4-12-2098/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-12-2098

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2012, Jõgeva Väärteoasja number 4-12-2098 Väärteoasi

J.B kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse otsusele väärteoasjas nr 2490,12,001571 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: J.B (isikukood:

xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxe-postx telefon xxxxxxxx).

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistus, kohtuvälise menetleja ametnik – vanemliikluspolitseinik Kajar Pent;

Esindaja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem vanemkomissar Gaido Padrik.

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse 02.05.2012 otsus J.B

suhtes väärteoasjas nr 2490,12,001571 muutmata ning menetlusaluse isiku J.B kaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (20. juuli 2012), s.o alates 21. juulist 2012.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullpolitseinik Mikk Tehvan on 06.04.2012 koostanud J.B suhtes väärteoprotokolli

nr AB 1276546. Väärteoprotokoll on koostatud selle kohta, et 06.04.2012 kell 17.26 juhtis

J.B Jõgeva-Palamuse-Saare mnt 16-l km mootorsõidukit seisundis, kui

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,60mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku

alkomeetriga „Lion Intoxilyser 8000“. Nimetatud teoga rikkus J.B liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 69 lg 5, § 33 lg 11 p 2. Sellega pani J.B toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo (tl 11).

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Penti 02.05.2012 otsuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada (tl 17). Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud (tl 17).

Otsuses viidati LS § 14 lg-st 2 tulenevale ning leiti, et menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja juhindus karistuse

mõistmisel LS § 224 lg-s 2 sätestatud sanktsioonist ja KarS § 56 lg-st 1. Kergendava

asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja

karistuse eesmärgiga, arvestades karistuse määramisel ka menetlusaluse isiku varasema

käitumisega ning sellega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise (tl 17). Sellest lähtuvalt määrati J.B-le LS § 224 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistuseks põhikaristusena eriõiguse äravõtmine 4 kuuks (tl 17).

J.B kaebus

J.B esitas maakohtule kaebuse, milles taotleb Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 02.05.2012 otsuse osalist tühistamist talle määratud karistuse osas ning muuta karistust sellisel määral, et J.B-le jääks juhtimisõigus alles, kuna ta sai hiljuti tööle, kus on juhiload vajalikud.

Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 9), võttis väärteoasja menetlusse ja küsis kohtuväliselt

menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele ning kohustas kaebajat teatama, milliste tõendite uurimist ta taotleb ja milliste tõenditega ta oma kaebust põhjendab (tl 18).

Kohtuväline menetleja taotles esitatud seisukohas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.

3

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega ja tõenditega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja otsus on koostatud õigesti. LS § 224 lg 2 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Menetlusalust isikut on LS alusel rahatrahvidega karistatud alates aastast 2007 17-l korral. 18.04.2007 on menetlusalust isikut

karistatud ka LS § 7419

lg 1 tunnustel. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtimisõiguse

äravõtmine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab ära hoida uute

samalaadsete rikkumiste toimepanemine sama isiku poolt. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahvi kohaldamine ei ole piisavalt tulemuslik ning konkreetse menetlusaluse isiku puhul

on tõendamist leidnud fakt, et eelnevatel kordadel ei ole rahatrahvi määramine olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest

kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada V™S § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel V™S §-st 132.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et J.B suhtes väärteoasjas nr 2490,12,001571 tehtud otsus tuleb jätta muutmata ning J.B kaebus rahuldamata.

Kaebuses on J.B taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist, st talle määratud karistuse osas – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohus peab vajalikuks viidata V™S § 123 lg-le 2, mis sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid süü ja . Seega tuleb kohtul võtta seisukoht ka J.B

kogutud tõendite osas, lahendamaks kõikvõimalikud V™S §-s 133 sätestatud küsimused ning mitte lähtuda üksnes esitatud kaebuse piiridest ning hinnata ainuüksi J.B-le määratud karistuse põhjendatust.

3. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Väärteokirjelduse kohaselt juhtis J.B 06.04.2012 kell 17.26 Palamuse vallas, Jõgeva

maakonnas, Jõgeva-Palamuse-Saare 16-l km mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, võttes aluseks laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,60 mg/l väljahingatavas õhus (tl 11,17). Selline kirjeldus vastab

LS § 224 lg-le 2, mistõttu on kohtu hinnangul J.B-le etteheidetav tegu õigesti kvalifitseeritud. Väärteosündmuse toimumise asjaolusid ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud.

4

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et J.B poolt väärteo

toimepanemist tõendavad tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistaja

xxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll ja J.B suhtes koostatud väärteoprotokollil menetlusaluse isiku poolt kirjapandud ütlused: juhtisin sõidukit, olin joobes. (tl 17).

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tuvastati J.B

06.04.2012 kell 17.26 indikaatorvahendit kasutades alkoholijoove 0,384 mg/l ning seejärel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 mõõtetulemuseks 0,65 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugedes mõõtetulemuseks 0,60 mg/l (tl 12). Kohus on seisukohal, et alkoholijoobe tuvastamisel on järgitud PPVS §-st 724 ja siseministri 15.12.2009 vastu võetud määrusest nr 70 „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning

nende kasutamise dokumenteerimise korrast“ tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt saab lugeda tuvastatuks, et menetlusalune isik J.B oli 06.04.2012 kell 17.26 alkoholijoobes

(0,60 mg/l). Asjaolu, et J.B juhtis 06.04.2012 kell 17.26 alkoholijoobe seisundis

mootorsõidukit, kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxx (tl 15–16) ja menetlusaluse isiku J.B

ütlused (tl 11). Ühtlasi ei ole J.B vaidlustanud süüküsimust kohtule esitatud kaebuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väärteoasja materjalidega tõendatud, et

menetlusalune isik J.B pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

4.Väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

LS § 224 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud

süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab

samuti, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid

rikkumisi, millega seab või võib seada alkoholjoobes olev mootorsõiduki juht ohtu paljude

inimeste elu ja tervise. Mootorsõiduki juht, olles liikluses teiste osalejate, st kaasliiklejate

suhtes suurema ohu allikaks, peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ning

minimaliseerima temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältima igasuguse kahju

tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja –

võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on kohtu arvates küsitav

eelkirjeldatud juhi kohustuste nõuetekohane täitmine. Seetõttu tuleb pidada mootorsõiduki

juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole

lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada.

Kuna karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud J.B varasema käitumisega. Karistusregistri teatest

nähtuvalt on J.B eelnevalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude

5

toimepanemise eest rahatrahvidega (sealhulgas liiklusnõuete korduvad rikkumised, tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine, juhtimisõiguseta sõitmine, kiiruse ületamine),

kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega kiiruse ületamise eest kuni 40 km/h. Erilist tähendust

omab kohtu arvates asjaolu, et ka varasemalt on J.B karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületades. Kuigi suuremas osas varem määratud rahatrahvid on J.B täidetud, st ära tasutud, ei ole kohtu hinnangul eelnevad karistused (peamiselt rahalised) suunanud J.B õiguskuulekusele. Aastal 2008 on J.B karistatud ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Olenemata eelnevatest karistustest on J.B pidevalt

jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega on kohtu arvates põhjendatud

kohaldada J.B suhtes LS § 224 lg-s 2 ettenähtud rangemat karistusliiki ehk

juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab isiku liiklusest eemaldada

ning seeläbi J.B suhtes karistuse eesmärke saavutada. Ühtlasi võimaldab

juhtimisõiguse äravõtmise karistusliigi kohaldamine täita üldpreventiivseid eesmärke, kuna

kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ning teda karistatakse järjepidevalt,

kuid karistuse eesmärke saavutamata, rahatrahvidega. Lisaks vajavad kohtu hinnangul

õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat mõjutamist olukorras, kus isik on üldohtliku

liiklusalase süüteo toime pannud mitmendat korda (J.B varem juhtinud

mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades) ja riiklik sund on ühiskonna huvides vajalik vahend üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks.

Kohus peab põhjendamatuks J.B suhtes aresti kohaldamist, kuna on seisukohal, et

isiku vabadusõiguse piiramisega ei ole võimalik saavutada eelkirjeldatud eesmärke tõhusamalt, kui seda võimaldab juhtimisõiguse ajutine äravõtmine.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt J.B-le mõistetud karistusmääraga, s.o

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, arvestades nii eeltoodud asjaolusid kui ka kergendava asjaoluna kahetsust. Siinjuures osundab kohus, et nimetatud karistusmäär jääb alla sanktsiooni

keskmise karistusmäära, mida võib pidada piisavaks karistuseesmärkide saavutamiseks.

Kohus ei pea võimalikuks J.B-le määratud karistust vähendada ka põhjusel, et

varasemalt on J.B kiiruse ületamise eest määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, mistõttu peab käesoleval juhul mõistetav karistus olema rangem.

5. on kaebuses taotlenud karistusliigi muutmist põhjusel, et ta sai hiljuti tööle, kus J.B tal on juhiload vajalikud. Kohus, eelnevast lähtudes, ei pea karistuseesmärkidega kooskõlas

olevaks kohaldada J.B suhtes leebemat karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine.

Samas on oluline ka märkida, et J.B eelnimetatud väide töötamise ja selle juures juhtimisõiguse vajalikkus on käesoleval ajal tõendamata. Sellele juhtis kohus tähelepanu ka 29.03.2012 määruses, millega kohus otsustas J.B kaebuse menetlusse võtta ning milles osundas, et kaebuses ei ole märgitud, milliste tõendite uurimist soovitakse ja millega

kaebuses toodud väiteid tõendatakse (tl 18). Kohus rõhutab, et väärteoasja materjalidest

nähtuvalt on J.B töötu (tl 11). Tõepoolest on J.B kaebuses viidanud Olio

Projekt OÜ-le, kuid juhul, kui J.B pidas nimetatud äriühingut töökohana silmas, tulnuks J.B lisada teavet, kellena ja kui kaua on J.B töötanud ning millise kategooria juhtimisõigust J.B oma igapäevatöös vaja on. Siinjuures peab kohus siiski vajalikuks rõhutada, et iseenesest ei ole töökoha kaotus tingimata käsitletav sellise asjaoluna,

mis automaatselt välistab isiku suhtes juhtimisõiguse äravõtmise kui karistusliigi kohaldamise. Õigusvastase teo toimepanemine on isiku risk, millest tulenevad toimepanijale

piirangud ja kitsendused. Seega leiab kohus, et J.B väited ei tingi J.B-le määratud karistuse muutmist.

6

6. kohtuvälise menetleja poolt määratud 4 kuud Eeltoodust tulenevalt tuleb J.B-le juhtimisõiguse äravõtmist jätta muutmata ning J.B kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse

esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude

jaotuse ning märkida, et vastavalt V™S § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kohtunik Ülle Raag