1-12-2279/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-2279

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis k

ohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012,

Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-2279 Kriminaalasi A.E vastu esitatud süüdistus KarS § 121 järgi

Menetlusosalised ja nende esindajad

süüdistatav: A.E (isikukood xxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmakeel-eesti

keel, algharidus, töökoht või õppeasutus ensionär - p , kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja: Jaan Nurk, su OÜ ÕB Jaan Nurk Tõde, asukoht: Es side 45316 Haljala vald Lääne- Virumaa, telefon 55 645 158, e-post:

juriidika@hot.ee

Prokurör: Lõuna ingkonnaprokurör Ringkonnaprokuratuur r Anneli Hinto

Kannatanu esindaja: vandeadvokaat Sirje Must, OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9 Tartu 51003 Kohtuistungi toimumise aeg 18. ja 21. juuni 2012

Juhindudes KrMS § 311, § 313 lg.1, § 315 lg.4, lg.5, § 175 lg.1 p1, 3, 4, 5, 9, 10, § 180 lg.1, § 189 lg.1, lg.2, § 190 p.1, § 192 lg.1 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja seks mõista rahaline karistus A.E

karistu 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o. 312 (kolmsada kaksteist) eurot.

Rakendada akse KarS § 73 lg.1, lg.2, lg.3 sätteid ja määrata, et rahaline karistus pöörat

2 täitmisele osaliselt ehk 25 (kakskümmend ) päevamää viis ra ulatuses, s.o. summas 156 eurot (ükssada viiskümmend kuus

eurot ).

Rahaline karistus osas 25 (kaks viis

kümmend ) päevamäära jätta täitmisele pööramata, kui A.E ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti

Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035.

Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline karistus ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Kriminaalmenetluse kulud:

A.E menetluskulud on: sundraha 435 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot, paljunduskulu

0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 1,26 eurot ja kannatanu esindajale makstud tasu 729,60 eurot. Kokku menetluskulud 1227,31 eurot.

Menetlusk tasumisele kuuluv ulud tuleb hüvitada A.E . A.E m 31 ( seitse eurot 31 senti) enetluskulude hüvitis on 1227, üks tuhat kakssada kakskümmend

eurot, millest 497,71 eurot 60 eurot Eve Haava kulu kuulub hüvitamisele riigile ja 729, katteks.

Riigile tasutava menetlusku 497,71 eurot tuleb kanda handusministeeriumi arvele lu hüvitis Ra

nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või

arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-12-2279, “menetluskulu”.

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetlus

kulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse

kohtuotsus tava menetluskulu tasumise osas riigile hüvita 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus kättesaadav. on kohtu kantseleis tutvumiseks

Kui kohtule on teatatud ape on kohtuotsus kohtu llatsiooniõiguse kasutamise soovist, kantseleis tutvumisek 19. juulil 2012.a. s kättesaadav

Süüdistus

A.E-le esitati süüdistus KarS § 121 järgi teise inimese löömises ja tema tervise

kahjustamises selles, et tema 17.05.2011.a kella 17.30

ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx - maja hoovis lõi kahel korral jalaga kõhtu ning 3 4

3

korral torkas labidavarrega kõhtu kannatanut , tekitades kõhuseina põrutuse xxxxxxxxx nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas.

Kohtuistung

Kohtuistungil dsid xxxxxxxv, tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja an ütlusi kannatanu

xxxxxxxxxxxxni xxxxxxxxxxxxxx

ng süüdistatav . Nimetatud isikulistest tõenditest nähtus kokkuvõtlikult alljärgnev.

Kannatanu xxxxxxxxx ütluste kohaselt ta süüdistatava vastu viha ei pea. Nad on elanud ühes

majas 26 aastat ning 5 aastat tagasi muutusid suhted selliseks, nagu need praegu on (maa erastamise

ga seotud probleemi tõttu). 17.05 nägi kannatanu, et tema kass oli katusele läinud. Kella 10 paiku oli xxxxxxxxxxxxx juba väljas, purjus, ta oli sõbralik, võttis oma redeli ära, et kass ei saa siis enam katusele. Õhtupoole oli kass jälle katusel, hakkas vihmasadu, kannatanu läks kassi kutsuma ja tahtis teda alla aidata. Kannatanu võttis kuuri juurest xxxxxxxx redeli,

lühikese, kolme pulgaga. Redeli ühe osa pani kannatanu vastu katuse äärt ja teisest otsast hoidis seda kätel, et kass saaks alla tulla. Siis tuli A.E akna peale, hakkas kardina vahelt karjuma, et „kao minema, kao minema“. Kannatanu ei vastanud talle midagi. Siis läks uk lt jalaga vehkima (kannatanu seisis maas, A.E s lahti ja A.E hakkas ukse vahe

kõrgemal ). Järsku käis uks lahti ja ootamatult käis kannatanule jalg trepimademel kõhtu ning siis uks kinni. Kannatanu ei öelnud midagi, mõtles, et las lärmab. Lüües oli A.E

jalas vist mingid sussid. Seejärel läks uks uuesti lahti ja A.E pani kannatanule teist korda jalaga . Esimene kord ei saanud kannatanu arugi, ja läks tagasi tuppa

mis toimus. Teisel korral hakkas tal kõik kõikuma, silme eest läks mustaks ja tundis, et mingid tilgad tulid püksi. Kui kannatanu tuppa läks, nägi, et verd tuleb. Löök oli mao juurde, kõhu ülemisse ossa, naba piirkonda. A.E krahmas nurgast puust ja lõi ka sellega, labidavarre terava otsaga 3-4 korda

järjest, siis sai kannatanu selle tema käest parema käega ära, samal ajal kui redel oli käes.

A.E sai labidavarre maja seina najalt nurgast.

Redeli viis kannatanu kuuri juurde ära ja läks u otsima, kuna tahtis talle rääkida, et xxxx

A.E xxxx oli keldri juures. Kui kannatanu xxxxx tuli kallale. juurde läks, seisis

Elfrida väljas, kannatanu maja poolel nurga peal. Ta tuli majast välja tagant kaudu, läbi

ülemise korruse rääkis, oli kannatanul labidavars käes nin . Kui kannatanu xxxxxxx g xxxx

kiskus seda tema käest ära, kuid kannatanu ei andnud seda talle. Kannatanu tahtis näidata politseile, millega teda löödi.

Kannatanu läks tuppa ja rääkis mehele, mis juhtus ja mees ütles, et politsei tuleb kutsuda. Kannatanu helistas ka lastele ning

ka nemad ütlesid, et politsei tuleb kutsuda.

Politseist tulid kohale xxxxxxx ja teine, keda kannatanu ei tundnud, kuid kes ütles, et

kannatanu käiks arstil ja teeks politseile avalduse. Nemad avaldusi vastu ei võtnud. Kui

politsei tuli, siis A.E küsis, miks kannatanu politsei kutsus, kuna oleks võinud päästeameti kutsuda. Ta arvas, et kannatanu kutsus politsei kassi pärast. Kannatanu jäi rahulikuks, sest arst ei lubanud tal ärrituda kõrge vererõhu pärast. Hiljem võttis kannatanu mees redeli ning tõi kassi alla.

Kannatanu tundis kohapeal verejooksu, kuid see ei saanud väljapoole paista. Ta ei läinud politseile ütlema, et tal on selline verejooks. Hiljem läks kannatanu perearstile, kes tegi süsti,

et verejooksu takistada ja andis mingid rohud. Lisaks käis kannatanu kirurgi ja naistearsti juures. Kannatanu sai tervise paari nädalaga korda. xxxx sündmust ei näinud, kuna ta oli juba kella 10 ajal purjus ja ta oli ka maja nurga taga, rääkis üle aia xxxxxxxxxxxx juttu.

4 Kannatanu esitas avalduse 14 piirkonna konstaabel päeva hiljem, kuid oli teadlik, et ta käib arstil ning ta ütles, et põhiline on, et arsti paberid on olemas, avaldust on aega kirjutada küll.

Süüdistatav A.E kinnitas kohtuistungil, et ta saab aru, milles teda süüdistatakse ning selgitas, et ta ei ole sellist asja teinud.

A.E selgitab, et 4 5 aastat tagasi läksid neil kannatanuga suhted halvaks. - Kannatanu maja oli aresti all, nad võtsid vee ära, õuel ei luba liikuda. A.E nägi, et akna taga on kannatanu. Tal on noor kass ja see käis juba päeval nende hoovil, jooksis nende verandale. A.E ei näinud, et nüüd seal kass on. Ta kartis, et xxxxxxxx , kuna ta ei teadnud, et kass katusel on. Ta tegi ukse lahti võib redeliga aknasse lüüa

ja ütles „vii redel sinna, kust sa selle võtsid“. See oli nende redel. Jala ega labidavarrega A.E ei löönud. A.E läks tuppa, et võtta fotoaparaat, et oleks xxxxxxxxx

näidata, kus ta on. See võttis aega, sest ta läks teisest uksest välja. Selle ajaga ei püüdnud xxxxxxxxxkassi aidata ega midagi. A.E sai pildi ära teha, kui kannatanu redeliga kuuri juurde tagasi läks. See oli 6 pulgaga redel. Varem A.E naabreid pildistanud ei ole. Seejärel läks A.E tuppa, kuuri juurest ja võttis nende xxxxxxxx tuli trepi nurgast luuavarre ja läks sellega aiamaa poole. rääkis seal ei läinudki xxxx xxxxxxxxxxxx. xxxxxxxx sinna, vaid keeras puude juurest ära ja hakkas kohe telefoniga rääkima, kutsus politsei.

A.E teab, et kannatanul on kass, kes käib nende katusel, sest see kass käis mitu korda ka nende toas ja käis tihti katusel. xxxxxxx

v ei öelnud A.E-le sõnagi. Majas kasutuskorda ei olnud aastal 2011.xxxxxxxxxxx ei olnud keelatud nende ukse taga olla. A.E väljus teisest uksest, kuna kartis kannatanut. Ta juba talvel ähvardas A.E

. Kui politsei tuli, tuli A.E toast välja. Politsei ütles, et tema olevat

xxxxxxxxx utsuda, löönud. Politsei ütles, et kassi pärast oleks võinud Päästeameti välja k mitte politsei. Sel päeval A.E abikaasa alkoholi tarvitanud ei olnud, xxxxxxxx oli ise purjus, et ta nii agressiivselt tol päeval õues ringi kõndis. Kass oli ainult ettekäändeks.

Kohapeal ei kuulnud A.E xxxxxxxxxxtervisekahjustustest. Kuulis sellest mitu päeva hiljem küla pealt, et naabrinaisel olevat kõht lõhki ja tema olevat teda löönud.

Küsimusele, mismoodi sai A.E kultuurikeskuse juhatajalt iseloomustuse, vastab A.E, et ta oli seal pikalt koristajaks, käis tantsimas ja käis selle rahvaga läbi. Aastal

2001 jäi ta jalaga puu alla, siis ei saanud enam töötada. A.E tahtis, et ka teised iseloomustaksid teda. Viimati oli A.E haiglas detsembris.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitab, et ta oli sündmuse päeval patrullis koos xxxxxxxxxxxxx ning väljakutse oli kella 18 ajal. Sündmuskoht oli maja küljel, kus olid kaks naisterahvast ja üks mees eemal. Neil oli tüli, sõnavahetus, kaklust nende kohaljõudmise ajal ei olnud. Väidetavalt oli kedagi löödud. Kohale jõudes nägid nad kassi katusel, aga ei olnud redelit ega midagi, et ta alla saaks. xxxxxxxx seletas, et tahtis oma kassile appi minna ja siis teine pool tuli alguses talle kallale ja vist isegi lõi. A.E oli sel ajal juures, kui seda

öeldi. Selle peale ütles A.E , et ta ei löönud, vaid tõukas, ta ei tahtnud, et xxxxxxxxxseal oli. xxxxxxxx ütles, et löök oli labidavarrega kõhtu. A.E ütles, et ta ei löönud, vaid tõukas. Tema ei taha, et Eve Haav tuleb tema territooriumile, et kass tuleb ise alla ja xxxxxxxx

on halb inimene, ei lase tal kaevust vett võtta jne.

xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitab, et kui on löömine, tuleb see arsti juures fikseerida ja politseisse avaldus teha, võimalikult kiiresti.

5 Välist vigastust ei olnud. Ei olnud midagi näha, et oleks löödud. Kannatanu ei oleks pidanud end paljastama, et näidata vigastusi riiete alt. A.E rääkis tunnistajale, et teine tahtis tulla redeliga tema veranda katuselt kassi alla tooma, ta tuli välja, et seda takistada, ütles, et ei taha xxxxxxxxx sinna. Eemal istuv mees (A.E abikaasa) ütles, et tema ei tea midagi, aga ütles, et A.E ja tülitsesid. xxxxxxxx

Labidavars või rehavars oli aia ääres. Nad ei puutunud seda.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxütluste kohaselt on tema suhted abikaasa A.E-ga normaalsed, xxxxxxxxxxx

kehvad. See ei mõjuta ütluste andmist ja ta saab õigust rääkida. 17.05 oli kass korstna otsas katusel. xxxxxxxx tuli ja ütles, et kass on katusel. Tunnistaja tuli

välja, siis oli kass juba alla tulnud, jooksis nende koridori ja hüppas verandal lauale.

Õhtupoolikul ei näinud tunnistaja õieti midagi, ta oli keldri juures, hakkas naabrinaisega

rääkima. jooksis mingi aeg sinna, luuavars peos, et teda löödi. Enne seda võtti xxx s nende kuuri alt redeli, hakkas oma kassi taga ajama. Mingit kisa tunnistaja ei kuulnud. Politsei juuresolekul ütles , et teda löödi. Kassi tõi alla xxx xxx abikaasa. Seda, kuidas xxxxxxxx

redeli kuuri juurest võttis, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei löönud keegi . Seda järeldab tunnistaja sellest, et siis oleks xxxx kõva kisa olnud. Kui löömist oleks olnud, oleks seal rabelemist rohkem olnud.

Tunnistaja ei usu, et xxxx a. löödi ning leiab, et see oli ettekavatsetud, et nende juurde tull

Hommikust saati käis see jant. Varem on kass käinud nende katusel. Kassid xxxxxxxxxx käivad koguaeg katusel, las istuvad seal. Tunnistaja naine

(s.o. A.E) tuli välja, kui politsei õue jõudis. Naisega juhtumist ei

rääkinud, siis hakkas politseiga jutt. Tunnistaja naine pildistas xxxxxxxxx kui ta redeliga upitas kassi järele. Seda rääkis tunnistajale tema naine. Tol päeval alkoholi tunnistaja tarvitanud ei olnud.

Kirjalikest tõenditest uuris kohus järgnevaid tõendeid:

Kinnitatud koopia patrulllehest, millest nähtuvalt teostasid 17.05.2011 kell 8.00 kuni 20.00

liiklusjärelevalvet . Ühtlasi teenindasid nimetatud xxxxxxxxxxk ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ametnikud väljakutset Jõgeva Mustvee mnt 18 kell 18.00 kuni 18.20, mille kohta on märgitud, et „naabrid kaklevad mingi kassi pärast, 23.02.57, A.E Elfride majanaaber“ (tl xxxxxxxx 34 35). –

19.08.2011 koostatud ekspertiisimäärus korraldada kohtuarstlik ekspertiis ning anda

eksperdile üle tõend nr 194 xxxxxxxxxxxohta, tervisekaart haigusjuht nr A8148 2011,

xxxxxxxx. Eksperdil paluti vastata küsimustele, millised tervisekahjustused esinevad

xxxxxxxxxxx millega ja millal võivad olla need tekitatud ja missugusesse liiki kuuluvad xxxxxxxxxle tekitatud tervisekahjustused (tl 38).

Isiku ekspertiisiakt nr 79, mi esinesid xxxxxxxxx lle ekspertarvamusest nähtuvalt l kõhuseina

põrutus nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Vigastus võib olla saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, sh labidavarre otsaga, kõhu piirkonda, võimalik, et määruses näidatud ajal – Günekoloogilist verejooksu 17.05.2011. ei ole võimalik seostada 17.05.2011 toimunud traumaga. Kõhuseina põrutus koos nahaaluse

verevalumiga samas piirkonnas ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise t 41). Nimetatud ekspertiisiaktile ervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (tl 39– on lisatud õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 42).

6

Karistusregistri teatis A.E kohta, millest nähtuvalt ei ole A.E karistusregistrisse kantud (tl 44).

Tõend A.E maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli 2010. aastal tehtud

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 59 052 krooni (tl 45).

Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt on

A.E keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa) 6,24 eurot (tl 46). Kannatanu xxxxxxxxxx le (tl 33). poolt 31.05.2011 koostatud avaldus Jõgeva politseijaoskonna Õiend kutsete saatmisega seotud kulude kohta summas 1,26 eurot (43).

Kannatanu xxxxxxxxxxesindaja teatis õigusabikulude tasumise kohta, mille kohaselt on xxxxxxxxx

tasunud OÜ Advokaadibüroo Sirje Must arveldusarvele 1000 eurot (tl 47).

Kohtu seisukoht

Esmalt käsitleb kohus kaitsja poolt esitatud tõendite lubatavuse küsimust. Kaitsja on kohtule

esitanud kinnitamata koopiad süüdistatava A.E tervise kohta (tl 2 – 0 23) ning Jõgeva Kultuurikeskuse tunnistus iitab KrMS § 28 le 1, millest nähtuvalt e (tl 14). Kohus v 6 lgtuleb kohtuistungil taotleda tõendite uurimist. Kohus osundab, et nimetatud sättes tulenev

põhimõte seondub otseselt KrMS § 15 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse

printsiibiga. Kohtuistungil selgitati kaitsjale, et esitatud tõendite uurimist tuleb kohtult taotleda. Sellele vaatamata kaitsja tõendite uurimist ei taotlenud ja seega ei ole esitatud dokumendid ka kohtuistungil uuritud. Kuna kohus ei ole eelnimetatud tõendeid kohtuistungil uurinud, ei ole KrMS § 15 l st 1 tulenevalt neile võimalik kohtulahendis tugineda. g-

A.E-le esitati süüdistus KarS § 121 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese

. S ette üüdistusest nähtuvalt heidetakse süüdistatav A.E-le

tegude toimepanemist KarS § s 121 sätestatud esimese ja teise alternatiivi järgi, s.o teise -

inimese tervise kahjustamine (1) ja löömine (2). Süüdistuse kohaselt seisnes süüdistatav

A.E xxxxxxxxxxx alt 1) tegevus kannatanu kahel korral jalaga kõhtu löömises ( ning 3- torkamises (alt 2). 4 korral labidavarrega kõhtu

Kohus leiab, et kriminaalasjas kinnitavad kogutud tõendid toimunud sündmuse olustikku ja tausta: menet se osalised on juba 26 aastat olnud majanaabrid ning ligikaudu et käesoleva lu 5

aastat tagasi muutusid nende omavahelised suhted halvaks. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid a, süüdistatav A.E, tunnistaja ütlused (kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ) on kokkulangev

17.05.2011. Seega ad süüdistuses kirjeldatud teole eelnevate sündmuste osas

on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxkass -ajalt käis aeg

süüdistatava majaosa poolel, sh katusel, kuid ka A.E esikus. Intsident, kus kannatanu

xxxxxxxxx Sellest kass A.E esikust ära toodi, leidis aset 17.05.2011 hommikul.

tulenevalt ei olnud kassi liikumised A.E maj a süüdistatav aosa juures ootamatud. K A.E ja tunnistaja xxxxxxxxxxx kinnitas , et neil ei ole selle vastu midagi, et kass id käib.

Nii kannatanu, tunnistaja, kui ka süüdistatava ütlused kinnitavad, et 17.05.2011 õhtul oli

kannatanu xxxxxxxxx kass roninud taaskord naabrite katusele ning kannatanu xxxxxxxx

liikus redeliga süüdistatav A.E ja tunnistaja xxxxxxxxxxx majaosa juures oleva ukse juurde. Kogutud t ki õendid lahknevad selles, kuidas erinevad osapooled mõistsid eesmär ,

7

miks kannatanu xxxxxxxxxredeliga süüdistatav A.E ukse juurde redeliga liikus.

Kannatanu ta uuri juurest, tahtis katusele roninud ütluste kohaselt võttis A.E redeli k kassi alla aidata. Süüdistatav A.E kinnitab, et ta nägi akna taga kannatanut, kuid ei teadnud, et kannatanu kass sellel ajal ka nende katusel oli. Süüdistatav A.E ütluste kohaselt ta kartis, et xxxxxxxx

võib redeliga aknasse lüüa. Kannatanu ja süüdistatava ütlused

lahknevad ka edasiste sündmuste osas, s.o süüdistatavale etteheidetud vägivalla kasutamise osas.

Kohus on arvamusel, et - süüdistuses märgitu süüdistatav A.E poolt kahel korral jalaga löömine ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud. Jalaga löömise (kahel korral) le

viitavad . Samas on ka kannatanu xxxxxxxx ise kohtuistungil juhtunut kannatanu ütlused

selgitanud, et „siis läks uks lahti ja ta hakkas sealt jalaga vehkima“. Ühtlasi on

kannatanuxxxxxxxxv väitnud, et kogu sündmus oli tema jaoks ootamatu ja toimus kiirelt. Seega peab koh

vehkis ukse vahelt kannatanu us võimalikuks, et süüdistatav A.E suunas jalaga, kuid tegelikkuses füüsilist kontakti kui sellist, ei toimunud. Sellesisuline kohtu veendumus tugineb l kaugustel. Fotole (tl.49) ka sündmuse kohast tehtud fotol tajutavate

märkisid üüdistatav ja kannatanu ütlusi andes tähtsust omavate asjaolude s

kriminaalasjas

kohad, tähistades sealhulgas kannatanu, süüdistatava, kassi, luuvarre asukohad sündmuse

toimumise ajal. Nimelt, hinnates kann kannatanu seisis atanu ja süüdistatava paiknemist – maapinnal ukse taga asuva trepimademe avatud ukse vahel madalal kõrval ning süüdistatav

lävepakul – on ebatõenäoline, et 74 väikest kasvu süüdistatav A.E

-aastane

suutnuks jalga tõsta sedavõrd kõrgele , et löögiga tabada kannatanu ja sirutada kaugele

xxxxxxxxx ning seda sellise tugevusega, et see oleks kannatanu xxxxxxxxxx kõhtu „silme eest mustaks võtnud“ ja seega sedavõrd intensiivse löögina mõjunud

. Seega peab kohus

tõendatuks, et süüdistatav A.E, nähes kannatanu xxxxxxxxxxtema ukse juures ja seejärel otsest füüsilist kontakti , tulnud ukse vahele, vehkis jalaga kannatanu suunas, kuid ei saavutanud. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx (politseinik, kes vastavalt esitatud patrulllehele 17.05.2011 väljakutsele sõitis) ütluste kohaselt

oli sündmuskohal toimunud löömine „labida või mingi varrega“ (tl 58). Ühtlasi nähtub ka

xxxxxxxxx

59). ütlustest, et pärast sündmust oli juttu luuavarrega löömisest (tl 58 pöördel– Seega oli vahetult

ja seda ka politseiniku pärast sündmust juttu üksnes luuavarrega löömisest

juuresolekul. 6 lg.2 Sündmuskohale saabunud politseiniku ütlused on KrMS § 6 1 p.2 märgitud tähendusega, kuna tunnistajale räägiti vahetult enne rääkimist tajutud asjaoludest.

Süüdistuse kohaselt torkas süüdistatav A.E kannatanu xxxxxxxxx 3-4 korral

labidavarrega kõhtu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on kriminaalasja materjalidega veenvalt tuvastatud kannatanu – ja tunnistajate ütlustega. Kannatanu ütlusi labidavarrega

löömise kohta Sooväli ja ütlused. kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Samas peab kohus oluliseks täpsustada, et süüdistuses on ekslikult märgitud löömist labidavarrega,

kuid kohtuistungil uuritud on tuvastatud, et tegemist oli siiski pigem isikuliste tõenditega luuavarrega. Kohus leiab, et tegemist on ebatäpsusega, mis ei eelda uue süüdistuse esitamist.

Kannatanu xxxxxxxxxx distatav, seistes ukse vahel, teda labidavarrega ütluste kohaselt lõi süü ,

torgates teravama otsaga 3-4 korda talle kõhu piirkonda (tl 52 pöördel). Kannatanu sai

labidavarre süüdistatav A.E käest ära võtta ning läks sellega tunnistaja xxxxxxxxxxxx otsima ning helistas politseisse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitab, et

sündmuskohale jõudes ütles kannatanu et süüdistatav A.E lõi teda. xxxxxxxxx

Siinkohal rõhutab kohus tunnistaja ütlusi, et eelnimetatud löömise xxxxxxxxxxxxxxxxxx väitele vastas süüdistatav A.E sündmuskohal seda, et „ta ei löönud, vaid tõukas“ (tl

8

57). kinnitanud, et tema juurde tuli kannatanuxxxxxxxxx Ka tunnistaja Rein A.E on , luuavars käes, ning rääkis, et süüdistatav A.E oli teda löönud (tl 58 pöördel).

Süüdistatav A.E ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning ei kinnitanud, et ta on kannatanu xxxxxxxxxxluuavarrega kõhtu torganud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav A.E ütlused usaldusväärsed. Esitek selle kohta s selgitab kohus, et

tõendite usaldusväärsuse hindamisel tuleb kogutud tõendeid kõrvutada teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole süüdistatav A.E ütlused

kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samas ei ole kohtu arvates süüdistatav A.E

ütlused ka eluliselt usutavad. Nii ei suutnud süüdistatav A.E kohtuistungil arusaadavalt selgitada, miks tema, nähes kannatanu xxxxxxxxxxnende majaosa juures, karjus ukse vahelt ning läks tuppa pildistamise tarbeks fotoaparaati tooma ja väljus pildi tegemiseks maja teisest uksest. Lisaks pildistamise asjaolule peab kohus vajalikuks osundada ka sellele,

et süüdistatav A.E ei ole selgitanud, miks pidas ta reaalseks, et kannatanu talle

redeliga aknasse võib lüüa. Selliseks kartuseks ei andnud alust ka kannatanu varasem käitumine, kuna kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole naabrite vahel eelnevalt füüsilisi konflikte aset leidnud. Siinjuures on kohtu hinnangul di oluline välja tuua, et süüdistatava jaoks oli pil tegemine vajalik selleks, et näidata, kuidas kannatanu nende trepil on. Siiski võttis xxxxxxxxx

soovitud pildi tegemine süüdistataval aega, sest ta väljus maja teisest uksest ning tegelikult jõudis pildi tegemiseks süüdistatav välja liiga hilja, st siis,

kui kannatanu redeliga kuuri juurde

läks Lisaks on süüdistatav A.E ütlused vastuolulised. Esiteks on A.E (tl 55). selgitanud, et politsei ütles talle, et ta olevat löönud, kuid hiljem väidab xxxxxxxxx olevat seda kuulnud mitu päeva hiljem küla pealt (tl 55 pöördel–56 pöördel)

. Lisaks kahandab süüdistatav A.E ütluste usaldusväärsust ütluste heitlikkus luuavarre asukoha kohta:

kohtueelses menetluses väitis A.E , et luuavars oli põõsas, – kuid kohtus

metsviinapuu juurest (tl 56). Kuna süüdistatava poolt sündmuskohal tehtud fotol (tl.49)

põõsast ei ole, palus kohus seda ebatäpsust selgitada. Selgitust andes oli A.E ütlusi kohandav ja ebaveenev.

Toimunud intsidenti, st kannatanu xxxxxxxxx suhtes toimepandud tegu ja temale tekitatud tervisekahjustusi kinnitab isiku ekspertiisiakti nr 79 ekspertarvamus, mille kohaselt esinesid

xxxxxxxxxl kõhuseina põrutus nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas. Vigastus võib olla

saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, sh

labidavarre otsaga, kõhu piirkonda, võimalik, et määruses näidatud ajal – 17.05.2011.

Kõhuseina põrutus koos nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ei ole eluohtlik ning

tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (tl 39– kt kooskõlas kannatanu ütlusega, et 41). Seega on ka eelkirjeldatud ekspertiisia teda luuavarrega löödi. Selle tulemusena on kannatanul tuvastatud tervisekahjustused.

Kannatanu xxxxxxxx seostab lisaks tugeva valu tundmisele, mida väljendas sellega, et „silme eest läks mustaks“, luuavarrega torkamist temal tekkinud verejooksuga. Kohtu hinnangul on see ümber lükatud isiku ekspertiisiaktiga nr 79, mille kohaselt esines xxxxxxxxxxx17.05.2011

tõepoolest günekoloogiline verejooks, kuid kuna xxxxxxxxxx on diagnoositud emaka

müoomisõlmi, mis võivad sageli põhjustada tsükliväliseid verejookse, ei ole verejooksu võimalik seostada 17.05.2011 toimunud traumaga.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav A.E torkas 17.05.2011 kella 17.30 ajal kannatanu xxxxxxxxxx3- ning sellega tekitati kannatanu xxxxxxxxxxx 4 korda kõhu piirkonda tervisekahjustusi.

9 Subjektiivse külje osas on kohus arvamusel, et süüdistatav A.E pani kuriteo toime

otsese tahtlusega. sik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab KarS § 16 i

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et

süüdistatav A.E , võttes maja nurgast luuavarre ja torgates sellega korduvalt kannatanut, teadis, e

t sellega paneb ta toime õigusvastase teo ning võib kannatanule tekitada

tervisekahjustusi. Süüdistatava vanuse ja elukogemuse juures olev isik teab, et teise isiku tõukamisel puust (tööriista)varrega võib tõugatav saada haiget ja kahjustada. A.E enda

ütlused kinnitavad, et ta tõukas xxxxxxxxxxa et ta tahtis, et xxxxxxxseal ei oleks. See tähendab, et süüdistatava tahe oli suunatud sellele, et kannatanu oma koha pealt ära (minema) tõugata. Selline eesmärk tähendab tahtlikke kindlakäelisi liigutusi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatav A.E tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi tunnistada

, s.o selles, et tema 17.05.2011 kella 17.30 ajal

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korral torkas labidavarrega kõhtu kannatanu xxxxxxxxx, tekitades kõhuseina põrutuse nahaaluse verevalumiga kõhu piirkonnas.

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § st 56, mille lõike 1 kohaselt - on karistamise alus

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 sanktsioon näeb ette isiku karistam rahalise karistuse või kuni kolmeaastase ise vangistusega.

Kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, võttes arvesse, et süüdistatav kõrges eas isik, kellel püsiv on varem karistamata on sissetulek, a

- se ljuures lähtudes ka KarS § 56 lg s 2 sätestatut, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul

on käesoleval juhul võimalik süüdistatava suhtes karistuseesmärke saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega.

K

ohus leiab, et süüdistatava teguviis on küll etteheidetav, kuid tema süü selles ei ole sedavõrd märkimisväärne, mis nõuaks reaalse karistuse kohaldamist kogu ulatuses. Siinjuures arvestab

kohus naabritevahelisi pikemaajalisi tülisid, kuid ka kannatanu käitumist, st asjaolu, et kui

kannatanu redeliga süüdistatava uksele lähenes, ei selgitanud ega öelnud kannatanu süüdistatavale ühtegi sõna. Kannatanu võinuks omalt poolt konflikti vältimiseks selgitada, et ta tuli oma kassi katuselt alla aitama. Samas ei teinud kannatanu seda isegi siis, kui talle pidi

olema ilmselge süüdistatava pahameel tema sealolemise kohta. Ühtlasi arvestab kohus

kohtuvaidlustes kõlanud võimalust lepitusmenetluse kohaldamiseks, mis kohtu arvates näitab, et on peetud võimalikuks süüdistatavat karistusest vabastada. Kohus arvestab, et süüdistatava

suhtes ei ole tuvastatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Eeltoodut arvesse võttes peab kohus süüdistatavale otstarbekaks mõista alammääras, s.o karistus sanktsiooni rahaline

karistus 50 päevamäära ulatuses Selleliigilise karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul . arvestatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes vastavalt KarS § 44 lg süüdistatav

-le 2 A.E keskmisest päevasissetulekust, s. 0 päevamäära

o 6,24 eurot (tl 46), on 5 312 eurot.

Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esinevad süüdistatav A.E puhul sellised asjaolud, mis tingivad tema osalise karistuse kandmisest tingimisi vabastamise KarS § 73 lg 1,2,3 alusel. Seega leiab kohus, et süüdistatav A.E-le mõistetud karistus tuleb KarS § 73 lg 1,2,3 alusel jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, st määrata, et rahalisest

10 karistusest 25 päevamäära, s.o 156 eurot kuulub kohesele täitmisele ning 25 päevamäära, s.o

156 eurot jääb täitmisele pööramata, kui A.E ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 9 ja § 179 lg 1 p A.E-lt välja mõista - -le 2 tuleb

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva menetluskuluna sundraha 435 eurot.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on menetluse käigus tekkinud järgnevad menetluskulud: ekspertiisitasu 61 eurot (tl 42), paljunduskulu 0,45 eurot, kutsete saatmise kulu 1,26 eurot (tl 43) ja kannatanu esindajale makstud tasu 729,60 eurot. Kokku menetluskulud 729,31 eurot. Nimetatud menetluskulud tuleb vastavalt KrMS § 180 lg hüvitada A.E. -le 1

Kohtunik Ülle Raag