4-11-4270/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2012, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4270 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Anna Jänes ja Rina Gontšukova Väärteoasi Vitali Trotsi kaebus Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo 16.10.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2603,11,000127

ja J.N-i kaebus Lõuna Prefektuuri

piirivalvebüroo 15.10.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2603,11,000126 Väärteo kvalifikatsioon riigipiiriseaduse § 172 lg 1 järgi Taotluse sisu

Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo 16.10.2011 otsuse 2603,11,000127 ja 15.10.2011 otsuse nr 2603,11,000126 tühistamiseks Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Vitali Trots

(isikukood 38412160299; elukoht XXXX kaitsja Siim

Avi (postiaadress Jalaka 57, Tartu; e-post siimavi2@gmail.com)

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: J.N (isikukood 384411012716; elukohtXXXX),

kaitsja Siim Avi (postiaadress Jalaka 57, Tartu; e-post siimavi2@gmail.com) kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur (registrikood

70008760; asukoht Riia 132, Tartu), esindajad Olavi Ojasaar ja Ants Siirand Kohtuistungi toimumise aeg 18.06.2012; 28.06.2012; 11.07.2012

RESOLUTSIOON

2

1. Rahuldada Vitali Trotsi kaebus.

Tühistada Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo 16.10.2011 otsus väärteoasjas

nr 2603,11,000127 ning lõpetada väärteomenetlus Vitali Trotsi suhtes riigipiiri seaduse § 172 järgi väärteo toimepanemises alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Rahuldada J.N-i kaebus osaliselt.

Tühistada Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo 15.10.2011 otsus väärteoasjas nr 2603,11,000126 J.N-i karistamise osas RiPS § 17 2 alusel rahatrahviga

100 trahviühiku, s.o 400 euro ulatuses ja teha karistuse suuruse osas uus otsus, millega mõista J.N-ile karistuseks RiPS § 17 2 järgi rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o summas 200 (kakssada) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et J.N on õigus tasuda käesoleva otsusega mõistetud rahatrahv summas 200 eurot ositi, tasudes rahatrahvi 4 (nelja) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 50 (viiskümmend) eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (AS Swedbank) või nr 10220034796011 (AS SEB Pank), viitenumber 10220115276094.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud

isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu

Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo vanempiirivalvur A. Siirand koostas 19.09.2011

väärteoprotokolli AB1215564, mille kohaselt Vitali Trots sõites mootorpaadis ™A-380

ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont asukohas 58o28´48,27´´N ja 27o

30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas ja 17.09.2011

väärteoprotokolli AB1215563, mille kohaselt J.N juhtides mootorpaati

™A-380 ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont asukohas 58o28´48,27´´N ja 27o30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas.

Lõuna Prefektuuri 16.10.2011 otsusega väärteoasjas 2603,11,000127 karistati Vitali Trotsi RiPS § 172 alusel väärteoprotokollis kajastatud rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt rikkus Vitali Trots RiPS

§ 9 lg 1 nõudeid.

Väärtegu loeti tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolliga,

tunnistaja M.P. 17.09.2011 ülekuulamisprotokolliga, J.N-i 17.09.2011

ütlustega menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist ning 16.09.2011 ja 17.09.2011

koostatud vaatlusprotokollidega. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik nimetatud teo toime ettevaatamatult.

3

Lõuna Prefektuuri 15.10.2011 otsusega väärteoasjas 2603,11,000126 karistati J.N-i

RiPS § 17 2

alusel väärteoprotokollis kajastatud rikkumise toimepanemise eest

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt rikkus Vitali Trots RiPS § 9 lg 1 nõudeid. Väärtegu loeti tõendatuks menetlusaluse isiku 16.09.2011

ja 17.09.2011 ülekuulamisprotokolliga, tunnistaja M.P. ülekuulamisprotokolliga ning

16.09.2011 Piirissaarel ja 17.09.2011 Varnjas koostatud vaatlusprotokollidega. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik nimetatud teo toime ettevaatamatult.

02.11.2011 esitas Vitali Trots Tartu Maakohtule kaebuse (väärteoasi nr 4-11-4270), milles palub tühistada väärteoasja otsus nr 2603,11,000127 subjektiivse koosseisu puudumise tõttu ja J.N kaebuse, milles palub vaadata üle ja tühistada väärteoasja otsus nr 2603,11,000126 (väärteoasi nr 4-11-4271).

Kaebuste kohaselt sõitsid kaebajad 16.09.2011 paadiga ja võrkudega Peipsi järvele kala püüdma. Kuigi ilmastikuolud olid keerulised pidid kaebajad minema järvele seoses peatselt

kehtima hakkava püügikeeluga. Laeva juhtis J.N . Peale võrkude sättimist tulid

kohale piirivalvurid ja väitsid, et kaebajad on ületanud Eesti Vabariigi kontrolljoont ja palusid ära anda GPS-id. Seejärel mindi Piirissaare kordonisse ütlusi andma ja 17.09.2011 Varnja kordonisse väärteoga seotud dokumente täitma. Kaebajate argumendid kokkuvõtlikult olid järgmised: vaatlusprotokollidega ei ole võimalik tuvastada asjaolu, et võrgud, mille piirivalve 17.09.2011 välja võttis, võeti välja just seal kus

kirjeldatud; pildid vaatlusprotokollis ei ole asukohast; GPS-il olevatel andmetel pole tõenduslikku väärtust, sest võib olla suur veaprotsent; M. P. ei saa olla tunnistaja, sest ta ei

suutnud tuvastada täpseid asjaolusid; kaebajatele ei tutvustatud radari vaatlustulemusi; kergendava asjaoluna oleks pidanud protokolli lisama kehvad ilmaolud kui vääramatu jõu.

Lisaks märgitakse kaebustes, et kui kohtus leiabki kinnitust J.N-i poolt

kontrolljoone rikkumine, on trahv 400 eurot ilmselgelt suur. V. Trotsi puhul, kes oli kaassõitja ning abiline, langeb vastutus ära seoses subjektiivse külje puudumisega ning talle määratud rahatrahv 400 eurot on õigustühine.

Kaebajad palusid menetlusökonoomika huvides ühendada mõlemad väärteoasjad üheks kohtuasjaks.

Tartu Maakohtu 25.01.2012 kohtumäärusega jäeti J.N-i kaebus Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo 15.10.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 2603,11,000126 V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning tagastati kaebuse esitajale. 19.03.2012 saabus Tartu Maakohtusse J.N-i määruskaebus, milles kaebaja

palub kaebetähtaeg ennistada seoses kohtuvälise väärteomenetleja poolt põhjustatud segadusega kuupäevade osas. 05.04.2012 määrusega rahuldas kohus määruskaebuse, tühistas Tartu Maakohtu 25.01.2012 kohtumääruse ning määras vaadata asi läbi sisuliselt. 13.04.2012 määrusega ühendas Tartu Maakohus väärteoasja nr 4-11-4270 ja väärteoasja nr 4- 4271 ning määras, et väärteoasja numbriks jääb 4-11-4270. Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad esitatud kaebuste juurde, korrates üle kirjalikus kaebuses toodud argumendid. J.N selgitas täiendavalt, et enne järvele minekut ei jõudnud ta GPS-i piirjoont märkida, kuid ta oli pikemat aega nii käinud ja rikkumisi ei ole olnud. Piiri

ületamist tunnistab, kuid ei saa aru, miks on karistuseks nii suur trahv. V. Trotsi sõnade kohaselt viibis ta paadi ninas ja GPS-i ei jälginu: üks juhib laeva ja tegeleb GPS-i punktide panemisega, teine paneb võrke. Rikkumine toimus halva ilma tõttu, mitte tahtlikult. Rahaline trahv on liiga suur.

Kaitsja toetas kaebuste esitaja palveid ja selgitas, et arvestades püügihooaja piiratust ning

4

tormist ilma võis J.N tõesti rikkuda hoolsuskohustust ja ületada piiri, kuid trahv 400 eurot on ebaproportsionaalselt suur. Menetlusalune isik on saanud kahju ka võrkude ja

kala kadumisega. Vitali Trotsile määratud rahatrahv on õigustühine seoses tahtluse puudumisega. II Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajate süüteod on tõendatud. Sündmuskohal fikseeriti

kaebealuste poolt 16.09.2011 püügile asetatud võrkude koordinaadid kolme erineva GPS

seadmega. Analoogsete GPS seadmete täpsus on tootjate andmetel 3-5 meetrit. Samuti

tõendab 16.09.2011 kaebealuse käsutuses oleva GPS seadmest tehtud väljavõte, et isikud

mootorpaadiga reg nr ™A 380 viibisid Vene Föderatsiooni vetes. Samuti on tõendatud

mootorpaadi ™A 380 viibimine Vene Föderatsiooni vetes Eesti piiril Eesti piirivalve

käsutuses oleva radari jälgimise teel. Mootorpaadi ™A 380 kaugem punkt Vene Föderatsiooni vetes antud päeval oli 80 m, mis on tõendatud nii radari pildiga, kui ka Vene

Föderatsiooni ja Eesti piirivalve ühise ülevaatuse käigus fikseeritud andmete põhjal. Kohtuväline menetleja arvab, et igati on tõendatud piiri ületus 16.09.2011. Isikutel oli teada enne veekogule väljumist, millistel tingimustel võib piirini ujuvvahendiga sõita. Arvestades nende kogemust, oleks pidanud kaasa võtma töökorras GPS seadme ja olema ettevaatlikud

piiriäärsel alal. Arvestama, et on tormine ilm ja loobuma järvele minekust. Isikud seda ei teinud ja nii saigi võimalikuks ebaseaduslik piiriületus. Riigipiiri seaduse § 172 kohaselt on

trahv 200 trahviühikut või arest. Mõlemale isikule määrati trahv 100 trahviühikut, mis on pool maksimaalsest summast. Kohtuväline menetleja arvestas trahvi määramisel, et mõlemal

isikul puudus karistusregistris analoogne kuritegu ning sellest ka selline trahvi suurus.

Kohtuväline menetleja arvab, et ei ole sätestatud, et karistus määratakse ainult juhile. Riigipiiri seaduse § 172, et vastutus lasub igal väikelaeval viibijal olenemata sellest, kas ta juhib väikelaeva või mitte. Kuna vastutus kehtib kõigi väikelaeval viibijate suhtes siis ei oma

tähtsust, et Vitali Trots väikelaeva ei juhtinud. Kohtuväline menetleja palub kohtul otsus jõusse jätta. III Kohtu seisukoht

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajad, uurinud esitatud väärteoasja

materjale, on seisukohal, et Vitali Trotsi tegevuses puuduvad talle süüks arvatud väärteo tunnused ning tema suhtes tehtud otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele

V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus J.N-i osas tuleb tühistada osaliselt, s.o J.N-i karistamises RiPS § 17 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuste kohaselt Vitali Trots sõites mootorpaadis ™A-380 ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont asukohas 58o

28´48,27´´N ja 27o

30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas ja J.N

juhtides mootorpaati ™A-380 ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont asukohas 58o28´48,27´´N ja 27o30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas, panid sellega toime RiPS §-s 172 sätestatud väärteo. RiPS §-s 172 on sätestatud väärteo objektiivne koosseis muu hulgas Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest.

5

RiPS § 22 lg 1 kohaselt on ajutine kontrolljoon katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt laienevad käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud ajutisele kontrolljoonele käesoleva seadusega sätestatud välispiiri

valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest.

RiPS § 8 lg 1 p 3 kohaselt määratakse piirirežiimiga kindlaks muu hulgas ujuvvahendite Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise, nendes liikumise ja viibimise ning nendest väljumise kord.

Märgitud sätetest tuleneb, et RiPS-s sätestatakse ka vastutus ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest väikelaevaga. RiPS § 9 lg 1 sätestab, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid

võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal.

Kohus on menetlusaluste isikute J.N-i ja Vitali Trotsi ning kohtuvälise menetleja ütlustega tuvastanud, et J.N juhtis 16.09.2011 kell 18.29 Peipsi

järvel mootorpaati ™A-380. J.N tunnistab, et võis mootorpaadiga kalduda üle

ajutise kontrolljoone, kui ta sõitis võrke paigaldama, kuid väidab, et ta pani teo toime ettevaatamatusest.

Ebaseaduslik ajutise kontrolljoone ületamine J.N-i poolt on usaldusväärselt

tõendatud eelkõige tunnistajate R.R. ja M.P. ütlustega, toimkonna teenistuslehtede nr

201109160001 ja nr 201109170004 kannetega, aktiga piirirežiimi rikkumise kohta

17.09.2011 ning radaripildiga. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et J.N-i

juhitud mootorpaat ™A-380 ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont asukohas 58o28´48,27´´N ja 27o30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas. Antud tõendid on omavahelises vastavuses ning kooskõlas ka J.N-i

ütlustega, mistõttu nende õiguses ei ole alust kahelda. Ütluste ja eespool

nimetatud tõenditega on kooskõlas ka muud väärteoasjas kogutud tõendid, sh võrguliini

vaatlusprotokoll ja GPS seadme Garmin GPS 12 vaatlusprotokoll ning nakkevõrkude üleandmise akt.

Kontrolljoone ületamise ebaseaduslikku seisnebki riigipiiri seaduse § 9 lg 1 sätestatu

eiramises, et ajutine kontrolljoon ei olnud ületatud seaduses ettenähtud korras avatud piiripunkti kaudu.

Seega on J.N ületanud 16.09.2011 ajutist kontrolljoont ebaseaduslikult, eirates

RiPS § 9 lg 1 nõuet. Uuritud tõenditest järeldub ka, et J.N sõitis paadiga Vene Föderatsiooni vetes kaugemasse punkti kontrolljoonest 80 meetrit.

Kohus leiab, et J.N pani väärteo toime ettevaatamatusest tegutsedes

hooletult. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ei ole millegagi ümber lükatud menetlusalune isiku väide, et ta ei teadnud täpselt, kus kulgeb

ajutine kontrolljoon, ja kas ta on selle ületanud või mitte. Seega süüteokoosseisule vastav asjaolu - ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine ei olnud talle teada. Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 tuleneb kodaniku või elamisloa alusel territooriumil viibival isikul hoolsuskohustus

pidada riigipiiri seadusega kehtestatud reeglitest kinni, muuhulgas nendest sätetest, mis

6

reguleerivad ajutise kontrolljoone ületamist. Olles teadlik, et Peipsi järve alal on Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon, oleks J.N pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et sõites järvele kaldalt teatud kaugusele võib ta ületada ajutise kontrolljoone ettevaatamatusest, seda veel ka olukorras, kui

sõitu alustati halbade ilmaoludega. Valides kalastamise koha pidi ta arvestama riigipiiri seadusest tulenevate reeglitega ja olema tähelepanelik. RiPS §-s 172 süüteokoosseisu puhul pole tegemist sellise koosseisuga, mille realiseerimine on

võimalik üksnes tahtlikult. Loogiline ja loomulik, et piiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine võib olla toime pandud ettevaatamatusest. Riigipiiri seaduse § 9 lg 1, et riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ületamine toimub avatud piiripunktide kaudu, selle normi

sotsiaalne tähendus on arusaadav. №rm kaitseb riigi üldises mõttes suveräänsust tagades kontrolli ajutise kontrolljoone ületavate isikute ja kauba voolu üle.

Eeltoodud asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et J.N juhtides mootorpaati

™A-380 ületas 16.09.2011 kell 18.29 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist

kontrolljoont asukohas 58o

28´48,27´´N ja 27o

30´00,5´´E, selleks mitte ettenähtud kohas,

rikkudes sellega RiPS § 9 lg 1 nõudeid. J.N-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud RiPS § 172 järgi. Kohus tuvastanud antud teos J.N-i õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. J.N-i osas ei esine V™S §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ega

ka väärteomenetluse lõpetamist võimaldavaid asjaolusid. Samuti on antud väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on teopõhine. J.N-ile esitatud süüdistuses ja kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et tema, tegutses ettevaatamatusest ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutise kontrolljoone.

J.N-i karistust kergendavad ja raskendavad kohus ei tuvastanud. Kohtule esitatud materjalidest et nähtu, et isik oleks varem süüteo toimepanemise eest karistatud. RiPS § 172 näeb ette sanktsiooni kuni 200 trahviühikut ehk kuni 800 eurot, seega keskmine määr on 100 trahviühikut 400 eurot, millega on J.N-i ka karistatud.

Arvestades karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke näeb kohus põhjust karistuse kergendamiseks. J.N-ile tuleb määrata karistus suuruses 1/2 sanktsiooni keskmisest

määrast, mis on ettevaatamatusest toimepandud teo puhul õiglane ja põhjendatud ning karistamise praktikaga kooskõlas.

Eelmärgitud asjaoludel tuleb Lõuna Prefektuuri 15.10.2011 otsus (väärteoasja nr 2603,11,000126) tühistada osaliselt, s.o J.N-i karistamises RiPS § 17 2 järgi ning teha selles osas uus otsus, millega lugeda J.N karistatuks RiPS § 17 2

järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot. Kohus peab muuhulgas ka

vajalikuks anda KarS § 66 lg 2 alusel J.N-ile õiguse tasuda kohtu poolt määratud rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, so igas kuus 50 eurot.

Samas nõustub kohus menetlusaluse isiku ja tema kaitsjaga selles, et väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu ei saa Vitali Trotsile süüks arvata.

7

Mootorpaat kuulub väikelaevade kategooria hulka. Meresõiduohutuse seaduse § 354

la 4

kohaselt vastutavad väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht. Meresõiduohutuse seadus § 37 lg 1 II sätestab, et väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht. Väärteoasja menetlemisel ei tekkinud vaidlust selle üle, et Vitali Trots ei olnud mootorpaadi juhiks. MSOS § 2 p-s 30 annab sellise reisija mõiste: „reisija“ – isik, kes viibib laeval ja kes ei

ole kantud laeva musterrolli (ehk meeskonna nimekirja). Väärteoasja arutamisel ei ole tuvastatud, et V. Trots oleks meeskonna liikmeks. Peale selle on teada, et kaugeltki mitte iga

meeskonna liige ei ole võimeline määrama laeva asukohta, milleks on vajalik vähemalt

navigeerimisseadmete kasutamise oskus, näiteks laevaarst või kokk, kes on samuti meeskonnaliikmed.

Vitali Trotsile etteheidetav väärtegu on tegevusetusdelikt, mille toimepanemise eest tekib

vastutus vaid tahtluse olemasolul. Tahtlus tegevusetusdelikti süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena tähendab süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude teadmist ja tahtmist, piisab ka kaudsest tahtlusest, kui isik seda võimalikuks peab. Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu, tuleb

kontrollida, kas V. Trots käitus ettevaatamatult. Tulenevalt sellest, et menetlusalune isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, tuleb kõne alla ettevaatamatus hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Ettevaatamatus kujutab endast süüteokoosseisu asjaolude tahtmatut teostamist, tähelepanematusest või kohusetundetusest, seega hoolsuskohustust rikkudes.

Hoolsuskohustuse rikkumine eeldab hoolsusetut tegu ning asjaolu saabumise objektiivset

ettenähtavust. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Hoolsuskohustuse rikkumist ei moodusta

mitte igasugune tavaline oht, kuivõrd argielu sündmused toimuvad paratamatult mingi ohu

foonil, vaid objektiivselt eksisteeriv ja tajutav kõrgendatud oht. Pealegi selleks, et isik vastutaks ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest, peab olema täidetud ka teine tunnus - asjaolu ettenähtavus.

Vitali Trotsi väited nii kaebuses, kui ka kohtuistungil, et GPS-seadet ega teisi

navigeerimisseadmeid ei ole ta sõitmise ajal kasutanud, ei ole ümber lükatud. Seega, isegi juhul, kui asuda kohtuvälise menetleja seisukohta, et V. Trotsi näol oli tegemist isikuga, kes oleks pidanud teadma võimalikust kontrolljoone lähedusest, tulnuks tuvastada, et V. Trots oli sellest asjaolust teadlik või vähemalt pidas seda võimalikuks, mis on navigeerimisseadmeid mitte kasutades välistatud, kuid otsustas mitte tegutseda. Asja arutamisel on aga tuvastatud, et

V. Trots ei teadnud mootorpaadi asukohta, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kohus peab vajalikuks siinkohal tugineda ka V™S § -le 2 ja KrMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele

kriminaalmenetluse põhimõte, et kõik väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Kohus on seisukohal, et selleks, et isikule ette heita hoolsuskohustuse rikkumist, peab teo ohtlikkus olema äratuntav, võimalik saabuv tagajärg ettenähtav ning põhjuslik seos üldjoontes ettekujutatav. Kõnealuses asjas ei saa pidada V. Trotsile etteheidetavat tegu hoolsuskohustuse

rikkumiseks ning seega puudub alus väita, et menetlusalune isik oleks hoolsuskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Trotsi osas kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

8

Rutt Teeveer Kohtunik