1-12-7003/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-12-7003 1
Legislator headnote
AI generated1-12-7003/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-12-7003 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr 1-12-7003 1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7003 (12250100945) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi M.J süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav M.J, ik. XXX
Kaitsja Advokaat Eve Grass RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada M.J kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks
vangistus seitse (7) kuud. 2. KarS § 69 sätete kohaldamisega M.J’ ele mõistetud karistus vangistus seitse (7)
kuud asendada süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seitsmele vangistuskuule (7x30=210) ehk 210-le vangistuspäevale vastab ( 210x2) 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 420 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kuus (6) kuud.
Üldkasuliku töö tegemisel on M.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud
Kriminaalasi nr 1-12-7003 2
kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
3. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle
mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest
kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
4. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja ko
ntrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele.
5.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
6. M.J’ e suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
7. Välja mõista M.J’ elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr
221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12- 7003 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; -kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot.
Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole
tasutud seadusega ettenähtud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks
täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei
ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja , alates kohtuotsuse kuulutamisest. 15 päeva jooksul Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades
Kriminaalasi nr 1-12-7003 3
selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus
M.J süüdistatakse selles, et tema 13.05.2012.a kella 00:50 ajal juhtis
omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, Kuressaare linnas XXX
alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0.92 mg/l.
Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani M.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokuröri poolt kohtus M.J-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud
kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus
seitse (7) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 7 kuud
vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 7 vangistuskuule (7x30=210) ehk 210 vangistuspäevale vastab (210x2) 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 420 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Süüdistatav M.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus.
Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.
Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse
seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.
Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab M.J süüdi kuriteos KarS § 424 järgi
ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 74 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud.
Tõkend e suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise – M.J’ keeld. Tõkend kuulub kohtuotsus jõustumisel tühistamisele.
Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Kriminaalasi nr 1-12-7003 4
- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega
kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme
kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot).
- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. M.J’ ele riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku käibemaksuga 96.00 eurot. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.
Kristel Pedassaar Kohtunik