole. Kuskil Osta.ee keskkonnas ta kasutaja ei ole. Kokku oli tema arvelt läinud tema teadmata antud ettevõttele maha 20 413 krooni, mis jääb ka temale

tekitatud kahjuks. Tema naisel A T olid need internetipanga paroolid rahakotti üles kirjutatud ja ühel korral juulikuus, kui ta ise ära oli, olid nende tema poja sõbrad ja tuttavad, juures xxxx aga see oli siis, kui ta oli suvepäevadel, s.o 07.07-08.07.2010.a.

- kannatanu R T konto (II kd, tl

e poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud väljavõttega

202), millest nähtub, et tema on OÜ xxxx arvelduskontolt -le Consolidated Auctions

221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e kontole 2166243“ raha maha -

läinud alljärgnevalt: 05.07.2010 summas 3000 krooni, 06.07.2010 summas 2413 krooni, 05.08.2010 summas 3000 krooni, 06.08.2010 summas 3000 krooni, 04.09.2010 summas 3000 krooni, 05.09.2010 summas 3000 krooni, 06.09.2010 summas 3000 krooni.

- xxxx

vastusega menetleja päringule kriminaalasjas (II kd, tl 205-206), mille kohaselt

ülekannete tegemisel ja püsikorralduslepingute sõlmimisel/annulleerimisel kasutati autentimiseks R Te paroolikaarti.

- Consolidated Auctions OÜ vastusega menetleja päringule kriminaalasjas Osta.ee kasutaja „RahaÄrikas“ kohta konto väljavõttega ning sisselogimiste ajalooga , kasutaja e- (II kd, tl 208-

223), millest nähtub, et viitenumbriga 2166243 on seotus Osta.ee’s kasutajakonto kasutajanimega „RahaÄrikas“, mis kuulub isikule . Registreerumise kuupäev: 2010 A K -07-

05. Kasutaja „RahaÄrikas“ e konto väljavõttest koos selgitustega nähtub, et - R Te arveldusarvelt on kantud sisse erinevate maksetena kokku summas 20 413 krooni. Kõik

suuremad laekunud summad on lühikesel ajaperioodil koheselt välja kantud A Ke nimel olevale arveldusarvele. - tunnistaja A Te ütlustega (II kd, tl 228-230), et ta elab koos oma abikaasa R Tega ja poja Rainis Tammiksaarega. Tema abikaasal on xxxx pangakonto ning algusest peale on tema käes olnud abikaasa pangadokumendid s.h pangakaart, internetipanga paroolikaart. Ainult tema – teadis nii oma abikaasa interneti panga paroole kui pangakaardi parooli. Neid paroole ta ise kunagi endaga kaasas ei kandnud. Need olid tal ümbriku sisse panduna kodus riidekapis, mis asub nende magamistoas. enne seda oli ta olnud Poeg tuli koju alles selle aasta juuni lõpus –

aasta otsa Tartus koos M.L-iga. Kui poeg koju tuli, siis jäi ka Ats nende juurde peatuma. Sellel ajal elasid nemad mehega maal nagu tavaliselt suviti. Läks kuskil kaks nädalat mööda ning siis tuli tal meelde, et tal on ju need paroolid ja kaardid seal kapis ning Ats on neil ju kodus. Ta teadis, et Ats on võtnud internetipanga kaudu võõraste inimeste raha välja. Ta läks koju vaatama ja võttis need parooli kaardid sealt kapist ära ja viis maale. Kapis oli aga

midagi nagu teistmoodi, nagu oleks midagi otsitud. Tema mees läks 7-ndal juulil

suvepäevadele, sellel ümbrikul järgi võis ta käia mingi nädal aega varem. Ats elas nende juures kuskil kuu aega. - tunnistaja A K xxxx -01.10.2010 e pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 01.07.2010 (II kd, tl 236- ions e-kontolt tehtud 243), millest nähtuvad tema kontole OÜ Consolidated Auct väljamaksed. - kahtlustatava Rainis Tammiksaare ütlustega (II kd, tl 249-251), et tagasi xxxx tuli ta koos

M.L-iga 2010.a. juunikuu alguses. Tartus olles tekkis tal plaan kanda oma isa pangakontolt raha oma Osta.ee e-kontole mingi 3000 krooni. Sellest plaanist teadis ka Ats. Kui nad xxxx juuni alguses tagasi tulid, jäi Ats nende juurde elama. Pärast seda, kui vanemad maale olid juba elama suveks asunud, siis ta otsis korterist ema ja isa magamistoa riidekapist

26 neid pangaparoole, kuid ei leidnud neid sealt. Ats oli temaga koos samas toas. Ats magaski

magamistoas, kus oli neil ka arvuti. Kui Ats nende juures elas, siis jäi viimane teinekord

korterisse ka üksi. Atsile oli ema andnud korteri tagavaravõtme kasutada. Peale 7. juulil

toimunud Atsi sünnipäeva oli ta mingid päevad maal Ta aimas, et paroolid võivad olla . riidekapis, sest ema neid seal kunagi hoidis. Ta läks linna tagasi, Ats oli nende korteris ja istus arvuti taga magamistoas. Ta läks kohe riidekapi juurde, tegi selle lahti ja vaatas riietevahed kõik järgi, aga kuskil paroole ei olnud. Ta läks suitsule kööki ja Ats läks pesema ning kui ta

tagasi magamistuppa läks, siis istus Ats juba arvuti taga. Ta tegi uuesti kapi ukse lahti, et

vaadata, kas ta on jõudnud need paroolid tagasi panna ja siis olid need ema riiete vahel

olemas. Ta küsis Atsi käest, kuid viimane vastas, et ta midagi ei tea. Isa internetipanga parooliga proovis ta panka sisse saada, kuid see ei sobinud, ta proovis mitu korda, kuni konto oli blokeeritud. Ta pani paroolid sinna kappi. Rainis Tammiksaare ütlustest nähtub, et juuli keskpaigas viskas ema Atsi korterist välja. - süüdistatava M.L i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega -

(II kd, lk 252- -konto 255). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et tema lõi Osta.ee e nimega „RahaÄrikas“ oma õe e nimel. Ta küsis A käest selleks tema A K xxxx paroole, sest

Osta.ee e-konto sai autenditud läbi internetipanga. ütles ta, et hakkab oksjonitel asju A

müüma. Konto lõi ta selleks, et hakata Rainis Tammiksaare isa tagant raha varastama. Otsekorralduse Rainise isa pangakontolt raha kandmiseks Osta.ee e-kontole tegi ta põhjusel, et aimas, et see asi tuleb niikuinii välja ja Rainise isa pangakonto pannakse lukku. Raha, mis tuli Rainise isa pangakontolt tema Osta.ee e-ko pangakontole ja ntole, kandis ta üle oma õe A võttis ise välja.

Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks A L, loeb kohus süüdistatava M.L i süü talle -

esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu A L -29), et 2010.a. septembrikuu alguses leidis ta

ütlustega (I kd, tl 27 internetiportaalist

www.osta.ee motorolleri Kymco Agiliti 50CC müügipakkumise ja otsustas oksjonil osaleda. Alghinnaks oli 1 kroon ja lõpphinnaks jäi 4200 krooni. Ta ei mäleta enam,

missuguse nime all müüja internetiportaalis esines. See isik, kes oksjoni võitis, kas loobus ostust või ei tulnud kaubale järele ning müüja telefonis pakkus talle motorollerit müüa. Müüja jutu järgi pidi motoroller asuma . Kokkulepe müüjaga jäi selline, et ta maksab viimasele xxxx ülekandega kohe 3000 krooni ning ülejäänud 1000 krooni ja transpordikulu 300 krooni tasub

siis, kui kaup on temale kohale toodud. Müüja andis talle ülekande tegemiseks A Ke

arvelduskonto numbri ning tema tegigi oma pangakontolt A Ke arvelduskontole ülekande summas 3000 krooni, kuid 20.09.2010 kella 12.00 paiku lubatud kaupa temale üle ei antud.

Ta palus müüjal 3000 krooni talle tagasi kanda, kuid selle peale vastas müüja, et tal ei ole enam seda raha. - kannatanu A L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud konto väljavõttega (I kd, tl 30- 31), millest nähtub, et e kontole ülekande A L on oma xxxx kontolt 19.09.2010 teinud A K summas 3000 krooni (selgitus rolleri makse, A L poolt). – - süüdistatava M.L i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega -

(I kd, tl 33-34 ja II kd, tl 54-55). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et motorolleri

Kymco Agiliti 50CC oli ta varastanud xxxx xxxx garaažist tänavalt 2010.a. augusti lõpu

poole, müües selle ära Tartus. Müügisoov oli pandud Osta.ee ning selle kaudu leidis ta ka rolleri tegeliku ostja. Kuna sama rollerit tahtis osta ka A, siis otsustas ta selle mehe arvelt raha teenida. Ta kasutas A Ke pangaarvet ja koode. A

oma õe kandis tema õe arvele 3000 krooni. Raha võttis ta välja Kundas automaadist ja kasutas oma tarbeks.

27 Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks O P, loeb kohus süüdistatava M.L i süü talle -

esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja U S - O P oli talle avaldanud, et tegi e ütlustega (I kd, tl 37 38), millest nähtub, et uue ID- xxxx juhat kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid aja kabinetis šeifis ja neid ilma tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardid. Kaks võõrast õpetasid Oile, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx xxxx hooldaja. U S juhatajana on kõikide e väitel tuli ühel hommikul ühe punase xxxx oma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadus O xxxx

koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka Oi raha

ära. - kannatanu O P (I kd, tl 39-40), et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K Aiga ning K i ütlustega kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx

universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega

nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta

soovib kiiresti uut ID kaarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni

maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- xxxx Kerdi isa juures, siis

4 päeva

läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas Ülemiste Keskuses tehti talle Xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas Xxxx kaarti teha. Ta sai kätte kaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema Xxxx on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on

ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda pidi olema 160 Xxxx kaart tema 000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna oma kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni. - kannatanu O P -90),

i ütlustega (I kd, tl 88 millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi Kert Helmet esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et

mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas m

aja ees. Selle autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis Jurmalasse minna, siis oli

ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis Ats teda xxxx, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta k kaotas vana kaardi asutas Atsi öeldud valet, et

ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid

Kerdile see ei meeldinud ning ta viis Xxxx avada. Koos Atsiga

nad teise panka ja käskis

läksid nad panka ja viimane rääkis, et Ats küsis tema käest

xxxx on ka vaja teha ikkagi. panga dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele

saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale Xxxx tegemist kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et

28

limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats L rääkis, et võiks endale konto avada ja kaardi teha, L

xxxx oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse ja tegid talle arve ära. Tema isiklikult andis oma dokumendid M.L i kätte. - O P on veendunud, et M.L ja Helme petsid temalt koos raha välja.

- kannatanu O P -8), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse i ütlustega (III kd, tl 7

sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama,

kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis Kert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas, sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve

peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas

Atsiga, sest Kert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes, kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai Ats need enda kät Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda te. Taavi ja Ats leidsid Virupoissi oli vaja selleks, et Kerdi auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nad xxxx juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni ning seda

ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi kui ka Kerdi mõte. kaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et kas ta tohib auto raha Xxxx tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha, mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad. - kannatanu O P O P xxxx kontolt on i pangakonto väljavõttega (I kd, tl 41), millest nähtub, et i 21.10.2010 tehtud A K tud E L e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on teh kontole ülekanne summas 136 000 krooni. - tunnistaja E L I kd, tl 173- ütlustega (I 174), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle Taavi Kiho ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja

Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi

sõiduautoga (pikap tüüpi), roolis oli Ats. xxxx Sama auto peal olid veel K A ja O. Tema,

Taavi ja Ats sõitsid linna juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis xxxx pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga minema, tulles andes pangadokumendid talle tagasi. Peale umbes poole tunni pärast tagasi ja seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja. Raha oli kusagil üle 100 000 krooni ja selle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi

autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja põhjendas oma varem Kert Helme vastu E L antud ütluste muutmist sellega, Kiho käsul, kes eelnevalt M.L ile - et tegi seda Taavi

helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti.

- kahtlustatava O P xxxx

Kert Helme poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud i

dokumentidega (I kd, tl 56-65), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline

deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi blokeerimise ja avamise lepingud (blokeerimise -kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx põhjus

Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping (seniselt 25 000

kroonilt on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on

kuulimiiti suurendatud 300 000 kroonini), xxxx maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni).

29

- E L xxxx konto väljavõttega (II kd, tl 88), millest nähtub, et O Pi kontolt on 22.10.2010 tehtud E L k 000 krooni (sh on teenustasu summas 544 krooni). ontole ülekanne summas 136 - A K xxxx e konto väljavõttega (II kd, tl 90), millest nähtub, et O Pi kontolt on 21.10.2010 tehtud A K

e kontole ülekanne summas 3000 krooni (selgitus – võla tagasi makse). - tunnistaja A K - e ütlustega (II kd, tl 184 185), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha. - tunnistaja K A -33), et Kert Helme palvel helistas ta Oile ja kutsus ta i ütlustega (III kd, tl 32

alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõita. Ta ei tea, kuidas Kert Oi

nõusse sai, kuid õustus minema ID kaarti tegema. Kert andis O n Oile raha ID kaardi tegemiseks. Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema. Paar päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdiga xxxx poe juurde, kus Ats võttis tema pa

ngakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile.

-

- tunnistaja Ž V ütlustega (III kd, tl 59 60), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna Kert Helme autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, M.L ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis Oi ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis

Kert. O

teadis, et ID kaarti on vaja Lätti sõiduks. Ats, Kert ja nisid minna Lätti O plaa veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui käis ID kaarti tegemas, siis Ats ja O Kert rääkisid autos, et Oi raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks tegema. Nad sõitsid Tallinnast Viru ta rääkis -Nigulasse, kus Oile, mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem Oiga kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud.

Süüdistatav M.L on kohtueelses menetluses kuriteo toimepanemist O Pi suhtes eitanud

ja i

-46), et tunneb O P

öelnud (I kd, tl 44 kusagil aasta, teades, et viimane on xxxx. Nad pidasid 18.06.2010 xxxx, kus ta elas, Oi sünnipäeva ning et tema juurest tuli juhuslikult läbi

ka tema tuttav Kert Helme. See oli 15.10.2010 paiku, kui Helme kutsus teda Tallinnasse jooma. Ta oli nõus minema. Nad olid Helme autoga, punane xxxx. Kaasas olid veel Helme

pruut Ž . Järgmise päeva hommikul ja O P. Alkoholi, hotelli ja bensiini eest maksis Helme käisid Helme kella 11.00 ajal autoga kusagil ära 40 minutit. Kus nad käisid, seda tema ei j O a

tea. ID kaardi tegemisest O O ja Helme ile tema midagi ei tea. Tallinnast välja sõites käisid koos nii Sikupilli kui ka Ülemiste keskuses. Ülemistes tuli Helme algul üksinda autosse, 15 minutit hiljem tuli O O ja . M.L i ütlustest nähtub, et mõni päev hiljem sõitsid Helme, -

Ž uuesti Tallinnasse. Ülejärgmisel päeval palus Helme kontot, et talle pidi keegi raha üle

kandma ja ta andis oma õe arveldusarve. Kert kandis tema õe arvele 3000 krooni. Rakveres xxxx

poe juures võttis ta välja 3000 krooni ja andis Helmele. M.L i väitel viis Helme -

teda järgmisel päeval Rakvere raamatukogu internetipunkti, kus ta näitas oma ID kaarti ja Helme läks tema nimel arvutisse. Mida Helme tegi, ta ei rääkinud. Helme küsis, et kas ta ei

tea, kelle arvele raha kanda, sest ta pidi Soomest palka saama. Temal sellist võimalust ei

olnud, kuid ta andis Helmele Taavi Kiho numbri. Tema 136 000 kroonist ei tea midagi. Hiljem O summa. Ta ostis endale auto xxxx rääkis talle, et Helme pani temalt tuuri sellise ,

auto maksis 40 000 krooni ja poole sellest rahast andis naise isa K A. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 81-82) O Piga on süüdistatav M.L öelnud, et käis ta Kert Helme juures xxxx pidutsemas augustis ja septembri alguses. Tema ei ole Kert

Helmelt laenanud 18 000 krooni. Rah O P a ilt pettis välja Kert Helme. Kert seletas midagi

O M.L on kahtlustatavana ile Jurmalast, tema Jurmala jutust osa ei võtnud. ülekuulamisel (II kd, tl 51 53) öelnud, et Kert Helme küsis i käest Tallinnas ühes hotellis, - O P et kas Oil on ID kaart, e O xxxx, kuid seda ei t välisriiki minna st Lätti. ütles, et tal on ID kaart

30 saa sealt kätte. Järgmisel päeval mingil ajal Kert ja läksid minema ja kui nad kusagil tunni O aja pärast tagasi tulid, siis nad rääkisid, et viie päeva jooksul saab ID kaardi kätte. Kert rääkis, et oli ID kaardi jaoks Oile raha andnud. Oiga M.L i ütlustest nähtub, et koos Kerdi ja - sõitis ka tema Tallinnasse i ID kaardile järele ning et Kert aitas O Oil Tallinnas xxxx konto avada. Kerdil oli vaja pangakontot, kuhu lasta oma aut O andis o müügist saadud raha kanda.

pangadokumendid Kerdi kätte. Kert ütles, et nüüd saab raha üle kanda, kuid on veel vaja

Xxxx kaarti. Kert juhendas Oi selles, mida Xxxx saamiseks peab pangas rääkima. Pangast

tagasi tulles oli O xxxx koos dokumentidega, millise ta andis Kerdile. M.L

il käes mingi on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 14 15) öelnud, et tema mingit raha ei ole -

Oilt välja petnud ega saanud. 2010.a. kevadel laenas ta Kert Helme käest 8000 krooni, et

Tartust Rakveresse kolida. Aasta lõpus pidi ta tagasi maksma protsendiga, kuid raha on Kerdile tagasi maksmata. Õe pangakaarti kasutas ta ülekannete teg miseks sellepärast, et tema e

oma pangakonto oli suletud kohtutäiturite poolt. Õe pangakaarti ei ole peale tema keegi kasutanud. Tema ei ole Viru-Jaagupis Kerdi autoga käinud, ei ole käinud sealt kedagi otsimas, kelle pangakontole raha üle kanda.

Kahtlustatav -53, tl 54-55), et tunneb O Pi 2010.a. Kert Helme on andnud ütlusi (I kd, tl 49 oktoobrist M.L-i kaudu ning et viimasel oli plaan, et petab Oilt raha välja. Ats tahtis temalt laenu 18 Oilt raha saada. 000 krooni äri jaoks, et Peale Atsi õnnestunud äri pidi tema kuu lõpuks tagasi saama 25 Oiga tema juures xxxx umbes 3 korda. Ats 000 krooni. Ats käis tahtis Oile kiiret ID t O Oile, eha, et saaks raha kätte. Tema viis Atsi ja i Tallinnasse. Ats rääkis kuidas ta peab rääkima, et uut ID saada. Ats ja käisid ID vormistamas, tema oli autos. Paari O päeva pärast viis ta Atsi ja i uuesti Tallinnasse, et ID ära tuua. Nendega oli kaas O as Atsi naine K, Ž ta ei mäleta. vist Ülemiste keskuses. jäid Atsi

Xxxx vormistasid Ats ja O Oi ID ja xxxx kätte. Mõni päev hiljem laenas Ats temalt autot, et ta võtab i peale, käivad pangas ja saavad O raha, siis saab tema oma võla tagasi 25 000 krooni. gu varastatud summa suurusest sai ta Ko

teada tšekilt, mis oli jäetud muude dokumentidega tema autosse xxxx ette. Auto uksed olid lukustamata, süütevõti ees. Veel oli Ats jätnud talle autosse 1000 krooni. Tema ei tunne E Ld ega ei ole koos Taavi Kihoga viimase juures käinud. Kert Helme väitel oli Ats varastatud raha eest endale auto ostnud. O P Kahtlustatav Kert ile tema Jurmalast ei rääkinud, seda tegi Ats. Helme on andnud ütlusi (II kd, tl 119 i ID kaardi tegemine läks maksma arvatavasti -120), et O

500 krooni ringis ning selle raha võttis Ats sellest rahast, mis tema talle eelnevalt oli laenanud. O xxxx ja Ats käisid . Kert Helme leidis, et tema süü on vaid selles, et ta aitas Atsi

plaani teostada, Atsi ja O Oi pangakonto

i Tallinna sõidutades, sest ta teadis, et Ats tahtis tühjaks teha. Tema ei ole iga ID kaarti tegemas käinud, ei ole selle tegemiseks raha andnud O ega ole O d dokumente tegemas. Ka xxxx iga pangas käinu poe juures ei ole ta käinud raha välja võtmas. Tema ei ole ile pakkunud võimalust Jurmalasse sõi O ta. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (III kd, tl 30-31), et ta tahtis saada Atsile laenatud raha tagasi ning

seepärast viis teda oma autoga Tallinnas asuvasse kodakondsusbüroosse, et O saaks teha endale kiiresti ID kaardi ning panka, et ta seal arve avaks ja saaks Xxxx kaardi. ID kaardi taotlemiseks sai O raha sellest rahast, mis ta Atsile oli laenanud. Nii ID kaarti taotlemas kui

ka pangas käis O koos Atsiga. Ta laenas Atsile kolmes jaos kokku 18 000 krooni ja tema meelest samal päeval, kui Tallinnasse sai sõidetud ID kaarti tegema, andis ta Atsile kolmanda osa sellest 18 000 kroonisest laenust. Atsil oli vaja seda viimast osa raha selleks, et Oi käest

tema raha kätte saada. Tema ei ole teinud mingit ettepanekut Lätti sõiduks. Ats ei ole talle kunag xxxx poe juures ei ole ta Atsiga pangaautomaadist i andnud oma õe pangadokumente ja

raha välja käinud võtmas. Ats küsis tema käest autot, öeldes, et ta läheb raha välja võtma, lubades tunni kahe pärast auto tagasi tuua ning siis ta pidi oma võla tagasi saama. Ta sai aru,

et Ats läheb i raha pangast välja võtma. Jaagupis käinud. Ats oli tema

O Tema ei ole Viru-

31

autosse jätnud Oi pangadokumendid ja 1000 krooni, kuid kelle raha see oli, tema ei tea. Rakvere raamatukogu internetipunktis tema ei ole käinud.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava M.L i kohtueelses menetluses - kahtlustatavana antud ütlused, samuti Kert Helme kahtlustatavana antud ütlused, sest need on

vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodide

tõendamisel saab aluseks võtta kannatanu i ütlused kogumis muude kriminaalasjas

O P kogutud tõenditega. Kannatanu il ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid O P ütlusi. Vaatamata sellele, et i näol on tegemist isikuga, kes on oma vaimse seisundi tõttu O P raske puudega, on tema ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud. Kohus jätab tõendite kogumist

välja ka tunnistaja Taavi Kiho ütlused (I kd, tl 47-48), et 2010.a. oktoobris tutvus ta M.L-i

kaudu Kert Helmega. Kerdil oli vaja Soomest raha üle kanda kellegi arvele, sest

oma arvetele ta ei saanud kanda, kuna need olid kinni. Kuna tema arved oli ka kinni, siis rääkis ta le, et kas tema arvele ei saaks raha üle kanda. oli nõus arve avama. Kert tõi teda L L ja Ld oma punase xxxx Rakveresse, kus xxxx avas L arve, andes arve avamise dokumendid ja koodid Kert Helme kätte. L oli avanud ka Xxxx. Kerdil oli läpakas autos. Ta ei mäleta, kas Kert käis ära või mitte. Mingil hetkel ütles Kert le, et mine võta raha pangast välja. Kogu L

saadud raha andis L Kert Helme kätte. Tunnistaja Taavi Kiho ütlused jätab kohus tõendite

kogumist välja põhjusel, et need on vastuolus kannatanu i ütlustega ja tunnistaja O P E L ütlustega. Taavi Kiho oli selleks isikuks, kes käskis, eelnevalt oma sõbra M.L iga nõu - pidades, E Ll politseis Kert Helme peale valetada.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanu ks A ja E K, loe te b kohus süüdistatava I.E

süü talle üksinda esitatud süüdistuses ning süüdistatavate M.L i , Taavi - Kiho, I.E, I Li ja V M süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A K -36), et tema omab maja xxxx, kus ise pidevalt ei ela. i ütlustega (III kd, tl 35 A K gi, i ütlustest nähtub, et 27.12.2010 hakkasid talle õues lumes silma jalatsijäljed ning ta nä et lõhutud on garaažiaken. Garaažist oli varastatud 50 meetrine pikendusjuhe väärtusega 500 krooni. Hiljem avastas ta, et veel on varastatud akulaadija väärtusega 500 krooni ja pihutäis väikseid mutrivõtmeid väärtusega kuskil 200 krooni. Klaasi lõhkumisega on tekitatud kahju 300 krooni. Hoovil ja garaaži taga olid näha lumes ainult ühed jäljed. - kannatanu A K - i ütlustega (III kd, tl 37 38), et 29.12.2010 hommikul avastas ta, et garaažist on veel varastatud murutrimmer väärtusega 4500 krooni. - -44), et 2010.a. süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 43

detsembrikuus peale jõule öösel ronis ta üksinda üle tänava maja aia ning suundus

Xxxx

garaaži taha, eemaldades kaasas olnud kruvikeerajaga aknaliistud, tõstes klaasi eest ära ja pannes selle seina äärde. Ta ei tea, kas klaas jäi terveks või läks katki. Ta ronis garaaži. I.E

eitab üksnes tööriistade varastamist, sest tema arust varastati need teisel korral, siis kui n jooksis ta Xxxx I Li maja juurde, pannes seal ad majas sees käisid. Seejärel tänavale

asjad maha. Ta kutsus I I välja, öeldes, et tahab asju ära peita. Ta ei mäleta, kuhu täpselt varastatud asjad viis, kas sauna või lakka. Ta ütles, et hoidku mõnda aega neid enda juures,

seni kuni otsivad ostja. I.E väitel pakkus Ats pandimaja töötajale trimmerit ning I

pidi otsima ülejäänud asjadele ostja. - kannatanu E K -95), et ajavahemikus 18.01.2011 kella 18.00-st kuni i ütlustega (I kd, tl 93

19.01.2011 kella 06.30 on sisse tungitud tema abikaasa majja xxxx. Maja ukselukk on lõhutud. Majahoovis olid maas kitsa kummiga kärujäljed ja jalajäljed. Kärujäljed võivad olla ka muruniiduki jäljed. Majast suurest toast on varastatud 3 osaline nahkdiivan musta värvi - ja

2 tk nahast tugitooli. Komplekti väärtus on 255,65 eurot (4000 krooni). Suures toas peeglilaual savist kannus oli umbes 7 tk üksikut võtit, nende seas ka garaaživõti. Kõik võtmed

32

on varastatud. Suurest toast on varastatud muruniiduk musta värvi väärtusega 351,51 eurot (5500 krooni). Suures toas olnud nahkdiivani pealt on varastatud elektriline akutrell, kollast värvi korpusega väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni). Varastatud võtmete seas oli ka üksik , suur hallikat värvi garaaživõti. Garaažiuks oli võtmega lahti keeratud. Ukseluku lõhkumisega tekitati kahju 31,96 eurot (500 krooni). Samuti tuleb vahetada garaažilukk väärtusega 95,87

eurot (1500 krooni). Vargusega tekitati kahju 830,85 eurot. Kahjud on täpsustamisel. Detsembris 2010.a. lõpus käidi neil garaažis akna kaudu. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 19.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I

kd, tl 96- xxxx. Antud aadressil asub puidust,

108), millest nähtub, et sündmuskoht asub

kollast värvi, kahekordne eramu ja värava poolt vaadatuna on eramu taga garaaž. Garaaži uksed on pruuni värvi puidust, mis on võtmega avatavad. Murdmisjälgi uksel ei ole. Garaaži

ust avades on näha garaaži põrandal maas, lume sees jalatsijälje fragmendid. Elumaja välisukse ees maas lume peal on diivanijala kate, mis pakendati paberümbrikusse. Maja uks on pruuni värvi puidust, uksepiidal ja uksel on näha murdmisriista jälgi. - kannatanu E K -110), mille kohaselt lisaks eelnevale, on xxxx majast i ütlustega (I kd, tl 109

varastatud järgmised esemed: paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, mootorsaag

väärtusega 2500 krooni, väike teler väärtusega 2000 krooni, 7 uksevõtit väärtuseta, lumelabidas väärtusega 170 krooni, taskulamp väärtusega 70 krooni, kokku esemeid 11 740 krooni s.o 750,32 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 31,96 eurot. Ta on tagasi saanud diivani ja tugitoolid väärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot. Heastamata kahju on

varastatud esemete osas 1325,52 eurot, lisaks lõhkumisega tekitatud kahju 31,96 eurot ja lukkude vahetus 191,73 eurot. Tema tsiviilhagi on kokku 1549,21 eurot. - kannatanu E Ki ütlustega (II kd, tl 114-115), et ajavahemikul 26.12.2010 kuni 27.12.2010 oli käidud sees tema abikaasale kuuluva maja garaažis . Garaaži aken (110x130 cm) oli xxxx ära lõhutud ning garaažist oli ära varastatud trimmer väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadija väärtusega 550 krooni, s.o 35,15 eurot, tööriistakomplekt (Hiina lehtvõtmed),

olid garaažis seina peal kilepakendis väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot, musta värvi

pikendusjuhe 50 jm koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. Ajavahemikul 18.01.2011 kuni 19.11.2011 oli sees käidud majas ning garaažis. Maja hoovipoolne välisuks oli lahti xxxx

murtud. Uksepiit oli katki tehtud murdmise tagajärjel. Maja sahvrist on ära varastatud paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, s.o 447,38 eurot, esikust plastikust lumelabidas

väärtusega 160 krooni, s.o 10,23 eurot, maja esimeselt korruselt musta värvi muruniiduk

väärtusega 3500 krooni, s.o 223,69 eurot, mootorsaag Einhel väärtusega 2200 krooni, s.o l 140,61 eurot, elektritrell väärtusega 600 krooni, s.o 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 150 krooni, s.o 9,59 eurot, tumedat värvi soojapuhur väärtusega 500 krooni, s.o 31,97 eurot, valget värvi veekeetja 1,8 liitrine väärtusega 400 krooni, s.o 25,56 eurot, tumedat värvi nahkdiivan ja kaks tugitooli koguväärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot, taskulamp väärtusega 60 krooni, s.o 3,83 159,78 eurot. eurot ning maja II korruselt väike televiisor väärtusega 2500 krooni, s.o

Suures toas tualettpeegli peal olid maja, sauna, kuuri, keldri, garaaži võtmed, mis ei oma väärtust. Need on ära viidud. Garaažil oli suur vanaaegne lukk, millist kusagilt osta ei saa, see tuleb lasta uus teha. Uue luku tegemiseks läheb 1500 krooni, s.o 95,87 eurot. Veel on vaja vahetada neli lukku koguväärtusega 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Seekord ei olnud garaažist

midagi varastatud. Välisuks on kõveraks piidaga läinud, uks vajub ära ning selle parandamiseks läheb vaja 2000 krooni, s.o 127,82 eurot, aknaklaasi parandamiseks läheb vaja

200 krooni, s.o 12,78 eurot. Diivani ja tugitoolid väärtusega 255,65 eurot on kätte saadud, kuid kojuvedu maksis 10 eurot. Vargusega tsiviilhagi on 1464,85 eurot ja lõhkumisega 259,26 eurot. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 101-103), et olles eelnevalt kaasas olnud heebliga murdnud lahti xxxx maja hoovipoolse ukse piida ja sisenedes majja, läks ta peale seda Atsi juurde, tehes ettepaneku, et on hea võimalus majas sees käia ja

33

asju saada. Atsi juures olid ka Taavi ja I. Nad otsustasid koos majja vargile minna. Taavi,

tema ja I Xxxx ja Xxxx I maja pidid majja minema ning Ats pidi väljas tänava ristmikule juurde valvama jääma. Umbes tund aega hiljem, kusagil kella 01.00 -02.00 paiku, suundusid nad Xxxx I I maja juurde valvama. Ats tänavale. Tema, ja Taavi sisenesid majja ning Ats jäi

pidi helistama, kui kedagi on liikumas. Majast sai kaasa võetud akutrell, väike televiisor,

mootorsaag, taskulamp, muruniiduk, paadimootor ning need viisid nad kolmekesi Xxxx garaaži. Samuti ka lumelabida, mis nad võtsid maja juurest kaasa. Taavi leidis võtmed ja läks

garaaži. Pärast ta nägi Atsi juures mingeid mutrivõtmeid, mis olid pakendis. Kui asjad olid

Xxxx garaaži ära viidud, siis läksid nad diivanile ja tugitoolidele järgi. Majast viisid nad kolmekesi välja nahast diivani ja 2 tugitooli. Need viisid nad I maja juurde, kus valvas Ats.

Sealt edasi Ats ja Taavi tassisid diivanit, tema ja I tassisid tugitoole ning viisid need Atsi

korterisse. Kunda pandimajja viis tema muruniiduki, mootorsae ja akutrelli, kuid need vormistati Atsi nimele. Keegi poistest leidis paadimootorile ostja. Kuna tegemist oli viletsa televiisoriga, siis seda ta maha müüa ei saanud. Kus labidas ja taskulamp on, seda ta ei tea.

- I Li kahtlustatavana kaitsja juuresolekul süüdistatava antud ütlustega (II kd, tl 79-81), et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho elas xxxx M.L i üürikorteris koos Atsi ja Silveriga. - Teda kutsuti sinna külla ning seal Taavi tegi ettepaneku, et võiks kuhugi sisse murda, et raha

saada koju sõiduks. Kõik nad teadsid, et maja on tühi ning sinna nad neljakesi

Xxxx suundusidki. Kell võis siis olla 22.00 23.00 paiku. Silveril oli kaasas väike kruvikeeraja ja ta -

läks maja hoovi, kuid tema, Ats ja Taavi läksid tema maja juurde, mis asub kohe Xxxx läheduses. Siis Silver helistas Atsile ja teatas, et oli saanud maja ukse lahti. Majas oli mingi koer ja alguses Silver ei julgenud uksest sisse minna ja tuli nende juurde korraks. Taavi ütles, et see on vana koer ja e Xxxx maja juurde ning i hammusta. Siis tema, Silver ja Taavi läksid Ats jäi tema maja juurde valvama. Ats pidi helistama Silverile, kui on väljas liikumist. Kõik esemed, mis on kahtlustuses, võtsid nad kaasa, väljaarvatud akutrelli ja vist taskulampi ka ei

olnud. Kusagilt peegli pealt Taavi leidis võtmed ning nendega ta avas garaaži ukse. Tema

teada Taavi võttis sealt mingi mutrivõtmete komplekti (seina peal oli kilepakendis). Kõik

sellest majast varastatud esemed viisid nad ühte tühja garaaži, välja arvatud diivani ja tugitoolid, mis viisid Atsi juurde. Ats asju ei tassinud. Paar päeva hiljem tema, Silver ja Taavi

viisid varastatud esemed Kunda pandimajja – tema lükkas muruniidukit, Silver tassis tema

mäletamist mööda saagi ja Taavi televiisorit. Tookord paadimootor jäi veel garaaži. Sellest majast varastatud asjad sai pandimajja ära antud Taavi nimel. - tunnistaja A P -118), et 2010.a. detsembrikuus ja 2011.a. jaanuarikuus ütlustega (II kd, tl 117

käidi vargil tema tädi ja onu majas . Ta läks 2011.a. xxxx jaanuaris peale vargust Kundas

asuvasse Lombardisse ja sai teada, et Ats oli käinud pandimajja pakkumas trimmerit ja muruniidukit. Kui ta pandimaja töötajaga vestles, siis oli muruniiduk seal veel alles. -

-162), et 2011.a. jaanuaris tuli M.L koos oma tunnistaja Ü K ütlustega (II kd, tl 161

sõpradega Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ

-le kuuluvasse pandimajja, pakkudes

pandimajja kollast värvi trimmerit Partner. Mingil õhtul enne pandimaja sulgemist tuli Ats

jällegi oma sõpradega, pakkudes pandimajja musta värvi muruniidukit Partner. Need pidid olema vanemate omad. Ats on veel panti toonud mootorsae Einhell, elektritrelli ja rellaka – need kõik olid Hiina tooted. Iga kord kui midagi panti toodi olid Atsiga kaasas tema sõbrad, , nad olid kolme-neljakesi koos. - tunnistaja J L -164), et 2011.a. jaanuaris M.L-i poolt Kundas u ütlustega (II kd, tl 163

Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuulunud pandimajja toodud esemetest on alles muruniiduk Partner, mille eest M.L sai 32 eurot. - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 20 (II kd, tl 166), millest nähtub, et 20.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva muruniitja Partner, saades 32 eurot.

34 - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 16 (II kd, tl 168), millest nähtub, et 19.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale

omandiõiguse alusel kuuluvad: saag Einhell, trell Power Super, rellakas ProLine (nurgalõikaja), saades 25 eurot. - tunnistaja J Lu allkirjaga 27.04.2011 (II kd, tl 175) pandimajja panti toodud muruniiduki Partner välja andmise kohta politseile. - M.L-i poolt 20.01.2011 pandimajja viidud muruniiduki Partner vaatlusprotokolliga (II kd, tl 176-180). - kannatanu E Ki allkirjaga 23.05.2011 muruniiduki Partner kätte saamise kohta politseist (III kd, tl 6). - statava V M kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud -49), et süüdi ütlustega (III kd, tl 48 2011.a. jaanuarikuus õhtul hilja läks ta M.L i elukohta - , kus olid Taavi Kiho ja I L. Ta

ei mäleta, kas tema vend I.E oli seal juba või tuli ta peale teda sinna. Poisid

plaanisid minna vargile ühte majja ning kutsusid teda kaasa. Kõik nad viiekesi suundusid öösel I elukohta Xxxx tänavale ja sealt edasi suundusid nad kohe üle tee asuva maja juurde, mis asub juba Xxxx tema, tänaval. Ats jäi aia taha valvama. Maja hoovi läksid nad neljakesi – Taavi, Silver ja I. Nad läksid maja taga asuva ukse juurde, mis oli Silveri poolt päeval lahti murtud. Majast sai varastatud kõik kahtlustuses olevad esemed, ainult elektritrellist ei tea ta midagi. Taavi või toast mingid võtmed ja nad käisid nende võtmetega garaažis sees, I leidsid kuid sealt ei võetud midagi kaasa. Teel garaažide juurde ütles keegi, et majas on nahast Xxxx diivan ja tugitoolid ning Ats tahtis neid endale saada. Tagasi minnes Silver ja Taavi tassisid d I ja tema aitas I iivani majast välja, ühe tugitooli tõi majast välja l ka teise tugitooli välja tuua.

Ta teab, et rellakas viidi pandimajja. V M andis Kunda politseitöötaja kätte nende keldris olnud väikse televiisori. - kahtlustatavana antud

süüdistatava I.E süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 50-51), et 2011.a. jaanuarikuus kella 21.00 maja hoovipoolse ukse paiku lõhkus ta heebliga K piida ära. Ta läks Atsi elukohta, kus olid juba Taavi Kiho, . Öösel läksid I L ja tema vend V M nad kõik koos tänaval. Ta küsis Atsi käest, et kas viimane tuleb nendega I maja juurde Xxxx koos majja, kuid Ats ütles, et ei tule, et ta jääb valvama. Neljakesi sisenesid nad majja, kust varastasid kõik kahtlustuses olevad esemed. Alguses viisid nad väiksemad asjad tänava Xxxx garaa

Muruniiduki, sae, trelli ja rellaka andis ži ning siis läksid diivanile ja tugitoolidele järgi. Ats panti, kuid kuhu said soojapuhur, taskulamp ja lumelabidas, seda ta ei tea. Mingil ajal viis ta väikese televiisori oma keldrisse. Paadimootor oli garaažis, kuid kui ta ühel päeval sinna

läks, siis ei olnud enam paadimootorit. Garaaživõtmed jäid Taavi kätte. - V M süüdistatava allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai väljaandmise kohta (III kd, tl 54). - televiisori Funai vaatlusprotokolliga 02.06.2011 (III kd, tl 55-57). - kannatanu E Ki allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai (puldita) kättesaamise kohta (III kd, tl 58). - I L a (III süüdistatava i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlusteg

kd, tl 61- Xxxx 63), et 2010.a. detsembrikuus I.E käis maja garaažis vargil,

tuues öösel varastatud asjad tema elukohta. Kõik kahtlustuses olevad esemed pani ta oma maja lakka ning hoidis neid seal kuni Silver need ära viis. 2011.a. jaanuarikuus M.L valvas ja teised st tema, V, Silver ja Taavi käisid Xxxx majas sees. Majast varastatud kraam

sai viidud ühte tühja xxxx garaaži. Paadimootor müüdi maha. Muruniiduk, mootorsaag,

elektritrell ja rellakas läksid pandimajja, nahkdiivan ja tugitoolid sai viidud Atsi juurde.

Taskulamp kadus kuhugi ära, kuid veekeetja ja soojapuhuri sai Ats endale ning labidas jäi garaaži. Garaaživõtmed olid Atsi juures vist ära. laua peal, kuid keegi kaotas need

- erimenetleja Karin Voogi õiendiga (III kd, tl 81), et on kätte saanud televiisori, millel E K puudus pult. E K teat

as, et uus televiisori pult läheb maksma 10 eurot.

35 Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 138 139) öelnud, - et tema ei tea vargusest midagi, kuid M.L-i juures, need nägi ka ise neid nahktugitoole ja diivanit

olid pruun juurde, nendega on

i värvi. M.L rääkis, et I.E tõi oma diivanid tema mingi jama. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 77 78) öelnud, - et 2011.a. jaanuaris ta oli V juures, kui Silver sinna tuli ja tahtis, et ta aitaks tal diivanit ja tugitoole tassida. Nad läksid ühe maja juurde, kus olid väravad lahti ning väravate juures oli

diivan koos tugitoolidega. Peale Silveri oli seal veel I, Atsi ta seal ei näinud. Peale nahast tugitoolide ja diivani ei olnud seal midagi. Tema I võttis ühe tugitooli enda kätte ning Silver ja tassisid diivanit koos tugitooliga. Miks need oli vaja Atsi juurde viia, tema ei tea. Tükk aega

peale diivani ja tugitoolide tassimist läks ta ja Silveriga ühte garaaži, kus ta nägi I

televiisoreid, paadimootorit ja muud pudi-padi. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl i majas sees käimist, kinnitades, et 2011.a. 73-74) eitanud E ja A K jaanuarikuus tuli Silver tema juurde ja kutsus teda appi nahkdiivanit ja tugitoole tassima. Ta läks Silveriga ühe maja juurde, kus maja ees tänaval olid tugitoolid ja diivan. I tuli ka sinna ning kolmekesi tassisid nad need Atsi elukohta. Ta ei tea, kuhu majast varastatud esemed said, ta teab ainult nahkdiivanit ja tugitoole.

Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel 17) öelnud, et

(I kd, tl 16- xxxx tänavalt ühest majast varastas diivani, toolid, paadimootori ja teleri ära I.E, kes rääkis seda talle ise. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 19- 21) eitanud oma süüd temale esitatud kahtlustuses, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho, I.E, V M ja I L otsustasid minna I maja lähedal asuvasse majja vargile, kuid tema ei olnud nõus nendega kaasa minema. Samal ajal, kui nemad vargile läksid, siis oli tema oma maja juures xxxx ja rääkis ühe oma tuttavaga, kelle nime ta mainida ei taha, juttu. See oli kusagil südaööl. Möödus üle poole tunni, kui Taavi helistas talle ja rääkis, et nad olid

majast saanud muruniiduki, paadimootori, mootorsae, televiisori, nahkdiivani ja elektrisae. Talle pakkus huvi diivan, mille eest Taavi sõnul taheti saada 32 eurot. Ta ütles, et tooge ära ja peagi poisid tõidki talle koju diivani koos tugitoolidega. Diivanit tassisid Silver ja Taavi ning tugitoole I ja V I ja V . Poisid rääkisid talle, et Silver oli ukse ära lõhkunud ning Taavi, Silver,

olid majas sees käinud. Kuna Silveril ja Taavil ei olnud kummalgi dokumente, siis tahtsid nad, et tema viiks pandimajja mootorsae, trelli ja nurgalõikaja. Tema teada varastatud esemeid

hoidsid nad Silveri juures keldris. Peale seda kui poisid teises majas veel olid vargil ära

käinud, viis tema tänava majast varastatud muruniiduki pandimajja, saades 32 Xxxx eurot,

mille andis Taavi kätte. Teab, et paadimootor müüdi Rakverre, ostja organiseeris I. Samuti peaks trimmer sama ostja käes olema.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L i ja Taavi Kiho kohtueelses -

menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu

ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodid on tõendatud muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav I.E eitas üksinda toimepandud

varguses tööriistakomplekti varastamist, kuid kohus loeb tema süü ka selles tõendatuks

süüdi i ütlustega, kelle sõnul tõi tema elukohta hoiule kõik statava I L I.E

kahtlustuses olevad varastatud esemed. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistatavate I.E , I Li ja V M muuhulgas ütluste õigsuses, sest neist ütlustest nähtub üheselt see, et

vargil käis ka süüdistatav Taavi Kiho ning sel ajal, kui nemad vargil käisid, M.L valvas. See, et süüdistatavad I.E ja oma esmastes ütlustes ei nimetanud I L V M

nime, on kohtu arvates seletatav sellega, et V M on I.E vend, keda taheti säästa.

36 Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks M G, loeb kohus süüdistatavate M.L i, Taavi -

Kiho, I.E ja I Li süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu M G ütlustega (I kd, tl 118 . Talvel on maja tühi. -120), et talle kuulub maja xxxx

Talle öeldi, et II korruse aken on katki. Maja välisuks oli lukustatud, kuid kõik sisemised uksed, mis olid lukustatud, olid lõhutud. Varastatud oli suur televiisor väärtusega 300 eurot,

digiboks väärtusega 51 eurot, 4 pudelit viina Ekstra, mikrolaineahi väärtusega 40 eurot. Sahvrist oli varastatud erinevaid hoidiseid. Kapist oli varastatud nahkkarp ehetega. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I

kd, tl 121- xxxx. Tegemist on kahekorruselise 135), millistest nähtub, et sündmuskoht asub

eramuga, mille krunti piirab võrkaed. Jalatsijälje fragmendid on nähtavad maja välisukse

juures betoonist trepimademel lumisel pinnal ja maja välisuksest paremal, maja otsas

paikneva puittrepi all asuval verandal lumisel pinnal. Teisele korrusele viiv puutrepp on kaetud lumega. Ukseklaas on purustatud, klaasikillud paiknevad osaliselt toas. Maja välisuks on suletud asendis, kuid ukse lukustus on rikutud. Esikust paremal paikneb sahver, mille uks on avatud asendis, sahvri aknad on avatud asendis. Esikust magamistuppa viiv uks on avatud

asendis, ukse lukustus on lõhutud. Põrandal ukse juures on nähtav tumeda plastikpeaga kruvikeeraja. - -137), et temal süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 136 oli mõte sisse murda Xxxx majja. Temaga olid kaasas Taavi Kiho ja xxxx aastane I L. Tema

kangutas maja akna lahti, läks majja ja murdis ukse seest poolt lahti. Samal ajal Kiho ja L

valvasid väljas. Ta võttis kaasa teleri Thompson koos digiboksiga, 4 pudelit Ekstra viina, mikrolaineahju ja nahast karbi

nööpidega. Hoidiseid ta ei võtnud. - -103), et tema süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 101

tegi poistele ettepaneku sees käia xxxx asuvas majas, kuna ta teadis, et see maja seisab tühjana. Ats, ja Taavi ütlesid, et nemad jäävad valvama ning tema murrab majja sisse. Atsi I

garaažist sai kaasa võetud kang. Poisid pidid talle helistama, kui on liikumist ning nad jäid

sama maja ette valvama, kuhu tema sisse murdis. Hoovi pool oli üks väike aken, mis oli

irvakil. Ta tõmbas ennast katuse äärtpidi ülesse ja ronis sealt aknast sisse, sattudes ühte väiksesse ruumi, kus olid purgid. Enne seda oli ta aknast kangi sisse visanud. Sellest ruumist välja pääsemiseks murdis ta kangiga ukse lahti. Sealt edasi mingil uksel lõi ta plaadi eest ära ja sattus suurde tuppa. Sealt leidis ta punase ruudulise reisikohvri, mille sisse pani digiboksi,

viinapudelid, kohvimasina, kaks kaasaskantavat raadiot, nahkkarbi koos pärlitega. Ta viis reisikohvri koos asjadega poiste kätte ning siis tõi majast välja mikrolaineahju. Tal oli plaan

ka suur televiisor sealt majast välja tuua. Majast välja toodud kott koos asjadega ning mikrolaineahi sai viidud Atsi elukohta. Atsi garaažist vaatas ta mingit väiksemat eset, millega

maja taga asuv rõduuks lahti teha. Mingi metallist esemega lõi ta tagasi minnes rõduakna katki. Ta hakkas sealt sisse ronima, kuid jalad ei ulatunud põrandale, mistõttu ta sisenes majja uuesti külje peal oleva akna kaudu, kust enne majast väljus. Maja esikus olid mingid võtmed

ning neist ühe võtmega õnnestus tal hoovipoolne uks lahti teha. Ta tassis suure televiisori

majast välja Atsi garaaži. Televiisori ja digiboksi viisid nad pandimajja, tehing vormistati Taavi nimel. Talle tuli meelde, et kotti pani ta ka mingid suured kööginoad. -

- tunnistaja Ü K ütlustega (II kd, tl 161 162), et televiisori ja digiboksi tõi Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuuluvasse pandimajja Taavi Kiho. - tunnistaja J L -164), et 2011.a. jaanuaris Taavi Kiho pool Kundas u ütlustega (II kd, tl 163 t

Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuulunud pandimajja toodud esemetest on alles televiisor Thompson, mille eest Taavi Kiho sai 20 eurot. - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga

nr 35 (II kd, tl 165), millest nähtub, et 27.01.2011 tõi Taavi Kiho panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva televiisori Thompson, saades 20 eurot.

37 - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga

nr 22 (II kd, tl 167), millest nähtub, et 21.01.2011 tõi Taavi Kiho panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva digiboksi Artec, saades 10 eurot.

- tunnistaja J Lu allkirjaga 27.04.2011 (II kd, tl 175) pandimajja panti toodud televiisori Thompson

välja andmise kohta politseile. - Taavi Kiho poolt 27.01.2011 pandimajja viidud televiisori Thompson vaatlusprotokolliga (II kd, tl 176-180). - kannatanu M G -182), et ajavahemikul 16.01.2011 kuni 21.01.2011 on ütlustega (II kd, tl 181 tema majja xxxx - sisse murtud. Majja on sisenetud sahvri akna kaudu, mis oli tal jäänud võib olla irvakile, sest aken oli terve. Akna all oleva külmkapi peal olid lumised jäljed. II korruse

rõduukse klaas oli lõhutud, kuid sisse ei ole mindud. Maja välisuks kui ka ukselukk olid

korras, kuid sahvri ja magamistoa uksed olid lahti murtud. Sahvri uksepiit vajab remonti.

Magamistoa ukse üks plaatidest on eest ära löödud, käepideme ja luku kohta pole ollagi. Magamistoa aken oli eest ära tõstetud ja sealt kaudu oli asjad majast välja viidud. Baarikapp oli tal lukustatud ning see oli lahti murtud. Lõhkumisega on tekitatud kahju 200 eurot. Ära oli

varastatud suur televiisor (Thompson) väärtusega 300 eurot, mikrolaineahi väärtusega 40

eurot, digiboks väärtusega 51 eurot, nahkkarp ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasin väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrine valge sõstra vein väärtusega 3 eurot, reisikohver väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot. Vargusega tekitati talle kahju 495,35 eurot. Eelmisel ülekuulamisel

on ta öelnud, et varastati ka 4 0,5 liitrist pudelit viina Ekstra, kuid tegelikult viina ei varastatud, ta leidis pudelid üles sahvrist alumise riiuli alt kardina tagant. Hoidiseid viidi ka minema, kuid nende eest ei soovi ta midagi. - -51), et 2011.a. süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 50 jaanuarikuus peale eelmist maja, läksid nad neljakesi öösel jälle I maja juurde. M.L, I L Xxxx ja Taavi Kiho jäid sinna valvama, kuid tema läks ja ronis sahvri aknast ühte tänaval

asuvasse majja. Kui öösel keegi oleks liikunud ringi tänaval, siis poisid oleks sellest Xxxx talle koheselt teatanud. Majas lõhkus ta ära kaks ust, kuna need olid lukus ja ta ei pääsenud

sahvrist esikusse ja sealt edasi tubadesse. Majast leidis ta mikrolaineahju, kuhu sisse pani

digiboksi ja ühe raadio ning viis majast välja akna kaudu. Mikrolaineahju viis ta I maja

juurde. Koheselt läks ta majja tagasi ja sealt leitud reisikohvrisse pani ta kohvimasina, nahkkarbi ja veinipudeli. Avajast ei tea ta midagi. Asjad viis ta jällegi poiste juurde ning siis läks suurele televiisorile järgi. Televiisori tõi ta kas akna või ukse kaudu välja ning peale seda

tassisid nad kõik majast varastatud asjad garaaži. Nii digiboksi kui ka televiisori pani panti

Taavi. Vein sai ära joodud. Mikrolaineahju ja kohvimasina sai Ats endale ning ülejäänud asjad läksid suvalise kokkuostja kätte. - M M allkirjaga 09.06.2011 M Gle kuuluva televiisori Thompson kättesaamise kohta (III kd, tl 72). - M G erimenetleja Karin Voogi õiendiga (III kd, tl 81), et on kätte saanud televiisori, millel puudus pult. M G teatas, et uus televiisori

pult läheb maksma 10 eurot.

Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 138-139, II kd, tl 77-78) kuriteo toimepanemist eitanud. - Ta on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 73 74) öelnud, et Silver tahtis, et ta annaks pant

i halli värvi televiisori ja digiboksi.

Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 19-21) kuriteo

toimepanemist eitanud, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus, päev või paar hiljem eelmisest

vargusest, öösel, helistas talle ääkis, et nad olid käinud veel ühes tänava majas

I ja r Xxxx

sees. Silver oli majja läinud sahvri akna kaudu, seal kusagil 10 15 minutit lõhkunud ning -

lõpuks majja pääsenud. Seejärel oli Silver mingi ukse veel ära lõhkunud, et tubadesse

38 pääseda, kuna kõik tubadevahelised uksed olid lukus olnud. Peale seda oli Silver maja nurga peal asuva akna lahti teinud ja sealt kaudu oli tema koos Taaviga majja roninud. Majast nad

olid saanud alkoholi, digiboksi ja televiisori. Väiksemad asjad olid nad pannud mingisse kohvrisse. Televiisor oli olnud raske ja seda olid Silver ja Taavi kahekesi tassinud. Ta teab, et televiisori ja digiboksi viis Taavi pandimajja, kuna oli ise Taaviga kaasas.

Süüdistatav on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (II kd, tl 79 I L -81), et Taavi tegi ettepaneku, et võiks veel ühes majas sees käia. Õues oli pime, kell võis olla 24.00 paiku kui nad neljakesi Xxxx – tema, Taavi, Silver ja Ats suundusid tema maja juurde. Silver läks maja juurde, kuid tema, Ats ja Taavi pidid valvama tema maja ees ning Silverile helistama. Ta

läks oma maja katusele ja sealt oli hästi näha maja. Silver väljus akna kaudu majast Xxxx ning tuli tema maja juurde mikrolaineahjuga, mille sees olid digiboks ja kaks raadiot. Ta pani need tema aia taha maha ning läks majja tagasi vargile. Tagasi tulles oli tal kaasas kohvimasin ning üks oli nagu kirves ja teine nagu lihahaamer. Kõik, väljaarvatud Ats, tassisid varastatud

esemed Atsi juurde. Nad istusid kusagil pool tundi ning Taavi käskis Silveril maja teisel korrusel ka

ära käia. Tagasi tulles olid Silveril kaasas mingid viinapudelid.

Süüdistatav on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (III kd, tl 61 I L -63), et

2011.a. jaanuarikuus Taavi ja Ats valvasid samal ajal kui I.E ja tema käisid Xxxx majas sees. Ta ei mäleta täpselt, kuid sealt majast varastatud asjad said kõik vist viidud

Atsi juurde. Ta ei tea, milline näeb välja tupperware avaja ning mingit avajat ta üldse ei

näinud varastatud esemete hulgas, samuti ei olnud veini. Ülejäänud kahtlustuses olevad esemed olid küll. Tema mäletamist mööda sai sealt majast varastatud üks raadio, mis oli ka Atsi juures. Süüdistatav on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (III kd, tl I L

68-69), et 2011.a. jaanuarikuus Silver või Taavi tegid talle ettepaneku minna ühte Xxxx tänava majja. Tema mäletamist mööda kusagil 24.00 ajal läksid nad neljakesi, st kella 22.00- tema, Taavi, Silver ja M.L

tänavale. Enne seda võttis I.E garaažist kaasa kangi. Kõigepealt läksid nad tema maja juurde tänaval ning siis Silver läks Xxxx Xxxx maja juurde. Ats vist helistas talle ning siis ta läks Silverile järgi. Kui ta sinna jõudis, siis Silver oli juba

sahvris. Ta ronis ka sahvri akna kaudu sahvrisse. Kuna sahvri uks oli lukus, siis Silver lõi

kõigepealt kangiga ust ja siis jalaga ning uks läks katki. Koridorist edasi viiv uks oli jälle

lukus ning kõigepealt Silver lõhkus kangiga, siis jalaga ust ning uks läks keskelt pooleks. Sealt sattusid nad elutuppa, kus oli suur aken. Selle toa aknast nad läksid pärast välja. Samal

ajal Ats ja Taavi olid väljas ning kui keegi oleks tulnud, siis oleksid nad ka sellest neile teatanud telefoni teel. Telefon oli tal koguaeg sees ja ta suhtles Atsiga, rääkides viimasele, mis

on majas. Järgmises toas oli suur halli värvi televiisor, mille peal või all oli digiboks. Nad tegid elutoa välimise akna lahti ja viisid televiisori, mikrolaineahju, digiboksi, kohvimasina ja kellraadio majast välja. Enne seda panid digiboksi ja raadio mikrolaineahju. Ta ei mäleta, et

nahkkarpi ja avajat üldse oleks olnud. Kõik varastatud asjad viisid nad Atsi üürikorterisse. Mingil ajal helistas talle Silver ja kutsus teda veelkord sinna majja kaasa, kuid ta ei läinud.

Järgmisel päeval läks ta Atsi juurde ja nägi seal reisikohvrit. Silver rääkis, et oli käinud veelkord seal majas sees koos Taaviga, kuid maja teisel korrusel.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L i ja Taavi Kiho kohtueelses -

menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolus muude kriminaalasjas

kog

utud tõenditega. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab aluseks võtta süüdistatava I.E

I L järjekindlad ütlused kogumis teiste tõenditega. Süüdistatava i ütlused tuleb

samuti tõendite kogumist kõrvale jätta, sest need on vastuolulised ega haaku I.E

üt on oma hilisemates ülekuulamistes väitnud seda, et tema lustega, sest I L

oli

koos I.E-ga

kuriteo täideviija, mitte ei olnud kuriteost osavõtja (kaasaaitaja). Süüdistatav I.E on algusest peale väitnud seda, et tema tungis M G majja sisse

39 sellel ajal kui teised valvasid, alguses ei ole ta üksnes ühe valvajana nimetanud M.L i - nime. Kannatanu M G ütluste õigsuses temalt varastatud esemete osas, ei ole põhjust kahelda, sest ta on peale esimest ülekuulamist temalt varastatud esemete nimekirja korrigeerinud, ta ei ole sinna lisanud esemeid, mille varguses ta kindel ei ole olnud.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks RR Lektus AS, loeb kohus süüdistatavate M.L i-

, Taavi Kiho, I.E ja I Li süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V -146), et 01.02.2011 kell 03.26 ütlustega (I kd, tl 144

helistati talle G4S turvafirmast ja teatati, et Viru-Nigulas Kunda tee 4 RR Lektus AS-le

kuuluvast kauplusest tuli häire. Kaupluse juurde jõudes nägi ta, et kaupluse tänavapoolne aknaklaas oli katki. Kauplusesse sisse minnes avastas ta, et kauplusest on varastatud erinevaid alkohoolseid jooke, telefoni kõnekaarte. Täpsem varastatu kogus ning väärtus selgub hiljem. Häire oli kauplusest tulnud kell 03.22. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 147-

-Nigulas Kunda tee 4 bussijaama vastas 150), millest nähtub, et sündmuskoht asub Viru . Kauplusel on lõhutud uksest parempoolne aknaklaas. Akna ees lumekuhjal liikumise jäljed. Lumekuhjas metallist U-kujuline latt. Kaupluses sees akna kõrval taaravastuvõtu automaadi

ees maas on - lehtvõti nr 30 32. Alkoholi riiulil on kahes kohas näha tühjad kohad. Sündmuskohalt võeti kaasa lehtvõti nr 30-32 ja U-kujuline metallist latt. - RR Lektus AS inventuuri saatelehtedega (I kd, tl 151-155). - ng sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I sündmuskoha vaatlusprotokolliga 07.02.2011 ni

kd, tl 157- -Nigula vallas Viru- 163), millest nähtub, et sündmuskoht asub Viru Nigula külas

asuvas kaupluses Meie. Poe juures lume peal on näha jalatsijäljed. Välisukse juures parempoolne aknaklaas on katki. Akna juures on näha viinakast ja puidust lauajupp. Poes sees akna juures all on kummuli lükatud ostukorv koos kaubaga. Alkoholiriiulitel on näha tühjad kohad. Alkoholiriiuli ja leti vahel on näha katkised ja terved pudelid. - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V -166), et 07.02.2011 kella 2.36 ütlustega (I kd, tl 164 paiku akna lõhkumise teel murti sisse Viru Nigulas kauplusesse Õ, kust varastati alkohoolseid - jooke ja suitsu. Kahju on selgitamisel. - RR Lektus AS avaldusega ning selle lisadega vargustega tekitatud kahjude kohta (I kd, tl

167-172), millistest nähtub, et 01.02.2011 ja 07.02.2011 murti kaupluse akna kaudu sisse Viru-Nigula alevikus, Kunda tee 4 asuvasse RR Lektus AS- - le kuuluvasse Õ poodi. Mõlema

sissemurdmise käigus lõhuti ära kaupluse aken. 01.02.2011 on varastatud kaupa summas 1449,68 eurot ning aknaklaaside lõhkumisega on tekitatud kahju 243,57 eurot, kokku 1693,25 eurot. 07.02.2011 on varastatud kaupa summas 1406,85 eurot ning aknaklaaside lõhkumisega

on tekitatud kahju 295,18 eurot, kokku 1702,03 eurot. Sularaha inventuuriga 01.02.2011 tuvastati 108 euro puudujääk. - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V -30), et 01.02.2011 kell 03.26 ütlustega (II kd, tl 29 helistati talle turvafirmast G4S ja teatati, et Viru-Nigulas Kunda tee 4 RR Lektusele kuuluvast

kauplusest Õ tuli häire. Kaupluse juurde jõudes nägi ta, et kaupluse tänavapoolne uksest

paremal asuva pakettakna klaas oli ära lõhutud, klaasikillud vedelesid nii väljas kui ka kaupluses sees. Alkoholi riiulitelt oli ära varastatud erinevaid alkohole. Alkoholi riiuli vastas

asuvalt riiulilt oli varastatud erinevaid sigarette ning kõnekaarte. Eurod on pakitud panga poolt n.ö torudesse ja need olid kassa all riiulist ära varastatud. Sularaha oli 108 eurot. Arvutis on selline programm, mis näitab ära, kui palju kaupa on vastu võetud, maha müüdud ja alles. Selle järgi sai kindlaks tehtud, palju on kauplusest kaupa varastatud. Õhtul kassapidaja loeb raha üle, sisestab arvutisse ja see näitab, kui palju peab raha alles olema. Inventeerimine käib

eraldi, sularaha inventuur ja kaupade inventuur. Seega kauplusest varastati erinevaid st

alkohole, sigarette jt kaupu kokku 1449,68 euro väärtuses ning sularaha 108 eurot,

40

lõhkumisega oli kahju 243,57 eurot. 07.02.2011 kell 02.36 helistati talle turvafirmast, et kauplusest Õ tuli häire. Kohale minnes nägi ta, et kaupluse uksest paremal asuv pakettaken oli

jälle katki löödud. Väljas kaupluse akna ees vedeles mingi ümmargune puust kaigas-kepp. Kepi juures vedeles liitrise Viru Valge blokk (8 pudelit) ning üksik, tema mäletamist mööda,

Gabrieli pudel. Kauplusesse sisenedes nägi ta, et akna all seisnud tühjade pappkastidega

ostukäru oli ümber lükatud. Alkoholi riiuli juures oli ära lõhutud kolm pudelit veini Monte Cristo Red, Põltsamaa Tõmmu, EL Tiempo ning kassa juures asuv vaip oli kõik veiniga koos. Seekord oli varastatud erinevaid alkohole ja sigarette ning tulemasin koguväärtuses 1397,34 eurot, lõhkumisega kahju (aken + veinipudelid) oli 304,69 eurot. - RR Lektus AS lisakahju õiendiga (II kd, tl 50), millest nähtub, et 01.02.2011 murti kaupluse akna kaudu sisse Viru-Nigula alevikus, Kunda tee 4 asuvasse RR Lektus AS- - le kuuluvasse Õ poodi. Sissemurdmisega tekitati varaline kahju kauba vargusega ja aknaklaaside lõhkumisega. Lisaks varastati kauplusest ka sularaha väärtuses 108 eurot. Seega 01.02.2011 sissemurdmise käigus tekitatud kahju oli 1801,25 eurot.

- tunnistaja V S -74), et sellest ajast, kui ta xxxx elas, tunneb ta Atsi ütlustega (II kd, tl 73 nimelist noormeest. 06.02.2011 helistas talle Ats, öeldes, et tuleb talle koos sõpradega külla. Viru- - Nigula bensiinijaama juures sai ta kokku Atsi ja tema sõpradega. Autot, mis neid Viru

Nigulasse tõi, ta ei näinud. Atsil ei olnud midagi käes, kuid teistel poistel oli kaasas kaks

suuremat spordikotti ja veel kaks väiksemat, kuid suurema mahutavusega mingit kotti ja

kurikas. Nad rääkisid täpselt, kuidas nad kavatsevad poodi minna. Viru-Nigulasse oli neid

toonud Atsi võõrasisa. Kurika peitsid nad natuke bensiinijaamast väikese ristmiku juurde

lume alla. Ats ei pidanud poodi sisse minema, kuid ülejäänud kolm pidid kaupluses sees käima. Poistel mingit alkoholi kaasas ei olnud, kuid nad jõid tema juures viina. Poistel olid kottides kaasas vahetusriided ning enne vargile minekut nad vahetasid tema juures riid

ed ära.

Kella 02.00 või 02.30 paiku Ats koos kolme sõbraga lahkus tema juurest ning spordikotid

võeti kaasa. Natukese aja pärast oli kuulda, kuidas taoti Õ kaupluse akent ning kaupluse signaal hakkas kõvasti üürgama. Peale akna lõhkumist läks Atsil kusagil 15 minutit aega, kui ta joostes tema juurde tuli. Oma kolmanda korruse aknast nägi ta, kui kolm noormeest läksid suurte kottidega surnuaia poole ja keerasid kusagil alevi märgi juurest paremat kätt. Ats ütles, et ega tema poes sees ei käinud. Mingil hetkel tulid tema juurde Atsi kolm sõpra ning neil ei

olnud midagi kaasas. Seejärel andis ta poistele mõista, et kas mingit jooki ei saagi ja üks

noormees käis ära, tuues neli pudelit Mõrnaja viina, kaks blokki sigarette, sinine LM ja pruunikat värvi sigareti bloki. Nad jõid hommikuni. Hommikul bussijaama poole suundudes ja Õ kauplusest möödudes nägi ta, et uksest parem aken oli puruks löödud ja tema meelest katkise akna ees vedeles viina kast. Atsile ja ta sõpradele pidi auto järele tulema. Poiste jutust sai ta aru, et nad olid seotud ka eelmise Viru-Nigula kaupluse vargusega, st sama seltskond oli

Õ kaupluses vargil käinud. V S ütlustest nähtub, et enne politseisse ülekuulamisele tulekut

04.04.2011 kell 16.13 tehti talle numbrilt xxxx numbrile oma vastamata kõne ja sellele elukaaslase telefonilt tagasi helistades räägiti, et Atsilt tuli teade, et tuleb rääkida, et Ats oli tema juures kogu aeg, kui toimus kaupluse operatsioon. - I L lustega (II süüdistatava i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate üt

kd, tl 79-81), et 06.02.2011 õhtul sõitis ta koos Taavi Kiho, I.E ja M.L iga -

kuldset värvi universaalkerega sõiduautoga, mille roolis oli Atsi kasuisa T J, Virunad kaasa kaika ning Atsi Nigulasse. Ats ostis kaasa liitrise viina. Tema kuurist võtsid

juurest spordikoti, mille sees oli veel kaks kartulikotti, teised joped ning kindad. Bensiinijaa teadis, et neil oli ma ristis sai nad kokku V. Selleks ajaks oli T juba ära sõitnud. V plaan poodi vargile minna. Kaika peitsid nad l

juurde, umehange ära ning seejärel läksid nad V

kus jõid, minnes kusagil kella 21.00 paiku viiekesi välja vaatama, kuhu varastatud kraam

pärast ära peita. Enne seda Silver ja Taavi vahetasid jalanõud ja joped ära. Teist korda lahkusid nad V juurest viiekes V oli i 07.02.2011 kella 02.00 paiku, suundudes maantee äärde.

41 neid kauplusest umbes kilomeetri kaugusele alguses ootama jäänud, kuid seejärel koju läinud. Tema, Ats, Taavi ja Silver läksid poe poole. Ats jäi surnuaia poolse kurvi peale neid ootama, kusagil 600-700 meetri kaugusele ja vajadusel pidi ta helistama või karjuma. Tema, Taavi ja

Silver läksid kaupluse juurde, loopides kõik kolmekesi kordamööda kaigast uksest paremat

kätt asuva akna vastu, mis lõpuks purunes. Siis Taavi ja Silver sisenesid kauplusesse ning tema jäi akna alla valvama ja ootama, et kotte vastu võtta. Väga tugev signalisatsioon hakkas kohe alguses tööle, siis kui esimest korda kaigas sai aknasse visatud. Aknast anti talle välja kartulikott, mis oli täis erinevaid suitsupakke ja blokke. Tema hakkas kotiga minema surnuaia poole ning koheselt järgnes talle Silver spordikotiga ning Taavi kartulikotiga, milles oli veerand kotti alkoholi. Ats karjus, et aeg on läbi ja pani jooksu. Varastatud kauba peitsid nad surnuaia lähedale põõsa taha lumehange sisse. Kaasa võtsid nad bloki suitsu, vist oli LM, kaks šampust ja ühe viina, minnes V juurde jooma. Ats oli juba seal. Kuna V tahtis ka baarikappi midagi saada, siis Silver läks ja tõi le 2 Mõrnaja viina, millest ühe pudeli jõid tühjaks, teine V jäi läks bussi peale ja neile tuli Vle. Hommikul kella 06.00 ajal lahkusid nad V juurest. V T järgi, kellega nad sõitsid sinna, kuhu oli kaup peidetud. Ats andis Tle 2-3 blokki suitsu. Atsi juures jagasid nad kau 11 Atsi juurde minekut ba nelja peale ära. Enne 04.02.2011 või 05.02.0 oli Silver talle rääkinud, et nad olid Taaviga Viru Nigula poes sees käinud ja Ats oli valvanud. -

- tunnistaja T J -93), et 31.01.2011 ega 01.02.2011 tema Atsi koos

i ütlustega (II kd, tl 92

viimase sõpradega Viru ei ole viinud ega sealt ka ära toonud. -Nigulasse 06.02.2011 kella

17.00 paiku helistas Ats talle ja tahtis, et teda viidaks koos sõpradega Viru-Nigulasse V juurde, lubades kütuse raha talle maksta. Atsi elukohta sõitis ta oma sõiduautoga kuldne xxxx

reg nr xxxx (universaalkerega). Ats istus tema kõrvale ning tal oli kaasas Grossi kilekott,

milles paistsid olema mingid riided. Taha istusid Li poiss, I.E ning kolmas tema jaoks võõras poiss. Kõigepealt sõitsid nad Grossi poe juurde, kust tagasi tulles oli Atsil käes pudel Viru Valget ja suitsupakk. Viru-Nigulas peale Flexat keerab tankla poole tee ning

sinna otsa pani ta Atsi koos kolme sõbraga maha. Poisid pidid teda järgmisel hommikul

ootama samas kohas. Jõudes kella 06.30 paiku Viru-Nigulasse, Ats ootas teda juba oma

sõpradega bensiinijaama teeotsas. Neil oli kaasas spordikott ja veel midagi, mis nad panid

auto pagasiruumi. Kas nad oja juures veel midagi auto pagasiruumi panid, seda ta ei tea. Tema ei ole poiste käest suitsu saanud.

- 01.02.2011 Viru- -lati Nigula kaupluse sündmuskohalt kaasa võetud mutrivõtme ja metall vaatlusprotokolliga (II kd, tl 108-109). - -47), et esimesel süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 46

korral, st 01.02.2011 Viru-Nigula kauplusest varguse toimepanemiseks muretses auto M.L

, kes oli ka Viru-Nigulas tema ja Taavi Kihoga kaasas. Tema ja Taavi käisid kaupluses sees ja Ats valvas väljas. Ats pidas nendega ühendust telefoni teel. Ats ütles, et ta

hoiaks koguaeg kõne sees, et ta ütleb, kui keegi tuleb. Seekord mingit liikumist ei olnud.

Poest varastasid nad erinevat alkoholi, sigarette, raha ja kõnekaarte. Teisel korral, st 06.02.2011 viis T J neid neljakesi teda, M.L, Taavi Kihot ja I Li Viru- – Nigulasse ühe V juurd I - e külla. Siis oli juba temal, l, Taavil ja Atsil plaan, et nad käivad öösel veelkord Viru Nigula kaupluses sees. T nende varguse plaanist ei teadnud midagi. Poes see käis tema koos Taaviga. Ats ja I Poest varastasid nad pidid poe lähedal valvama ja vilistama, kui keegi tuleb.

sigarette ja alkoholi. Kui nad I passis mingi

kauplusest varastatud kraamiga väljusid, siis

kraavi juures. Nad küsisid, et kus Ats on, et viimane pidi aitama asju tassida ning said vastuseks, et pani jooksu. I aitas neil asju tassida ja need peitu panna. V u ju res Ats rääkis, et oli jooksu pannud, kuna nägi auto tulesid poe poole liikumas. Mingi auto möödus neist, kui nad olid juba tee peal, kuid neile tähelepanu ei pööranud. Tema mäletamist mööda oli veel pimedavõitu, kui Nigulasse järgi tuli. Ta ei mäleta, mis le öeldi, kui T neile hommikul Viru- T nad soovisid, et ta sõidaks ühe kraavi juurde. Varastatud sigaretid ja alkohol sai nelja peale ära jagatud.

42

- I L süüdistatava i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2011.a. veebruarikuus kutsus Taavi Kiho teda kaasa Viru-Nigula kauplusesse vargile. Silveril

ja Taavil olid kaasas vahetusriided, et neid ära ei tuntaks varguse sooritamisel. Kaasa sai võetud spordikott, kartulikott ja seljakott. Kaasa võetud kaigas oli pärit tema kuurist, samuti sai kaasa võetud ka telliskivid juurde viis õhtul neid Atsi kasuisa . Viru-Nigulasse V T J. Kui

nad läksid kõik välja ja poe poole liikusid, siis leppisid nad kokku, mis keegi edasi peab

tegema. Silver ja Taavi pidid poes sees käima, tema ja Ats pidid valvama. Tema pidi suhteliselt kaupluse akna juures olema, Ats natuke eemal. Siis käis kaks pauku ja natukese aja

pärast tulid Silver ja Taavi kauplusest välja. Nad jooksid kauplusest kaugemale, kui nägid autot tulemas surnuaia poolt. Ats jooksi Taavi s üle põllu minema, kuid tema, ja Silver läksid

varastatud kaupa ära peitma. Peale seda läksid nad V juurde, kus ootas neid juba Ats.

Varastatud kaubast sai V endale paar pudelit viina, vist Mõrnaja ja kuus pakki vist ka sigarette. T T tuli hommikul, kui oli veel hämar, neile järgi ja ga sõitsid nad peidetud kauba juurde. Varastatud kaup sai kõik viidud Atsi juurde.

Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 48-49) kuritegude toimepanemist eitanud. Es I L Viru-Nigula kaupluses vargil imese korra kohta oskab öelda, et

küll ei käinud. Nii sai tema aru Taavi Kiho ja I.E jutust, kes vargil käisid. 07.02.2011 tema ema elukaaslane T J I võttis Kundas Grossi poe ees tema, Silveri, Taavi ja auto peale, et viia neid Viru-Nigulasse V S juurde. Tema ostis poest ühe liitrise viina pudeli. Silveril oli kaasas koolikott, milles oli midagi sees. Silver ja Taavi viina ei joonud. Mingil ajal

jäi ta magama ning hommikul kusagil kella 07.00 paiku tuli kasuisa talle järgi. Öö jooksul

olid Silver ja Taavi kusagil käinud, kuna nüüd oli neil koolikoti asemel hoopis spordikott ja see oli midagi täis. Kusagil enne lõunat tuli Taavi tema juurde ning kilekotis oli tal 5 Vana Tallinnat ja 2-3 blokki halli Kenti. Mitu päeva hiljem kas Silver või Taavi rääkisid, et olid osa kaupa Viru-Nigula kaupluse lähedale ära peitnud ja sellel siis hiljem järgi käinud. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 9-10) kinnitanud, et esimesel korral, st 01.02.2011 ta ei ole organiseerinud Silverile ega ka Taavile autot Viru-Nigula kauplusesse

vargile sõitmiseks ega ole ka Viru Nigula poe juures valvanud, kui nemad vargil käisid. - Kauplusest varastatud alkoholi ei ole talle toodud. Ta teab ainult, et Taavi ja Silver muretsesid kusagilt auto ja käisid Viru-Nigula kaupluses vargil. Teisel korral, s.o 07.02.2011, kui ta Viru-

Nigulas koos I, Taavi ja Silveriga V S -Nigula kaupluses i juures külas käis, siis tema Viru

vargil ei käinud, samuti ei valvanud ta ka kusagil sel ajal kui Silver, I ja Taavi poes sees käisid. Seda, et käest. Tema sai endale I oli kusagil kurvi peal valvanud, sai ta teada vanglas I

viis pudelit vist 0,5 liitrist Vana Tallinnat ja sigarette Kent (hall, hõbedane) kaks blokki. 06.02.2011 õhtul sõit xxxx es olid Silveril ja Taavil kaasas ainult spordikott ja koolikott, temal

oli kaasas Grossi poest ostetud liitrine Viru Valge. 07.02.2011 varahommikul sõitis tema

kasuisa T J neile Viru-Nigulasse järele tankla juurde, kus nad panid auto peale koolikoti ja spordikoti, millised olid juba V peale seda nad juurest kaasa võtnud. Tema mäletamist mööda

küll kuhugi enam ei sõitnud, vaid sõitsid otse Süüdistatav M.L on

xxxx. kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 11 väites, -13) kuritegude toimepanemist tunnistanud, et ainult transporti ei ole ta organiseerinud. See oli 31.01.2011 kui I.E ja Taavi

Kiho tulid tema juurde ja Silver rääkis, et Viru Nigula kaupluses oleks päris hea sees käia, - kuna kaupluse akendel ei ole trelle ja turvafirma tuleks kohale Aserist, Rakverest või Kundast ning kaupluses on küll aega sees olla. Ta nõustus Silveri ja Taaviga kaasa minema, et lihtsalt valvata seni, kuni nad on kaupluses sees. 01.02.2011 kusagil kella 02.30 paiku läks ta välja ja nägi, et maja nurga peal seisis tumedat värvi (must või tumehall) sõiduauto xxxx, mille roolis istus üks kiilakas tüüp, keda ta teretas. Noormees oli umbes 22-26 aastane, turske, temast (ta on 180-181 cm pikk) natuke pikem, rääkis eesti keeles. Eloni nimeline noormees see ei olnud. Viru-Nigulas Silveri tuttav parkis auto niimoodi ära, et saaks vajadusel kiiresti Rakvere poole

43 sõita. Taavi ja Silver võtsid autost kaasa mingi rauast eseme, seljakoti, vist kaks spordikotti ja veel ühe riidest koti. Enne seda kui Silver ja Taavi hakkasid liikuma poe poole, leppisid nad kokku, et kui on liikumist, siis ta helistab neile. Sealt, kuhu tema valvama jäi, oli pood enamvähem näha. Silver ja Taavi olid poes kusagil 2 minutit. Nad nägid autojuhiga, kui Silver ja Taavi tulid joostes auto poole ja tegid pagasiruumi lahti. Silver ja Taavi viskasid kotid sinna.

Ilma tuledeta sõitsid nad poole. Taavi andis tema mäletamist mööda 50 eurose

xxxx autojuhile, samuti jäeti talle pagasiruumi mingeid alkohoolseid jooke ja sigarette. 06.02.2011

kutsus V S teda en V Xxxx da juurde pidu pidama ja ta ütles le, et võtab paar sõpra kaasa.

sõitsid nad tema kasuisa i sõiduautoga, beežikas kuldset värvi T J - xxxx. T teadis, et tema, I.E, Taavi Kiho ja I L Vle. Enne Virulähevad külla Nigulasse sõitmist ostis ta poest kaasa Viru Valge. Autosse istudes oli poistel kaasa võetud spordikott, koolikott. Siis ta teadis juba nende plaanist. Viru- T Nigula tankla ristmikul nad väljusid autost, sõitis Kundasse tagasi ja nemad neljakesi jäid Vt ootama. V juures tarvitasid nad alkoholi. Kusagil kella 02.00 paiku panid Silver ja Taavi endale kaasas olnud teised riided selga ja lahkusid V juurest. Kõik

nad suundusid oja äärt mööda ristmiku peale, sinna kus ta eelmine kord valvas. Teel sinna

võttis Silver lumehange juurest puukaik otsustasid jääda ristmikule

a kaasa. Tema ja I valvama. V hakkas tagasi kodu poole minema, Taavi ja Silver aga poe poole. Tema ja I pidid Silverile ja Taavile vilistades märku andma, kui on liikumist. Ristmikust poeni oli umbes 150

meetrit. Ta pani koheselt jooksu ristmikult, kuna surnuaia juures pandi mingil autol tuled põlema ja auto hakkas liikuma poe poole. Tagasi vaadates nägi ta, et auto ei jäänud poe juurde

peatuma, vaid möödus poest. I temaga kaasa ei tulnud. I, Taavi ja Silver tulid kusagil 10 minuti pärast, öeldes, et peitsid kotid koos varastatud kraamiga kuhugi lumehangede taha ära. Ühe Mõrnaja pudeli sai endale ja ka ühe bloki mingit suitsu. V Hommikul ta helistas Tle ja kutsus teda neile järele. Nad said kokku tankla ristmiku juures, kust sõitsid oja äärde, pannes varastatud kauba auto pagasiruumi. T ei küsinud, mida nad sealt auto pagasiruumi panid ning

talle nad midagi ei andnud varastatud kraamist. Sularahast ei tea ta midagi. Ta arvab, et mõlemal korral oli varastatud kaupa kusagil 20 ooni väärtuses kokku. 000 kr

Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (I kd, tl 179-183), et 01.02.2011

kella 02.00 paiku tegid M.L ja I.E ettepaneku sõita Viru-Nigulasse, eesmärgiga murda sisse kauplusesse. Auto otsisid M.L ja I.E, oli 86 aasta xxxx,

kullavärvi. Autojuht jäi ootama. Olid tema, M.L, I.E ja xxxx aastane I L.

I.E lõi lehtvõtmega, mis tal oli kaasas, kaupluse akna puruks. Tema koos I.E ga läks kauplusesse sisse ja nad hakkasid kaasavõ - etud kottidesse kaupa panema. L ja M.L olid kaupluse ees ja valvasid, ohu korral oleksid pidanud hõiskama. Nad ladusid

I.E ga kottidesse kauba, kõik selle, mis on kahtlustuses kirjas. Sama lõhutud akna -

kaudu tõstsid kauba välja, vastu võtsid L ja M.L. Neil olid kaasas koolikott, spordikott.

Nad jooksid kõik koos autoni ja sõitsid , kus M.L i korteris jagasid kauba kõik - xxxx võrdselt ära neljaks. 07.02.2011 tekkis kas I.E või M.L mõte minna uuesti sisse murdma Viru-Nigula kauplusesse. Keegi nendest muretses Viru- - Nigulasse sõiduks auto. Viru Nigulasse sõitsid tema, I.E ja M.L. Enne poodi sissemurdmist kaevasid nad poest

eemale lumme koopad, kuhu varastatud kaup peita. I.E lõi kaupluse akna puruks.

Kaasas olid neil spordikott ja suhkrukotid. Tema ja I.E läksid kauplusesse sisse, M.L jäi akna juurde ootama ja valvama. Kui nad olid kottidesse pannud kõik kaubad, mis

on kahtlustuses kirjas, siis nad tõstsid kauba lõhutud akna kaudu välja ja M.L võttis väljastpoolt kotid vastu. Koos viisid nad varastatud kauba koobastesse ära ning katsid lumega.

I.E ja M.L kutsusid sama auto neile järgi. Auto viis neid xxxx M.L-i juurde,

kus nad jagasid varastatud kauba kolmeks. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (II kd, tl 75 76), et ta ei mäleta, kas - I ja Ats olid nendega esimest korda kaasas või mitte, kuid teisel korral olid nad kindlasti kaasas. Temal ja Silveril olid kaasas koolikott,

44

spordikott ja valget värvi asbestkott (suhkrukott). Viru-Nigulasse viis neid Atsi elukohta tulnud universaaltüüpi sõiduauto. Silver lõhkus uksest parempoolse akna ära, seejärel tema ja

Silver ronisid kauplusesse. Kottidesse panid nad alkoholipudeleid, sigaretipakke ja blokke, kõnekaarte ning ka eurosente, millised Silver leidis kusagilt laua alt. Auto, mis järgi tuli, viis neid Atsi juurde xxxx, kus nad jagasid varastatud kauba kahe peale ära. Teine kord tema, Ats, I - ja Silver sõitsid Viru Nigulasse samuti universaaltüüpi sõiduautoga. Ta ei mäleta, kas Ats ja

I tulid nendega poe juurde või mitte. Seda ta mäletab, et tema ja Silver käisid poes sees ja

viisid kotid varastatud alkoholi ja sigarettidega kraavi. Mingi auto tuli nendele järgi. Kõik varastatud kraam sai ühe korraga ära viidud tud. Süüdistatav xxxx ja omavahel Silveriga jaga

Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (III kd, tl 73-74), et ta ei tea, kes muretses 01.02.2011 auto Viru-Nigulasse sõiduks. Sinna sõitis ta koos Silveri ja autojuhiga. Seda ta ei mäleta, kas Ats oli kaasas. Silver lõhkus ära kaupluse aknaklaasi ja seejärel sisenes ta koos Silveriga kauplusesse. Kauplusest varastasid nad alkoholi ja sigarette. Sularaha ja kõnekaarte tema ei võtnud, võib olla Silver võttis. Varastatud kauba panid nad kaasavõetud kottidesse ja -

seejärel lahkusid kauplusest. Ta ei mäleta, kas sama autoga sõitsid või mitte. Kusagil xxxx nädal aega hiljem sõitis ta koos Silveriga Viru-Nigulasse. Ta ei tea, kas I ja Ats olid kaasas või mitte. Ta ei tea, kelle autoga sõideti, kes oli autojuht ja kes auto muretses. Silver lõhkus kaupluse akna ära. Kauplusest sai varastatud sigarette ja alkoholi. Kes Viru-Nigulasse neile järgi tuli, ta ei tea.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L i ja Taavi Kiho kohtueelses -

menetluses kahtlustatavana antud ütlu

sed, sest need on ebajärjekindlad, vastuolulised ega

haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab

aluseks võtta süüdistatava

te I.E ja I L

i ütlused kogumis teiste tõenditega. Kohus möönab, et ka süüdista ütlused on ajas muutunud, kuid tava I.E kohtu arvates mitte sellisel määral, et neid ei saaks tõendamisel aluseks võtta. Erinevused nimetatud süüdistatava esialgsetes ütlustes

on seotud M.L-i osaga toimepandud kuritegudes, mida on püütud eitada või vähendada. Nii ei ole tahetud nimetada isikut, kes esimesel korral, s.o

01.02.2011 organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ja valvas kaupluse juures.

Süüdistatav I.E nimetas esialgu kellegi Eloni nime (I kd, tl 174-178) ja ei öelnud, et sel korral oleks keegi kaupluse juures valvanud, kui nad Taavi Kihoga vargil käisid

, et säästa asjas M.L. Seejärel on süüdistatav I.E oma ütlustes (II kd, tl

98- oli Eloni nimeline noormees, on 100) kinnitanud, et eelmisel korral öeldu, et autojuhiks väljamõeldis ning et auto Viru Nigulasse sõiduks muretses M.L, kes ise nendega kaasa - ei tulnud. Autojuht, kes esimesel korral M.L-i, Taavi Kiho ja I.E Viru-

Nigulasse viis, jäi kriminaalasjas tuvastamata. Kummalgi korral kauplusest varastatud kaupade koguväärtuse osas vaidlust ei ole. Eraldi väärib märkimist, et kahtlustustes olid ära märgitud ka varastatud kauba nimetused, kogus ja maksumus.

Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks T A, loeb kohus süüdistatava Taavi Kiho süü talle

esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu T A -126), et 08.02.2011 kella 22.15 paiku oli ta koos oma ütlustega (II kd, tl 123 poegade R ja R A kodus, kui peale R koju tulemist umbes 10 minutit hiljem oli kuulda klaasi klirinat. Tema poeg R oli köögis ja ütles, et Taavi Kiho lõi nende trepikoja akna klaasi katki.

Peale seda oli kuulda kohe samme trepikojas. Trepikoja uks käib neil lukus. Koheselt oli kuulda nende korteri uksel ka koputust ning katsuti ukselinki. Taavi Kiho koputas veel mõned korrad ning siis hakkas vastu ust taguma, nõudes kedagi Markot, et ta nende korterist välja

tuleks. Ta jõudis politseisse helistada ja politsei välja kutsuda. Umbes peale 5 minutit tagumist kukkus uks korterisse sisse ning Taavi sisenes korteriss e.

45

- kannatanu T A -128), et 08.02.2011 kella 22.15 paiku tungis tema ütlustega (II kd, tl 127 tahte vastaselt tema elukohta xxxx kuuluvasse korterisse aadressil xxxx temale tuttav Taavi

Kiho, lõhkudes sissetungimise käigus ära korteri ukse (puidust), lõhkudes seda jalaga nii kaua, et uks läks hingede juurest katki ning tuli eest ära. Kui Taavi Kiho tema ukse taha tuli,

siis ühe korra ta koputas, kuid tema ei avanud. Ta ütles ka läbi ukse, et ta ei tee ust lahti.

Seejärel hakkas Taavi ust jalaga peksma. Läbi ukse nõudis Taavi Markot, kes saab tema poja R A hästi läbi, kuid keda tollel ajal nende juures ei olnud. Ukse lõhkumisega tekitas Taavi

Kiho talle varalise kahju summas 130 eurot. Lõhutud ukse asendasid nad uue uksega, sest vana uks oli nii katki, et seda ei saanud enam tagasi panna. Ukse lõhkus Taavi ära, sest tahtis tema poega kätte saada.

- - süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 130

131), et 08.02.2011 õhtusel ajal, olles alkoholijoobes, tahtis ta minna xxxx korterisse, oma tuttava R A xxxx juurde, et temaga rääkida. maja välisuks oli lukus ja majja sissesaamiseks

lõhkus ta ära uksel oleva väikese akna. Kui ta oli ukseakna katki saanud, tegi ta läbi akna

välisukse lahti ja läks edasi xxxx korrusele, korteri nr xxxx ukse taha. Ka korteri uks oli lukus ja ta koputas sellele, kuid keegi ust ei avanud ja R ema T A ütles talle läbi ukse, et ta ei ava ust. Ta koputas uksele selle peale veel kõvemini, lõpuks hakkas ust jalaga lööma ning uks tuli eest ära. Tema löökide tulemusel läksid vist nii ukse hinged kui ka lukk katki. Kui uks oli eest ära tulnud, siis ta läks korterisse sisse, kuid siis tulid politseinikud ja ta lahkus.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks PT Mikro AS, loeb kohus süüdistatavate M.L i-

, Taavi Kiho, I.E, V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K süü neile

esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 20.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl

187-190), mille kohaselt sündmuskoht asub Rakvere linnas Rägavere tee 37 IT Shop AS.

Hoone on halli terrasiitplaadiga kaetud kahekorruseline kivist ehitis. Kaupluse uks asub Rägavere tee poolsel küljel, mille vasakul pool olev aken on purustatud. Aknaklaasi sisekülg

on kaetud turvakilega. Akna ees lumel on puidust varrega kirves, mille juures lumel

jalatsijälje fragment. Kaupluses sees lõhutud akna ees maas klaasikillud ja töötav

päevavalgustuslamp. Lõhutud aknast ca 10 m kaugusel vasaku seina poolsel küljel on hall kontorilaud, mille ees põrandal lahtiühendatud juhtmetega arvuti ekraan. Sündmuskohalt võeti kaasa puidust varrega kirves. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P T - i ütlustega (I kd, tl 192 193), et 20.02.2011 öösel kell 03.10 helistas G4S ja teatas, et objektil Rägavere tee 37 PT Mikro AS-le kuuluva kaupluse ITshop aken on katki. kus selgus, et poe aken oli ki Ta läks ise ka kohale, rvega katki löödud

ja kirves maha jäetud ning poes sees on vargil käidud. Pärast täpsemat kontrolli selgus, et

lisaks tööarvutile oli varastatud kõvaketas ja üks sülearvuti. Kõvaketas oli laua peal ja

sülearvuti laua kõrval. Vargusega tekitati kahju kokku 1447,86 eurot. Akna lõhkumisega

tekitati kahju 450 eurot ja laua pealt oli maha kukkunud monitor väärtusega 250 eurot, lõhkumisega on tekitatud kahju kokku orienteeruvalt 700 eurot. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti poolt ülekuulamise protokollile lisatud kahjuõiendiga

21.02.2011 (I kd, tl 191), milles palutakse algatada kriminaalasi seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 20.02.2011 kell 03.08. Lõhuti suur

turvakilega varust M T kasutuses olnud

atud aken, orienteeruv kahju 450 eurot. Viidi ära notebook FS Amili M T kasutuses o PRO V7010+Win XP väärtusega 791,86 eurot ja lõhuti

olnud monitor Hyndai väärtusega 250 eurot. Varastati notebook Dell Inspiron N5030 väärtusega 529 eurot ja väline kõvaketas 3,5“ WD 2TB väärtusega 127 eurot. Lõhkumisega

tekitatud kahju on 700 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 1447,86 eurot.

46 - a (I sündmuskoha vaatlusprotokolliga 22.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabeliteg kd, tl 195-198), mille kohaselt sündmuskoht asub Rakvere linnas Rägavere teel kauplus

ITshop. Kaupluse kaks akent, mis jäävad uksest vasakule poole, on mõlemad katki.

Vasakpoolne aken on seestpoolt kinni pandud. Parempoolne aken on värskete lõhkumisjälgedega. Osaliselt on klaasikilde väljas lumel, kuid enamus klaasikilde on kaupluse

põrandal. On näha, et aken on erinevatest kohtadest lõhutud mingi esemega. Akna juures

seespool laua kõrval toalill, mis on osaliselt ümber aetud. Kaupluse akna all lumel

spordijalatsile omane jalatsijälje fragment. Osad kohad riiulil on tühjad, kolm hinnasilti on põrandale kukkunud.

- tunnistaja B M (M -202), et 22.02.2011 kell 04.16 tuli G4S teade

) ütlustega (I kd, tl 199

temale, et Rakveres Rägavere tee 37 on sissetungihäire. Ta oli sündmuskohal kell 04.20 ja

nägi mööda Rägavere teed suunaga Rakvere ringtee poole umbes 300-400 m kaugusel lahkuva sõiduauto tulesid. Sisse tungitud oli ITshopi kauplusesse, peauksest vasakule esimene pakettakna klaas oli lõhutud, katki löödud. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P T - i ütlustega (I kd, tl 203 205), et 22.02.2011 öösel kell 04.20 helistati talle G4S-st ja teatati, et objektil Rakveres hop , Rägavere tee 37 kaupluses ITs on lõhutud pakettaken ja sees käidud arvutipoes. Esmapilgul on varastatud 3 arvutit neljandast

riiulivahest. Riiulilt on varastatud arvuti IT ega 367,49 eurot, lauaarvuti ITshop shop väärtus

väärt SG2 väärtusega 382,83 eurot. Sissetungimisega on usega 312,53 eurot ja arvuti HP lõhutud pakettaken väärtusega 450 eurot, vargusega on algne kahju 1062,85 eurot. - PT Mikro AS kahjuõiendiga 22.02.2011 (I kd, tl 206), milles palutakse algatada kriminaalasi

seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 22.02.2011 kell 04.16. Lõhuti suur turvakilega varustatud aken, orienteeruv kahju 450 eurot.

Varastati arvuti IT ega 382,83 eurot,

shop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtus lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitor

22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 450 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 1250,11 eurot. - läbiotsimisprotokolliga 22.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 215- 221), mille kohaselt A.K andis vabat xxxx reg ahtlikult välja temale kuuluva sõiduki nr xxxx pakiruumist temale mittekuuluvad esemed: 1) arvuti ITshop, 2) lauaarvuti ITshop, 3)

monitor ViewSonic, i originaalpakendis, pakendatud originaalpakendis, 4) kõlarite komplekt

millel kirjad Edifier, 5) arvuti HP SG2. A.K tõstis üles sõiduki tagumises

pakiruumis oleva varuratta katte ja andis vabatahtlikult ära pakiruumis oleva temale mittekuuluva kirve. - süüdistatava M.L i kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 211 - -213), et 21.02.2011 õhtul sõitsid nad A.K iga ringi mööda Rakveret, autos olid veel A.K, I.E, Xxxx Kuivjõgi ja Kiho. Taavi Kiho oli teinud ettepaneku uuesti öösel samasse kauplusesse vargile

minna, millega kõik jäid nõusse. Kiho käskis I.E helistada V Mle, et too tuleks Karja- M seal seismas. Vabaduse ristmikule jälle valvama. Kui nad sealt mööda sõitsid, nägi ta

Tema väljus Kuivjõgiga Tuleviku ja Rägavere tänavate ristmikul, nad jäid sinna valvesse. Tema, M ja Kuivjõgi telefon I.E käes, olid sisse lülitatud konverentsikõnele. A.K

koos Kiho ja I.E ga sõitsid autoga ITshopi juurde. Kiho ütles seda telefonis. -

Turvafirmat või politseiautot nähes pidid nad kohe teatama. Ta kuulis telefonist, kuidas

klaasid purunesid ja kuidas nad poes sees kolistasid. Peale minuti möödumist, nägid nad

turvafirma autot kesklinnast lähenemas ja ta ütles seda Kihole. Nad pidid kohe minema jooksma. Tema läks Kuivjõgiga oma korterisse, A.K, M, Kiho ja I.E tulid veidi aja

pärast järgi. Nad ütlesid, et auto jätsid ametikooli juurde parklasse ning et autosse jäid

kauplusest varastatud asjad, kolm arvutit ja monitor. M.L andis vabatahtlikult välja

korteris olnud sülearvuti Fujitsu Siemens, monitori Philips pakendi ja I.E le - kuuluvad saapad, milli

sed viimane jättis tema korterisse.

47

-

süüdistatava I.E kahtlu ütlustega (I kd, tl 230 statavana antud -232), et 19.02.2011 õhtul ja öösel tarvitasid nad M.L i üürikorteris alkoholi. Korteris olid peale -

M.L-i veel Taavi Kiho ja tema xxxx vend V M ning kutseka omad. Atsi korteris jutu käigus oli eelnevalt keegi öelnud, et võiks ITshoppi sisse minna öösel. Mingi kell ajas Taavi

Kiho teda üles, öeldes talle, et „aja üles ennast, et minek on“. Ta sai aru, et nad lähevad

ITshoppi. lleks ajaks olid kutseka poisid korterist lahkunud. Korteris nad leppisid kokku, Se kes mida varguse ajal teeb. Ats ütles, et tema ainult valvab, et ta ei ole nõus sisse minema. Tema ja Kiho pidid sisse minema. Tema vend V M pidi valvama. Esikus kilekoti sees oli suur kirves, millega nad pidid akna katki lööma. Nad lahkusid korterist ja tema võttis kilekotiga kirve kaasa. Alguses oli jutt ainult läpakatest, et varastavad need. M.L jäi mingi tänava

otsa valvesse, et kui mingi auto tuleb, siis on poest minek. Atsi mõte oli telefonid sisse lülitada konvere tsikõnele, et nad saaksid üksteisega sidet pidada. Vend jäi ka mingi tänava n V

otsa va itu korda

lvesse. Tema ja Kiho läksid ITshopi kaupluse juurde. Ta lõi päris m

kirveteraga vastu ITs nnem kui klaas piisavalt palju purunes.

hopi äärmist akent, e Signalisatsiooni ta ei kuulnud. Ta sisenes esimesena akna kaudu kauplusesse, Kiho tuli talle järgi. Kuna läpaka riiul seina peal oli tühi, siis nad haarasid suvalisi asju. Tema haaras riiulilt

arvuti monitori, Kiho töölaualt läpaka. Seejärel jooksid nad akna kaudu välja kuskile

parkimisplatsile kõik kokku. Kirve jättis ta kaupluse akna alla, sest see oleks lisaraskuseks

olnud. Parkimisplatsilt kõndisid nad Atsi korterisse. Järgmine päev tulid Atsi korterisse kellegi sugulased, noored mees ja naine, kes ostsid arvuti monitori 60 euroga ära. 21.02.2011 õhtul jõid nad jälle Atsi korteris. Sel korral olid korteris V M, M.L, Taavi Kiho, A.K ja Ülpu, kelle nime ta ei tea. Neil oli vargile minekuks autot vaja ja Ats kutsus A.K ka nende punti. A.K oli sinist värvi Kõigil oli teada juba, mida varguse ajal Xxxx. teha. Ülpu läks tee otsa, kus Ats eelmine kord seisis. A.K seisis autoga ITshopi kaupluse kõrval oleva kaupluse ees. Telefonid olid jälle konverentsikõne peal. Uue kirve tõi vist Ülpu ja tema võttis selle autost. Tema lõi jälle korduvalt kirvega vastu ITshopi kaupluse akent ukse

kõrval, enne kui sai aknasse augu. Tema ja Kiho sisenesid kauplusesse. Ats jäi akna taha

välja. Tema tõi esimesel korral monitori ja ulatas selle Atsile. Teisel korral võttis ta

süsteemibloki ja monitori, millega jooksis juba ise välja, kuna keegi ütles, et minek on.

Varastatud asjad panid nad A.K sõiduki pagaažnikusse. Kiho ja A.K sõitsid minema. Korteris said nad kõik kokku. A.K jättis oma sõiduki kutseka parklasse. - milles palutakse algatada kriminaalasi PT Mikro AS kahjuõiendiga 23.02.2011 (I kd, tl 233),

seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 20.02.2011 kell 03.08. Lõhuti suur turvakilega varustatud aken, orienteeruv kahju 450 eurot ja

M T M T kasutuses olnud kasutuses olnud monitor Hyndai väärtusega 250 eurot. Varastati

notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot, monitor 19 Philips väärtusega 114,40

eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 700 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 906,26 eurot. - s kahtlustatavana antud -249), et ITshoppi üüdistatava A.K ütlustega (I kd, tl 246 vargile minekust oli juba 19.02.2011 öösel juttu. 20.02.2011 kella 02 ajal öösel oli neil juba

kõigil kokku lepitud, kes mida teeb. Ta teadis, et teised suhtlevad varguse ajal omavahel

konverentsikõnel, kuna neil kõigil oli Zen kaart. Ta läks lihtsalt temale kuuluva sõiduauto

Xxxx xxxx juurde, mis oli pargitud Rakveres Piiri tnsinist värvi reg nr le ühe ainsa

kortermaja ette. Parkimiskoha soovitas talle Taavi Kiho. Viidekal oli spordikott käes kui vargile läks. Tema kuulis alguses mitut lööki, siis käis klirin ja väga vähese aja pärast jooksid juba tema auto suunas Viidekas ja Kiho. Ühel neist oli käes arvuti monitor ja teisel läpakas. Sõiduki uksed olid juba lahti. Mõlemad viskasid asjad tema sõiduki pagaažnikusse. Seejärel ta sulges auto uksed ja nad läksid tagasi M.L i korterisse. Samal ööl läksid nad M.L i ja - - I.E ga tema sõiduki juurde ja tõid varastatud asjad korterisse. Tema arust I.E - ve tee otsas Viimase sugulane nd osales ainult valvamises ühe . Ülari Kuivjõgi vargil ei käinud.

48 E ostis monitori, makstes 65 eurot. Juba eelnevalt oli juttu, et tahetakse uuesti vargile minna,

et läpakaid saada. Kuivjõgi tõi õhtul Atsi korterisse uue kirve oma kodunt, kuna eelmine kirves oli jäänud sündmuskohale. Ööl vastu 22.02.2011 läksid nad välja, tema, M.L,

Kuivjõgi, Taavi Kiho ja I.E, kuid vargile minnes jäi Kuivjõgi korterisse. Esialgu viisid nad I.E venna Vabaduse ja Karja tänava risti ja lasid ta seal maha. Mingi aeg sõitis tema ITs uure lumevalli taha, nii et ITshop paista ei hopi kõrval oleva taarapunkti ette, s oleks. Sõiduki nina oli taarapunkti poole ja pagaažniku luuk jäi poolenisti lahti, kuna Viidekas

võttis sealt kirve. M.L, Kiho ja I.E läksid ITshopi juurde. Ta kuulis korduvaid lööke ja siis klaasi purunemise klirinat. Seejärel tõi Ats kirve autosse ja ta pani selle katte alla tagavararatta juurde. Seejärel tulid tema arust kõik kolmekesi korra auto juurde ja kõik midagi panid sõidukisse ja läksid veel uuele ringile. Teisel korral jälle kõik kolm midagi tõid. Keegi

lõi pagaažniku kinni ja karjus, et „minge, minge, et turvasõiduk tuleb“. Kiho jõudis istuda sõiduki taha istmele, kuid M.L ja I.E panid jooksu. Ta keeras Rakvere Kutsekooli taha viivale teele ja peatas sõiduki kutsekooli ühiselamu ees. Sealt nad jalutasid Kihoga xxxx

tänava korterisse. Kui nad järgmisel päeval läksid Kuivjõgiga varastatud asjadele järgi, siis tuli nende taha veel üks auto ja nad pidid sõitma politseijaoskonda. - -253), et 20.02.2011 süüdistatava A.K kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 252

öisel ajal osales ta Rakveres Rägavere teel asuvas ITshop kaupluse varguses. Taavi Kiho

rääkis talle, et neil oleks vaja sõidukit, kuhu varastatud asjad panna, nii kaua kuni vargus

toimub. Ta oli nõus, et poisid toovad varastatud asjad tema sõidukisse, mille ta parkis juba

eelnevalt Rakveres Piiri tn-le korrusmaja ette parklasse. Selle asukoha valis ta, kuna see parkla asub ITs as, hopi kaupluse läheduses. Öösel kella 03 ajal oli ta oma sõiduki juures ja oot

millal poisid toovad varastatud asjad autosse. Varsti pärast aknaklaasi klirinal purunemist jooksid Taavi Kiho ja I.E tema sõiduki juurde. Ta avas sõiduki pakiruumi ja nägi, kui Kiho pani taha pakiruumi ühe läpaka, I.E viskas pakiruumi oma tühja

spordikoti ja arvuti monitori. Seejärel panid nad sõiduki uksed kinni ja kõndisid kolmekesi Xxxx

tänava korterisse. - nemise tulemusel kahtlustatava M.L i poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepa - saadud esemete (notebook FS A io PRO, Philipsi monitori 18,5 originaalpakendi ja I.E-le mil

kuuluvate saabaste) Xxxx ja

, mis asusid M.L i üürikorteris - sündmuskohalt 20.02.2011 Rakvere Rägavere tee 37 IT Shop AS akna alt asitõendina kaasa võetud puidust varrega kirve vaatlusprotokolliga 01.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 2- io on kasutatud, arvuti 6), millest nähtub muuhulgas, et notebook FS Amil kaanel mitmed erinevad kriimustused.

- kahtlustatava A.K poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud Xxxx reg nr xxxx (arvuti ITshop, lauaarvuti esemete, mis asusid sõidukis

ITshop, monitori ViewSonic, pakendatud originaalpakendis, kõlarite Edifier, pakendatud originaalpakendis, arvuti HP SG2 ja kirve) vaatlusprotokolliga 01.03.2011 ning sinna juurde

kuuluvate fotodega (II kd, tl 8-16), millest nähtub muuhulgas, et arvuti IT shop korpuse

vasakul küljel vigastus iimustus ja mõlk, lauaarvuti IT ul küljel

-kr shop korpusel vasak vigastus-kriimustused ja monitori View

Sonic originaalpakendi esiküljel pakendi vigastus. - tunnistaja E H - ütlustega (II kd, tl 17 18), et 21.02.2011 päevasel ajal kella 11.00 ajal helistas talle sugulane ja naaber Ülari Kuivjõgi ja küsis, et kas ta ei soovi kuvarit osta, et tema tuttav Ats müüb paar päeva kasutatud kuvarit mõõtmetega 18,5 tolli hinnaga 65 eurot. Ülari kutsus teda koos elukaaslasega Xxxx - tn le korterisse, kus pidi kuvar müügiks olema. Kuvar oli firma

Philipsi oma ja ilma pakendita. Kuvari tagaküljel oli kraabitud seeria numbrite kohapealt.

Talle öeldi, et Ats oli saanud endale võla katteks selle kuvari. Tema elukaaslane andis 65

eurot üle Atsi nimelisele noormehele, misjärel nad said kuvari endale. Paar päeva hiljem

helistas Ülari Kuivjõgi tema elukaaslasele ja ütles, et kuvar on varastatud. E H andis

49 vabatahtlikult politseile välja 18,5 tollise LCD monitori Philips, seeria nr silt kriibitud, ilma pakendita. - tunnistaja E H poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud 18,5 tollise LCD monitori Philips vaatlusprotokolliga 03.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate

fotodega (II kd, tl 19-21), millest nähtub muuhulgas, et monitori tagaküljel keskel tehase

kleebis Philips Model nr 191V2 kleebis on kraabitud, seeria numbrit ei ole võimalik korrektselt välja kirjutada. Monitoril on kaasas 2 juhet musta värvi ümbrisega.

- J S allkirjaga 04.03.2011 (II kd, tl 22), et ta on Rakvere politseijaoskonnast kätte saanud erinevad tehnikaesemed, mis varastati veebruarikuus 2011 Rakveres AS IT Shop kauplusest

(arvuti ITshop, lauaarvuti ITshop, monitor VieWSonic, pakendatud originaalpakendis,

kõlarite komplekt Edifier, originaalpakendis, arvuti HP SG2, notebook FS Amilio PRO, Philipsi monitori 18,5 tühi originaalpakend ja Philipsi monitor, kraabitud tehase kleebisega, seerianumbriga AU3A1025000401). - -26), et ta juba eelnevalt süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 24 päevasel ajal käis koos M.L ija I.E-ga ITshopis, et vaadata valmis kaup,

mi Xxxx da võiks varastada. Veebruaris 2011 ühel õhtul olid tänava korteris tema, M.L , I.E, A.K ja V M hopi juurde. V M . Nad läksid jala ITs jäi valvama Karja tänava risti. Atsi jutu järgi läks ta valgusfooride juurde Rägavere tee algusesse.

A.K oli parkinud oma auto lähedal oleva kortermaja ette ja läks oma auto juurde. Omavahel suhtlesid nad telefoni teel, konverentsikõne abil. I.E lõi kirvega mitu korda

vastu akna kuulnud. Nad sisenesid klaasi, enne kui see purunes. Signalisatsioonihäiret ta ei lõhutud akna kaudu hop kaupluse ruumidesse. Tema võttis kahekesi koos I.E-ga ITs lähedal oleva laua pealt ühe kasutatud läpaka. Telefonis öeldi, et aeg on otsas ja nad jooksid

akna kaudu välja. Koos I.E ga jooksid nad eda - si A.K auto juurde.

Varastatud asjad panid nad A.K auto taha pakiruumi. Seejärel kõndisid nad kolmekesi

korterisse tagasi, kuhu olid tulnud ka M.L ja M. Varahommikul läksid Ats, A.K ja I.E varastatud asjadele järele. Korteris nägi ta, et I.E varastas pakendis arvuti monitori Philips. Varastatud läpaka mälu kustutas Ats ära ja kellelegi müüdi monitor ära. Nad said monitori eest 65 eurot. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti ütlustega (II kd, tl 32-33), et 20.02.2011 kell 03.10

helistati G4S turva hop kaupluse uksest vasakul asuv

firmast, et Rägavere tee 37 ITs

pakettaken on katki. Kohale jõudes nägi ta, et kaupluse turvakilega varustatud aken oli kirvega purustatud ning kirves oli akna juurde maha jäetud. Nii väljas kui ka kaupluses sees

vedelesid klaasikillud. Kaupluse töötaja kasutuses olev arvuti monitor Hunday oli ära M T lõhutud. Monitor oli laua pealt maha tõmmatud ja see ei tööta enam. Varastatud oli sülearvuti

ja monitor koguväärtusega 906,26 eurot, lõhkumisega kahju on 700 eurot (23.02.2011

kahjuõiend). 22.02.2011 kell 04.20 teatati turvafirmast G4S, et ITshop kaupluse uksest vasakul oli järgmine pakettaken lõhutud ja kaupluses on sees käidud. Kohale jõudes nägi ta, et akna all olev lill oli pikali, klaasikillud vedelesid nii kaupluses sees kui väljas. Kauplusest oli varastatud 2 sülearvutit, üks lauaarvuti, kõlarid ja monitor koguväärtusega 1250,11 eurot ning

lõhkumisega on kahju 450 eurot (22.02.2011 kahjuõiend). Kätte on saadud kõik varastatud

kaup, kuid tehnika kahjustamisega on kokku kahju tekitatud 1330,55 eurot ning akende ja monitori Hunday lõhkumisega 829,62 eurot. Tsiviilhagi esitab ta kogusummas 2160,17 eurot.

- AS PT Mikro kahjuõiendig üle a 25.03.2011 (II kd, tl 34), et AS PT Mikro tehnikud, vaadanud Rakvere politseijaoskonna poolt tagastatud kaubad, mis varastati ITshop kauplusest 20.02.2011 ja 22.02.2011, leidsid, et 1. №tebook FS Amilio PRO, s.o M T kasutuses olnud

tööarvuti kõvaket alt on maha kustutatud kõik andmed, sellega on arvuti muudetud t

kasutamiskõlbmatuks. Tarkvara ja andmete taastamine võtaks 10 tundi, 10x30 eurot, kahju

300 eurot; 2. Monitor 19 Philips kahju – seerianumber maha kraabitud, müügikõlbmatu, 114,40 eurot; 3. Arvuti ITshop , kahju – kriimustused ja tugev mõlk korpusel, väärtus 78 eurot

50

234 eurot; 4. Arvuti ITshop – operatsioonisüsteem rikutud, korpusel kriimud, esipaneel

loksub, väärtus 91,89 eurot, kahju 275,60 eurot; 5. Arvuti HP SG2 – kriimustatud, väärtus

95,7

3 eurot, kahju 287,10 eurot; 6. Kõlarid Edifier – pakend kannatada saanud, väärtus 11,84

eurot, kahju 35,45 eurot; 7. Monitor 22 ViewSonic, väärtus 55,97 eurot, kahju 84 eurot. Kokku on vargustega tekitatud kahju 1330,55 eurot. - endiga 25.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate dokumentidega (II kd, AS PT Mikro kahjuõi tl 35-39) - , millest nähtub, et AS le PT Mikro tekitatud kahju lõhkumise teel seoses vargusega kauplusest ITs : 1) kaks hop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere 20.02.2011 ja 22.02.2011 on akent 360 eurot, 2) aknakile - 59,62 eurot, 3) kahe akna vahetus - – 240 eurot, 4) monitor 17“ Hyndai B70S

– 170 eurot. Kokku lõhkumisega tekitatud kahju on 829,62 eurot. - - süüdistatava M.L i kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 42 -

44), et Taavil oli soov veelkord seal arvuti poes vargil käia. Silver oli nõus koos Taaviga poodi sisse ronima. Kuna Silver ja Taavi olid eelmine kord kirve poe juurde maha jätnud, siis

Ülari tõi oma kodunt uue kirve. Tema oli nõus seekord jällegi valvama koos Ülari ja Vga, kuid Marek pidi kaupluse juurde sõitma oma autoga. Ülari panid nad maha kas Tuleviku ja Rägavere ristmikul või Seminari poe ju läks jala Karja ja V ures, V abaduse ristmikule. Enne olid kõik oma mobiiltelefonid seadistanud konverentsikõnele, olles kõik omavahel ühenduses. Kui keegi valvajatest näeb midagi, siis tuli Silverile ja Taavile ning temale ja Marekile sellest

kohe teada anda. Tema, Silver, Taavi ja Marek sõitsid arvutipoe kõrval asuva Taara poe

juurde, parkides auto taarapunkti ette. Taavi ja Silver läksid arvutipoe juurde. Marek seisis auto pagasiruumi juures, luuk lahti. Tema seisis Mareki juures. Silver lõi mitu korda kirvega vastu akent enne kui see lõpuks katki läks. Mingit signalisatsiooni tööle ei hakanud. Esimesel korral Silver ja Taavi tõid kauplusest välja arvuti ja monitori. Taavi või Silver andis talle ühe kasti ja tema pani selle auto pagasiruumi. Teisel korral toodi veel tehnikat. Mingil hetkel Ülari

teatas, et turvaauto tuleb ning ta pani koheselt jooksu Taara punkti tagant ABC kaupluse poole ning Silver järgnes joostes talle. Kokku nad said uuesti kõik tema juures. Kui Marek ja Taavi tema juurde jõudsid, siis ütlesid, et olid auto jätnud kutsekooli ühiselamu juurde. - - süüdistatava A.K kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 60 62), et 2011.a. veebruaris tegi Taavi Kiho talle ettepaneku, et ta võiks aidata tehnika vargusel teda. Taavi Kiho tahtis, et ta oma auto pargiks Piiri tänavale Uhtna Talutehnika taga asuva suure elumaja ette, et siis saab ta varastatud tehnika tema auto pagasiruumi panna. Kusagil kella 24.00 paiku viis ta oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx kokkulepitud kohta. M.L ütles, et tema on nõus valvama Tuleviku ja Rägavere tee ristmikul. Vabaduse ja Karja tänava ristmik V ul oli nõus valvama I.E vend . Nende seltskonnas oli ka Ülari Kuivjõgi, kes pidi valvama M.L iga. Kaupluses sees pidid käima Taavi Kiho ja I.E. - Ülaril, l, Atsil ja Silveril olid Zen kõnekaardid, neil oli omavahel tasuta rääkimin V e ning nad panid oma telefonid konverentsikõnele, et omavahel suhelda. Kusagil kella 03.00 paiku tema,

Silver ja Taavi lahkusid Atsi elukohast Xxxx tänaval. Tema jäi auto juurde ning Silver ja Taavi läksid Rägavere teel asuva arvutipoe juurde. Neil oli kaasas suur spordikott, mille sees

oli kirves. Ta kuulis, kui lõhuti akent, misjärel varsti pärast seda olid Taavi ja Silver auto juures tagasi. Ühel oli käes sülearvuti ning teisel monitor. Tal oli pagasiruumi luuk juba lahti

ning nad panid sülearvuti ja monitori ning spordikoti pagasiruumi. Kusagil paar tundi nad

ootasid Atsi juures ning siis tema, Ats ja I.E läksid asjadele järgi. A.K ütlustest nähtub, et monitori ostis Ülari Kuivjõgi sugulane . 2011.a. veebruaris, paar päeva E H hiljem tegi T -olla saab ikka aavi Kiho ettepaneku, et võiks veel kaupluses sees käia, et võib mingeid sülearvuteid. Kuna kirves oli eelmine kord jäänud kaupluse juurde, siis Kuivjõgi tõi kirve oma V ja kodunt garaažist. Kaupluses pidid sees käima Silver ja Taavi ning Kuivjõgi, Ats pidid valvama. Rakveres viisid nad autoga V Karja ja Vabaduse tänava risti. Ats helistas

Kuivjõgile, et see läheks Tuleviku ja Rägavere tee ristmikule valvesse. Nad sõitsid enne

arvutipoodi asuva kaupluse juurde, suure lumehange taha. Seal väljusid nad kõik autost –

51

tema, Ats, Silver ja Taavi. I.E võttis kirve ning koos Taavi ja Atsiga läksid arvuti poe juurde. Tema seisis auto juures, pagasiruumi luuk oli lahti ja auto mootor töötas. Ta

kuulis aknaklaasi lõhkumist. Ats tuli ja viskas kirve auto juurde maha ning ta pani kirve

tagaratta alla pagasiruumi. Seejärel Ats läks tagasi poe juurde ning tagasi tulles pani mingi kasti autosse, Silver ja Taavi panid autosse arvutid. Seejärel jooksid nad kolmekesi veel poe

juurde tagasi ning tõid autosse asju. Tema teada Ats poes sees ei käinud, tema võttis asju

aknast vastu. Kuna telefonid olid jällegi konverentsikõnede peal, siis oli kuulda, kui keegi

karjus midagi, arvatavasti mingi masin liikus nende poole. Nad sõitsid Taaviga kutsekooli

ühiselamu juurde, panid auto uksed lukku ning kõndisid tänavale. Xxxx Edasi tema ja

Kuivjõgi läksid koju. Järgmisel päeval pidid nad kohtuma Atsi, Taavi ja ga ühiselamu

V juures. - V M kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud

süüdistatava süüdomaksvõtvate ütlustega (II

kd, tl 63-64), et 2011.a. veebruaris M.L-i korteris Taavi Kiho ja I.E rääkisid, et võiks vargil käia I luses sees pidid käima Silver ja Taavi. Ats pidi Tshopis. Kaup valvama koos Juulikuga, kelle õiget nime ta ei tea, valgusfooride juures. Tema pidi valvama Vabaduse ja Karja tänava ristmikul. Autojuhiks oli Marek, kelle perekonnanime ta ei tea ning kes tuli koos Juulikuga Atsi juurde. Auto oli pargitud poe lähedale mingi veoki juurde. Kella 24.00 paiku nad lahkusid korterist. Tema läks Vabaduse-Karja risti ning teised suundusid oma

kohtadele. Telefonid panid nad konverentsikõnede peale, neil olid kõigil Zen kõnekaardid ning omavahel sai tasuta rääkida. Talle öeldi, et nii kui auto sõidab Rägavere tee poole, siis peab ta sellest koheselt teatama. Taavi vist teatas talle, kui ta võis ära minna oma valvepostilt. Uuesti said nad Atsi elukohas kokku kuuekesi, kuid poistel ei olnud midagi kaasas. Nad olid

kauplusest varastatud tehnika Mareki autosse jätnud. Kui ta magamast üles tõusis, siis olid

Atsi juurde toodud monitor ja sülearvuti. Monitor müüdi maha Juuliku sugulasele. Kuna kirves oli jäänud poe juurde, siis oli vaja uut kirvest, et veelkord poes vargil käia. Juulik tõi kodunt kirve. Kõigil olid peaaegu samad ülesanded, mis eelmine kordki. 2011.a. veebruaris, paar päeva hiljem eelmisest vargusest, pandi teda kõige esimesena Vabaduse ja Karja tänava ristmikul maha. Poes pidid käima sees Taavi ja Silver. Tema, Juulik ja Ats pidid valvama ning

Marek oli jällegi autojuhiks. Mobiiltelefonid olid jällegi konverentsikõne peale pandud, et liikumistest teatada poistele. Mingil hetkel Juulik teatas, et turvaauto sõidab poe poole. Uuesti said nad kõik kuuekesi kokku Atsi juures. Autot koos kaubaga ei olnud, see oli jäetud kutsekooli juurde. -

-67), et süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, 66

arvuti poes sees pidi tema koos I.E-ga käima. Valvama pidid M.L ,

A.K õi auto ja pidi ka valvama, ja Ülari pidid samuti valvama. Silveril oli

V

telefon ja telefoni teel toimuski suhtlus tema, Silveri ja valvajate vahel. Kui Marek Atsi

korterisse tuli, siis ta oli auto juba arvutipoe lähedusse parkinud. 20.02.2011 kusagil kella 02.30 paiku tema, Silver ja Marek suundusid Rägavere teel asuva arvutipoe poole. Ats, V ja Ülari läksid oma kohtadele. Ats ja Ülari läksid valgusfooride juurde valvama ja läks mingi V

risti peale. Marek jäi auto juurde ning tema ja Silver läksid poe juurde. Silveril oli kaasas

kirves ning sellega lõi ta kaupluse akna katki. Seejärel nad sisenesid kauplusesse. Ta haaras ühe sülearvuti töölaua pealt ning Silver haaras kaas monitori. Nad jooksid kauplusest väl a ja ning panid kauplusest varastatud tehnika Mareki auto pagasiruumi. Seejärel läksid nad Atsi

juurde, kuhu tulid ka teised poisid. Silver, Ats ja keegi veel läksid mingil ajal varastatud tehnikat Mareki autost ära tooma. Monitor müüdi maha 85 euro eest. - kahtlustatavana antud

süüdistatava I.E süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 96-97), et Taavi Kiho tuli mõttele, et võiks arvutipoes sees käia, kuna raha oli vaja. Nad sai kokku Atsi elukohas xxxx, leppides kokku, et tema ja Taavi lähevad arvutipoodi, Marek pidi

oma autoga tulema ning ülejäänud pidid valvama. Kui kõikide osad olid paika pandud, siis

mingil ajal Marek viis oma auto arvutipoe lähedusse ühe mitmekordse elumaja juurde.

52

Kusagil enne kella 03.00 hakkasid nad oma plaani teostama. Tema võttis kaasa spordikoti kirvega ning tema, Taavi ja Marek liikusid arvutipoe poole. Ats ja Kuivjõgi läksid sinna risti

peale valvama, kus on valgusfoor, V pidi minema Karja tänava ristmikule. Telefonid pidid jääma konverentsikõne peale, et Ats, Kuivjõgi ja saaksid teada anda, kui politseiautod või V turvafirmaautod arvutipoe poole liiguvad. Tema ja Taavi läksid arvutipoe juurde, Marek jäi auto juurde. Tema lõhkus kirvega kaupluse akna. Signalisatsiooni kuulda ei olnud. Ta ronis

koos Taaviga kauplusesse, võttes kauplusest kaasa monitori, Taavi võttis kaasa sülearvuti.

Sülearvutit võttes Taavi ajas midagi maha, kuid mida, ta ei tea. Nad väljusid kiiresti kauplusest ja jooksid auto juurde, kus ootas neid Marek. Kirves jäi poe ette. Auto pagasiruumi

luuk oli lahti ning asjad said nad koheselt autosse panna. Marek lukustas auto uksed ja kolmekesi läksid nad Atsi juurde, kus olid juba Kuivjõgi, Ats ja V. Tema, Ats, Taavi ja Marek läksid asjadele järgi. Monitori ostis Ülari mingi sugulane 60 euroga. Kuna eelmine kord oli liiga väike saak, siis otsustasid nad veelkord poes vargil käia. Tema ja Taavi pidid poes sees

käima. Ülari pidi tooma kirve ja valvama, Ats ja V pidid valvama ning Marek pidi oma autoga kohal olema. Ülari panid nad maha valgusfoor Karja tänava ristmikule. ide juurde, V

Ühendust pidid nad pidama jällegi konverentsikõnega. Auto jäi seisma poe juures asuva lumehange taha. Tema, Taavi ja Ats väljusid autost. Marek jäi autosse. Ta võttis kirve ja lõi

uksepoolse akna katki, misjärel tema ja Taavi ronisid kaupluse müügisaali. Ta võttis

lauaarvuti ja andis selle akna juures ootava Atsi kätte. Seejärel tõi ta kauplusest välja veel teise arvuti ja monitori ning Taavi kõlarid ja lauaarvuti. Varastatud tehnika panid nad Mareki auto pagasiruumi. i Seejärel teatas Ülar , et turvaauto sõidab poe poole. Taavi hüppas autosse ja Marek sõitis minema. Ats jooksis ees ja tema järgnes viimasele. Nad said uuesti kokku Atsi korteris. Marek ja Taavi olid jätnud auto koos varastatud tehnikaga kutsekooli parklasse. - - süüdistatava Ülari Kuivjõgi kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 104 106), et 2011.a. veebruaris oli ta Atsi juures koos A.K , Taavi, noormehega, keda

kutsuti oli vaja varguse

Viidekas ning noormehega, keda hüüti Veltsiks. Poistel toimepanekuks autot ja Marek oli nõus autoga osalema. Poodi pidid vargile minema Viidekas ja Taavi, Marek pidi olema autoga ja ülejäänud pidid valvama. Mingil ajal õhtul Marek viis

auto Piiri tänavale. Öösel kusagil enne kella 03.00 hakkasid nad Atsi juurest liikuma. Atsi

juures korteris oli kirves ning see pandi spordikotti. Marek, Velts, Taavi ja Viidekas

spordikotiga lahkusid Atsi juurest. Velts pidi valvama Karja ristis ning tema ja Ats läksid valvama Tuleviku ja Rägavere tee risti. Ühendust pidid nad pidama telefoni teel ning koheselt pidid nad teatama autode liikumisest. Mingil ajal liikus üks auto arvutipoe suunas ja sellest teatas ka Ats koheselt poistele. Uuesti said nad kokku Atsi juures, kuid poistel arvuti poest varastatud asju kaasas ei olnud, need olid jäänud autosse. Järgmisel päeval nägi ta Atsi juures

sülearvutit ja monitori. Tema leidis monitorile ostja. le, kes monitori 65 euro eest ära

E H ostis, ütles ta, et selle oli Ats saanud võla katteks. Sõites iga koju, märkas ta,

E et monitoril oli

triipkood maha kraabitud. Vist paar päeva hiljem tahtsid poisid veelkord arvuti kaupluses

vargil käia. Kuna poisid olid kirve eelmine kord maha unustanud poe juurde, siis tema tõi kodunt kirve. Nad olid jällegi viiekesi – as, Taavi ja Velts ja kõigil olid oma tema, Ats, Viidek ülesanded teada. Ühendust pidid nad jällegi telefoni teel pidama. Poisid võtsid kaasa kirve ja nad läksid kusagil kella 24.00 paiku linna peale sõitma. Tagasi tulles jäi tema Atsi korterisse.

Ta ei tea, kui kaua aega möödus, kui talle helistati ning kästi minna Rägavere ja Tuleviku tänava ristmikule valvama. Nad hakkasid tegutsema siis, kui ta ütles Atsile, et autosid ei ole. Kui ta nägi turvafirmaautot, mis suundus mööda Rägavere teed arvutipoe poole, siis ta teatas sellest Atsile. Ta oli juba Atsi juures, kui Viidekas, Ats, Taavi, V ja Marek jõudsid ka Atsi

korterisse. Kaasas ei olnud neil midagi, auto varastatud kaubaga oli jäetud kutsekooli ühiselamu ette. Järgmisel päeval võtsid politseitöötajad tema ja Mareki auto juures kinni.

53

Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ü 213) öelnud, et

lekuulamisel (I kd, tl 211- 19.02.2011 oli ta koos oma tuttavatega, kelle hulgas olid V M, I.E, Taavi Kiho, Ülari Kuivjõgi ja A.K, tema üürikorteris xxxx, kus tarvitati alkoholi. Peale kella 03

lahkusid tema korterist Kiho, I.E, M, A.K ja Kuivjõgi. Peale kella 04 tulid nad

kõik korterisse tagasi. Neil ei olnud alguses midagi kaasas ja nad rääkisid, et olid vargil

käinud Rakveres Rägavere teel ITshop kaupluses ja varastanud sealt LCD monitori ja

sülearvuti. Poisid ütlesid, et varastatud asjad jäid A.K sinisesse i, milline jäi Piiri Xxxx

tänavale ühe kahekordse korrusmaja hoovile. Samuti kirjeldasid noormehed varguse käiku.

I.E ja Kiho sisenesid kauplusesse, lõhkudes kirvega akna. Kirves olevat sündmuskohale maha jäänud. oli valvanud Karja ja Vabaduse tänavate ristmikul, Kuivjõgi M Tuleviku ja Rägavere tänavate ristmikul. A.K oli olnud Piiri tänaval oma auto juures. Peale

kella 06 läksid nad kõik varastatud esemeid tooma ja tema korterisse tulid nad tagasi pealt halli ja alt sinise sülearvutiga Fujitsu Siemens (see ei olnud uus) ja LCD monitoriga Philips, mis oli pakendis. 21.02.2011 õhtul müüs Kiho monitori Kuivjõgi naabermajas elavale E Hle,

kes ei olnud monitori päritolust teadlik ja kes pidi olema Kuivjõgi sugulane, 65 euro eest

maha. Monitori pakend jäi tema korterisse. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 42 44) öelnud, et Taavi Kiho tuli mõttele, et võiks arvuti poes sees -

käia. Taavi leppis A.K-ga kokku, et viimane pargib oma sõiduauto Xxxx Piiri

tänavale Uhtna Talutehnika taga asuva maja juurde. I.E oli kirves, millega kauplusesse sisse murda. Tema se sisse minema, vaid valvama. Silveri ei olnud nõus kaupluses poolvend V M ja Ülari Kuivjõgi pidid ka valvama. 20.02.2011 kella 03.00 paiku mingil ajal hakkasid nad teostama Taavi mõtet. Tema ja Ülari Kuivjõgi läksid Tuleviku ja Rägavere tee

ristmikule valvama. V M

läks Vabaduse ja Karja tänava ristmikule. Marek läks oma auto juurde ning Silver ja Taavi suundusid Rägavere teel asuva arvutikaupluse juurde. Enne seda

olid nad kõik oma mobiiltelefonid seadistanud konverentsikõnele, olles kõik omavahel ühenduses. Kui keegi valvajatest näeb midagi, siis tuli Silverile ja Taavile teada anda ja siis nemad lähevad ära. Kui kesklinna poolt hakkas turvafirma kaupluse poole liikuma, siis tema

ja Ülari lahkusid ristteelt, minnes tema elukohta tänaval. Enne seda teatasid nad

Xxxx

Silverile ja Taavile turvaauto liikumisest nende suunas. Kusagil kella 06.00 07.00 ajal –

Taavi, Silver ja Marek läksid arvutipoest varastatud asjadele järgi. Tagasi tulles olid neil kaasas monitor ja läptop. Ülari Kuivjõgi sugulane ostis monitori ära 65 euroga. E

Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 228-229) varguse

toimepanemist 22.02.2011 Rakv hop AS kauplusest eitanud.

eres Rägavere tee 37 ITs Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 66 67) oma süüd varguse -

toimepanemises 22.02.2011 tunnistanud, öeldes, et nad otsustasid veelkord arvutipoes sees käia, kuna eelmine kord ei õnnestunud sülearvuteid saada. Ülesanded jäid kõigile samad, mis eelmine kordki. Ühendust pidid nad jällegi pidama telefoni teel. Kusagil risti läks autost s V maha, et jääda valvama. Ta ei pannud tähele, kes helistas Ülarile, et ta läheks valgusfooride

juurde valvama. Tema, Silver, Ats ja Marek sõitsid viimase sõiduautoga Xxxx arvutipoe

kõrval asuva poe juurde. Marek jäi auto juurde, kuid tema, Silver ja Ats läksid arvutipoe juurde. I.E lõi mitu korda kirvega vastu akent enne kui see purunes. Tema ja Silver ronisid kauplusesse ja andsid tehnika läbi akna Atsi kätte. Nad viisid varastatud tehnika auto

pagasiruumi ning lahkusid kiiresti poe juurest, kuna Ülari teatas, et turvaauto liigub nende

suunas. Ats ja I.E jooksid koos minema, kuid tema jõudis hüpata autosse ja nad sõitsid kutsekooli ühiselamu juurde ning jätsid auto sinna, minnes Atsi juurde, kus teised neid

juba ootasid.

Kohus M.L-i kohtueelses menetluses

jätab tõendite kogumist välja süüdistatava

kahtlustatavana antud ütlused 20.02.2011 puudutava kuriteoepisoodi osas süüdistatava

ja

54

Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 22.02.2011 puudutava kuri . teoepisoodi osas, sest need on ebajärjekindlad ja vastuolulised Ülejäänud tõendeid peab kohus lubatavateks ning leiab, et nendega on süüdistatavate M.L i, Taavi Kiho, I.E - , V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K süü neile esitatud süüdistustes täielikult tõendatud. Süüdistatav I.E on oma süüd algusest peale tunnistanud, kuid jätnud esmastes ütlustes nimetamata Ülari Kuivjõe ja A.K nimed ning (I kd, lk 230-232)

nende osa toimepandud kuritegudes.

Süüdistatav A.K on samuti oma süüd algusest

peale tunnistanud, kuid tahtnud oma esmastes ütlustes (I kd, tl 24 säästa Ülari 6-249)

Kuivjõge, öeldes, et viimane vargil ei käinud. Samuti on süüdistatav Taavi Kiho oma süüd

20.02.2011 toimepandud kuriteoepisoodis algusest pea

le tunnistanud, kuid jätnud oma esmastes - ütlustes (II kd, lk 24 26) nimetamata Ülari Kuivjõe nime ja tema osa toimepandud kuriteos.

Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks M K I Li ja Dimitri

, loeb kohus süüdistatavate

Tarassovi süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja V K - ütlustega (II kd, tl 139 142), et 18.04.2011 kella 00.45 paiku sõitis ta autoga

Tamsalust Tapale, märgates tee ääres ATV st sõitis mööda. Hakates Tamsalu

xxxx -d, mille

poole tagasi sõitma, märkas ta, et ATV ei seisnud enam samas kohas, vaid oli veidi maad Tapa poole liikunud ja kaks meesterahvast kõndisid Tapa suunas. Veidi aja pärast pööras ta

jälle autol otsa ringi ja sõitis Tapa suunas, märgates d enda ees sõitmas. xxxx ja ATV- xxxx ja ATV peatusid tee ääres ja tema läks peatunud sõidukite juurde, kus oli kaks meeskodanikku. xxxx d - juht väitis, et nad oli näinud ATV d tee ääres, kus askeldasid kaks meest ja mehed olid

põllu peale ära joo juht ja tema kaaslane väitsid, et tahtsid ATV tee pealt ära

ksnud. xxxx lükata. Peale seda teatas ta juhtunust politseisse. - kannatanu M K - u ütlustega (II kd, tl 143 145), et 2010.a. sügisel pani ta oma elukoha maja

xxxx ette seisma temale kuuluva ATV, millele pani katte peale. 18.04.2011 hommikul

avastas ta, et temale kuuluv ATV on varastatud. ATV vargusega tekitati talle kahju 2000 krooni, s.o 1278,23 eurot. - I L ustega (II süüdistatava i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütl

kd, tl 148- xxxx -d. 149), et 17.04.2011 päeval nägi ta maja ees seismas punast värvi ATV Sama päeva õhtul hilja tegi ta Dimitrile ettepaneku, et võiks selle ATV sealt ära tuua. xxxx Peale südaööd tema ja Dimitri hakkasid sõitma le järgi. Nad sõitsid Dimitri Xxxxsse ATV- sõiduautoga sse mingit valget värvi maja juurde. Seejärel läksid nad ATV juurde xxxx Xxxx ja lükkasid kahekesi ATV sõiduauto juurde. Seejärel sõitsid autoga eemale ja kõndisid ATV

juurde tagasi. Nad lükkasid ATV üle põllu mingisse ko d käima hta ja proovisid seal ATV-

panna, kuid see ei käivitunud. Seejärel lükkasid nad ATV jälle auto poole, kui sinna tulid mingid mehed ja kohale kutsuti politsei. - I kd, tl süüdistatava Dimitri Tarassovi kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (I 150- Ile Xxxx 151), et 17.04.2011 jäi s silma ATV, mis seisis maja ees. Õhtul hakkas I talle rääkima, et võiks selle ATV sealt st varastada ja maha müüa, et selle eest on võimalik Xxxx head raha saada. Ta istus oma sõiduauto istus kõrvale ja nad sõitsid xxxx reg nr xxxx rooli, I

Xxxxsse. Enne Xxxxt oli mingi ristmik ja ta jättis auto seal seisma. Sealt edasi läksid nad

maja juurde, kus seisis ATV. Nad vist lükkasid ATV majast veidike eemale ja siis üritas I ATV-

d käima panna, kuid ATV käima ei läinud. Tema läks auto juurde, pani auto käima ja ootas, millal I -ga auto juurde. Ta tagurdas autoga tema poole ning I jõuab ATV jõudiski auto juurde, kuid siis sõitis mingi auto neist mööda. Seejärel hakkas tal mõistus tagasi tulema ja

lõpuks ta kutsus ise politsei välja.

- kannatanu M K - u ütlustega (II kd, tl 189 190), et 17.04.2011 kella 22.00 paiku läks ta magama ning enne seda välja vaadates oli temale kuuluv ATV alles maja ees ehitatava kuuri

55

juures. 18.04.2011 kella 07.30 paiku tõusis ta üles ja avastas, et temale kuuluvat ATV-d

enam ei olegi. Punast värvi ATV väärtusega 1278,23 eurot oli ära varastatud. ATV oli töökorras, kuid plastmasskorpus oli katki. Ta helistas koheselt politseisse ja sai teada, et ATV on politseis. Naaber, kes hommikul kella 03.00 aja -d siis ei olnud l tööle läks, ütles, et ATV

juba kuuri juures. Järelikult varastati ATV ajavahemikul 17.04.2011 kella 22.00-st kuni

18.04.2011 kella 03.00-ni. M K sai 19.05.2011 politseist kätte temale kuuluva ATV, mille süütelukk o . Uus süütelukk maksab 57,52 eurot ning selles li katki tehtud, juhtmed rippusid summas esitab ta esialgu tsiviilhagi.

- 18.04.2011 kella 01.00 paiku xxxx varastatud ATV vaatlusprotokolliga 18.05.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 192-197), millest nähtub, et ATV on punast värvi, selle jalatoel on nuga ja haamer, plastmassist bensiinipaagi kattel on mõra, süüteluku juhtmed ripuvad. - I L süüdistatava i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2011.a. aprillis varastas ta koos Dimaga ATV. Noa ja haamri võtsid nad kaasa

Dima elukohast. Nuga oli vaja juhtmete läbilõikamiseks ja haamrit selleks, et kui roolilukk peal on, saab selle ära lüüa. Nuga oli vaja kasutada, ta lõikas noaga juhtmed läbi, kuid haamrit vaja ei läinud.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks L K, loeb kohus süüdistatava Dimitri Tarassovi süü

talle esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu L K -4), et Dimitri Tarassoviga on ta koos elanud 4 aastat, abielus i ütlustega (lk 2 nad ei ole. Sellel ajal on nad vahepeal lahus elanud ja siis jälle koos. Neil on üks ühine laps. 07.07.2011

töölt koju jõudes tegi mees talle etteheiteid, et ta ostis talle väikse ja vale õlle ning sigarette ei ostnud. Tüli käigus lõi mees teda ühe korra rusikaga 08.07.2011 kella 00.00 paiku selga neerude piirkonda, mispeale ta hakkas nutma, siis võttis tal kõvasti käevartest kinni ja raputas. Mees surus teda voodile istuma, võttis tal peast kinni ja tegi jõulise liigutuse tagasi. Ta tundis füüsilist valu. Seejärel võttis tal juustest kinni ja kiskus – rebis juustest. Tal oli kogu selle ajal väikseim laps süles. Ajal, kui mees rebis teda juustest, sai ta sellest lahti rabeleda ja jooksis kõrvaltuppa, kus olid lapsed. Enne aga kui ta voodilt püsti tahtis tõusta, haaras mees

temalt kõrist kinni ja kägistas. Ta tundis füüsilist valu. Sellel ajal, kui mees teda kõrist kägistas, siis ütles mees igasuguste muude ebatsensuursete sõnadega sõimas , et ta on lita ja teda ja kägistas teda kõrist. Kui mees teda kõrist kägistas, siis ta lõi viimasele ühe korra vastu nägu lahtise käega, siis lasi mees tal kõrist lahti ja ta läks teise tuppa. Minema mees neid ei lasknud, takistas – seisis ees, tõukas teda tuppa tagasi vastu seinu või lihtsalt vastu seinu, et ta välja minna ei saaks. Ka tõukamisest tundis ta füüsilist valu, sest mees tõukas teda ikka jõuga. See vägivald võis toimuda 10 15 minutit. Tema vanem tütar helistas siis oma sõbrannale, kes - tuli neile. Mees rahunes natuke ja neil õnnestus välja minna. Nad kavatsesid minna sõbranna

juurde, aga ta ei saanud viimast telefoni teel kätte. Nad ootasid maja juures väljas kuskil 1

tund, siis läksid 08.07.2011 kuskil kella 01.00 paiku sisse ja seal tekkis uus konflikt. Mees hakkas teda uuesti sõimama. Neil on elutoas ukseaugus lapsekiik. Mees võttis selle kiige ja lõi selle kiigega talle vastu õlga ja vastu pead mitu korda ja seejärel lõi teda rusikaga ühe korra vastu lõualuud. Ragin käis lõuast lausa läbi ja siis ta ütles tütrele, et viimane kutsuks kiirabi.

Kiirabi kutsus ise politsei kaasa. Kiirabi kirurgi juurde

vaatas teda kohapeal üle, käskides

minna. Kirurg tuvastas tal lõualuude põrutuse. Kannatanu

L K

i ütlustest nähtub, et kõik 3 alaealist last nägid ja kuulsid toimunut pealt. - koopiaga AS Rakvere Haigla ambulatoorsest epikriisist L Ki kohta (tl 7), millest nähtub, et tal tuvastati näo piirkonna põrutused.

- koopiaga kiirabikaardist 08.07.2011 L Ki kohta (tl 8), millest nähtub, et tal tuvastati alalõualuu põrutus.

56 - -10), et ta oli 08.07.2011 patrullis koos tunnistaja Aleksander Klasbergi ütlustega (tl 9

abipolitseiniku Ahti Naaritsaga ja nad said kella 00.30 paiku väljakutse xxxx, maja xxxx juurde korterisse xxxx, kus pidi olema peretüli mehe ja naise vahel. Kohapeal naine väitis, et

mees lõi teda. Alul oli mees naise jutu järgi pannud talle nö maksaka ja toginud teda nagu

õrritamiseks ning siis juba löönud teda. Naine kurtis, et tal on kael valus ja pead ei saa pöörata. Mees ütles kõige selle peale, et jah ma olen süüdi, et probleemid kasvavad üle pea ja ta ei leia lahendust sellele. Seejärel tuli kiirabi ja vaatas naise üle. Kui mees läks teise tuppa asju võtma, siis viimane mainis, et „ega ma otseselt teda ei löönud ka, ma ainult tõukasin“.

Isik oli silmnähtavalt joobes. - -14), kus ta tunnistas, et süüdistatava Dimitri Tarassovi kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11

ta Lt käsivartest kinni võttis ning surus ta istuma, et viimane maha rahuneks ja ühe korra kogemata hiljem, kui L L tagasi tuli, läks ta käsi vastu nägu, aga mitte meelega, sest ta tahtis

ukse lengi lüüa ja samal ajal tõukas teda ja ta kaotas tasakaalu. Ülejäänud kahtlustu

L ses kirjas olev tõele ei vasta. ropendas, aga ta ei öelnud seda, et tal on valu L s. Ta tahtis, et L

maha rahuneks ega läheks lapsega ära Dimitri Tarassov ei mäletanud, millal . L teda vastu

käega lõi, aga ta lõi ja mitu korda. Ja mitte ainult näkku, vaid ka vastu rinda ja õlga ning tõuka Lastest nägi seda pealt ainult see kõige pisem, kes l oli süles. s teda ka. L

- tunnistaja S K - ütlustega (tl 16 17), millistest nähtub, et konflikt tema ema ja kasuisa Dimitri Tarassovi vahel tekkis sellest, et kasuisa ütles emale, et „ostsid vale õlle, et nii väike, ja et

suitsu ei ostnud.“ Ta nägi, kuidas kasuisa emale magamistoas, kus nad mõlemad istusid, käega vastu külge lõi. Ema tahtis välja minna ning oli pannud K ja S juba riided selga, kasuisa aga ei lasknud, takistas ist ja pigistas kätega ema kõr . Tõukas ka sellel ajal ema eemale, surus vastu seina. Ta läks kaasa, sõbranna oli tal ka. Nad läksid kõik koos õue, Dima jäi koju. Mingi

umbes pool tundi nad jalutasid, siis läksid tuppa tagasi. Kui tema mingi 15 minuti pärast tuppa läks, siis kasuisa lõi ema rusikaga ühe korra vastu näo alumist osa. Seejärel ta kutsus emale kiirabi ja tuli ka politsei.

Kohus leiab, et nimetatud kuriteoepisoodide tõendamisel saab aluseks võtta kannatanu L Ki

ütlused muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu kogumis L Kil ei ole mingit

põhjust anda ütlusi, mis Dimitri Tarassovit alusetult süüstaksid. Süüdistatava Dimitri Tarassovi ütlused jätab kohus tõendite kogumist kõrvale, sest need ei haaku ühegi teise tõendiga, on paljasõnalised ning antud ilmsest soovist oma süüd väiksemana näidata

.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavate M.L i , Rainis Tammiksaare, D.J i - - , Taavi Kiho, I.E, I Li, V M, Ülari Kuivjõgi, A.K ja Dimitri Tarassovi süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendatud ning toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses kõigi süüdistatavate osas õigesti kvalifitseeritud. KarS § 22 lg 3

kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole

füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et

kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Täiendavalt eelöeldule märgib

kohus, et kõik süüdistatavad, v.a Rainis Tammiksaar ja D.J, on ennast kohtuistungil

neile esitatud kõikides süüdistustes süüdi tunnistanud, nõustunud kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ega ole taotlenud enda ülekuulamist, aktsepteerides seega

kriminaalasja lahendamist kriminaaltoimiku materja

li põhjal. Süüdistatavate käitumises

esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteod on toime pandud tahtlikult.

Viru Maakohtu määrusega 01.06.2012 eraldati kriminaalasjast nr 1-11-8655 kriminaalasi Kert Helme süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi lahendamiseks lühimenetluses.

57 KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 213 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 209

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 1 näeb -

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 202 lg 1 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse võ KarS § 22 lg 5 kohaselt i kuni kolmeaastase vangistuse. kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku § s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 -

sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku

karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. , v.a Rainis Tammiksaare ja D.J-i, Kõigi süüdistatavate

karistust kergendava asjaoludena arvestab kohus mlikku te süü tunnistamist ning puhtsüda kahetsust. S D.J-i, I Li ja V M osas arvestab kohus karistust kergendava üüdistatavate

asjaoluna lisaks veel alaealisust. -s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud

KarS § süüdistatavate käitumises puuduvad.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatavat M.L on kriminaalkorras 3 tatud ja väärtegude

-l korral karis toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Eraldi väärib märkimist, et M.L on väärtegude toimepanemise eest 32-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal seni tasutud.

M.L jätkas 30.06.2009 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta varasematest karistustest

enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. M.L on peale käesolevas asjas kuritegude

toimepanemist 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p

4,7,8 järgi ning karistatud 10 kuulise vangistusega, milline on käesolevaks ajaks kantud

.

Süüdistatavat Rainis Tammiksaart on kriminaalkorras karistatud 2 l korral ja väärtegude - toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uue kuriteo toime 19.02.2010 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega mõistetud katseajal. Süüdistatavat D.J

on

kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud, kuid enne seda tegu oli ta kriminaalkorras karistamata.

Süüdistatavat Taavi Kihot on kriminaalkorras 1-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uued kuriteod toime 16.10.2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud katseajal, kuid nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus on tal 28.02.2011 Viru Maakohtu

määrusega täitmisele pööratud ja käesolevaks ajaks ka kantud. Süüdistatavat I.E

on kriminaalkorras karistatud 4- teda l korral ja väärtegude toimepanemise eest on

korduvalt karistatud. Süüdistatav I.E jätkas lühikese ajavahemiku möödudes

pärast eelmise kohtuotsuse järgi karistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi

ei teinud. I Li on kriminaalkorras 1- Süüdistatavat l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda 2-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal

tasutud. Süüdistatav I L on kuritegusid toime pannud nii enne eelmise kohtuotsusega

määratud katseaega kui ka kohtuotsusega määratud katseajal. Süüdistatavad eelmise V M, Ülari Kuivjõgi, A.K ja Dimitri Tarassov on kriminaalkorras karistamata, kuid neid kõiki on väärtegude toimepanemise eest karistatud ja üksnes le määratud rahatrahvi V M d on

58

kõik tasutud. Süüdistatavate I Li ja V M iseloomustused xxxx on negatiivsed, sest nad ei

täitnud koolikohustust ning neil oli probleeme käitumisega. Kõik süüdistatavate poolt

toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel

kuriteoepis isiku kuritegelikku aktiivsust teataval oodide arvu, mis näitab muuhulgas

ajaperioodil.

Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos.

Süüdistatavate D.J i , Ülari Kuivjõgi ja A.K puhul, arvestades eelkõige - isikute süü suurust ja seda, et see kaasaaitamine omas olulist tähtsust ega olnud juhuslikku

laadi, Rahalist karistust kui ei ole kohtu arvates alust kohaldada KarS § 22 lg 5 ja 60 sätteid. kõige kergeimaliigilist karistust ei saa mõista alaealistele süüdistatavatele I Lile ja V Mle, kes

õpivad ega oma iseseisvat sissetulekut. Rahalise karistuse mõistmise M.L ile nende -

kuritegude eest, mis seda võimaldavad, välistab ainuüksi see, et arvukad väärteokorras

määratud rahatrahvid on tal tasumata, lisaks sellele ei saa tema puhul arvestamata jätta

kuriteoepisoodide arvu (11). Ka süüdistatavate Taavi Kiho ja I.E puhul

välistab neile rahalise karistuse mõistmise eelkõige

kuriteoepisoodide arv, milline on kummagi puhul 7. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavaid M.L ja

I.E tuleb karistada vangistusega, samuti tuleb vangistusega karistada Taavi

Kihot ja I Li, kuid viimaste nõusolekul, võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku

tööga. Süüdistatavat võib karistada vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 74 V M

alusel jätta tingimusi kohaldamata. Süüdistatavat Dimitri Tarassovit võib karistada

vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatavat Rainis Tammiksaart, kes pani katseajal toime ühe kuriteo, süüdistatavat D.J , keda enne seda kuritegu ei ole kriminaalkorras karistatud ning süüdistatavaid Ülari Kuivjõge võib ja A.K, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kohtu arvates

karistada rahalise karistusega, mida kohus võimaldab tasuda ositi. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus

pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

Kannatanu AS EVR Infra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 4796,57 eurot.

Kannatanu PT Mikro AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2160,17 eurot.

Kannatanu E K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 386,66 eurot (süüdistatavat I.E puudutav kuriteoepisood) ja summas 963,99 eurot.

Kannatanu M G

on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 405,35 eurot.

Kannatanu RR Lektus AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju n 1801,25 eurot õudes summas (01.02.2011 episood) ja summas 1702,03 eurot (07.02.2011 episood).

Kannatanu R T on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1304,63 eurot.

Kannatanu O P urot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 8883,72 e

Kannatanu A L

on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 191,73 eurot.

59 Kannatanu T A

on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 130 eurot.

Kannatanu M K

on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 57,52 eurot.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et

kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg

1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad

või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid on esitatud tsiviilhagide tõendamiseks piisavad kõigi kannatanute, v.a kannatanute AS EVR Infra ja PT Mikro AS, puhul. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud see, et vargustega AS- le EVR Infra ja PT Mikro AS-le varalist kahju tekitati. Mis puutub konkreetselt PT Mikro AS tsiviilhagisse, siis kohtule teadaolevalt on sellega seonduvalt BTA Kindlustuses registreeritud

kahjujuhtum nr 40-91-00018/01-2011 (IV kd, tl 160), kuid kohus ei tea, kas selle kindlustusjuhtumi puhul on kindlustusandja teinud mingeid väljamakseid või mitte, kannatanu

PT Mikro AS esindaja aga, olles kohtuistungist teadlik, kohtuistungile ei ilmunud.

Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades

kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätetest, eeskätt TsMS §-dest 338 ja 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama § lg 3 kohaselt kui

tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti

tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 271 lg 2 sätestab, et kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole

võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi

vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse

60 korras. Kohus leiab, et KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel tuleb jätta kannatanu AS EVR Infra tsiviilhagi summas 4796,57 eurot ja kannatanu PT Mikro AS tsiviilhagi summas 2160,17 eurot

läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg

1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot. Süüdistatavalt M.L ilt -

jätab kohus menetluskuluna sundraha välja mõistmata, sest ta on 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, s.o samalaadsete kuritegude eest süüdi

tunnistatud ning temalt on nimetatud kohtuotsusega ka sundraha juba välja mõistetud,

põhjendatud oleks aga olnud tema kriminaalasju kohtus menetleda koos. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetutelt menetluskuluna välja mõista kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et

menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesoleval juhul põhjendatud ja õiglane süüdimõistva on

kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude nend st e

st kaitsjatasude jätmine riigi kanda, sest suurus on suurelt jaolt tingitud kohtuistungi korduvast kkumisest rt Helmest tingitud edasilü Ke

asjaoludel. Kohus võimaldab kohtuotsusega vabadusse jäetud süüdimõistetutel kriminaalmenet

lusekulud tasuda ositi ühe aasta jooksul.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – 2 kirvest (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr

- 47 11.03.2011) ning nuga ja haamer; mutrivõti ja metall-latt; diivani ratta kaitse, millised on

3- - s pakendis (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr 98 01.06.2011) ja millised kõik

as kuuluvad uvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, k

ohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg st 2 jätta süüdistatava Taavi Kiho kaitsja vandeadvokaat Arvo -

Suubani ja süüdistatava M.L i apellatsioonid Viru Maakohtu 14. juuni 2012 otsuse - peale läbi vaatamata.

Välja maksta Advo Viru Advokaadibüroo katuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Idakaudu 38.40 eurot, sealhulgas käibemaks 6.40 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt Taavi Kihole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Taavi Kiholt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

61

Taavi Kihol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 102200347

96011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Taavi Kiho 1-11-8655 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus jõustus 15. oktoobril 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti M.L imääruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale.

№oremreferent

Lea Herne