1-11-4364/111 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-4364

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. juuni 2012

määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu I.P (I.P) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

I.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 11.10.2011 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.08.2011 ja lõpp 23.11.2012. Viru Maakohtu 12.06.2012 määrusega jäeti I.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus tõi välja, et I.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral varguste toimepanemise eest tingimusliku karistusega, kuid viimasel katseajal ei täitnud ta kontrollnõudeid ja kohutust mitte tarvitada alkoholi, jätkas uute varavastaste kuritegude toimepanemist ja ei ilmunud erakorralise ettekande arutamisele, misjärel ta kuulutati tagaotsitavaks ja tema karistus pöörati täitmisele. Lisaks nähtub karistusregistri teatisest, et I.P on 12 korral karistatud väärteokorras, nendest kahel korral väheväärtusliku asja varguse eest ja ühel korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub maakohtu hinnangul, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole I.P puhul täitnud eesmärki panna teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, võimaluse tekkimisel eirab I.P jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt.

Maakohus

märkis,

et

vangla

iseloomustuse

kohaselt

I.P

vangistuses

distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötas vanglas 08.12.2011-16.01.2012 XXXX ning sotsiaalprogrammides ta osalenud ei ole. Maakohtu hinnangul avaldab I.P-le vanglas viibimine enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Maakohtu määruse kohaselt on I.P vabanedes kindel elukoht, kuid ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat ning tal puudub haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et arvestades I.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, enamus neist toime pandud alkoholijoobes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul esineb suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtu hinnangul näitab eelnev katseaja tingimuste rikkumine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine, et kriminaalhooldus ei osutaks I.P-le piisavalt mõju. Maakohtu määruse kohaselt oli I.P ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Samuti suurendavad maakohtu hinnangul tema poolt uue kuriteo toimepanemise ohtu alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded (384,61 eurot).

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

I.P taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus sellega, et I.P lõpetas vanglas XXXX ja on uuesti vanglas tööle määratud. I.P märgib, et tal on vabanedes töökoht, kuid puuduvad sellekohased tõendid ning tema suhtlusringkond on võrreldes varasemaga muutunud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et I.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on I.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

2. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema konkreetsed positiivsed tegurid ning reeglina kuulub isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul tekkima veendumus, et isikule mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada ja katseaja tingimusi täita. Arvestades I.P korduvat kriminaalkorras karistatust, varasemat katseaja tingimuste rikkumist ja katseajal uue kuriteo toimepanemist ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga sõltumata I.P suhtes vangistuse jooksul toimunud positiivsetest muutustest sellist veendumust ei tekkinud. 3. senine elukäik on koosnenud korduvast kuritegude ja väärtegude Kuna I.P toimepanemisest, ei ole ringkonnakohus veendunud, et tema suhtes vangistuses toimunud positiivsed muutused ja tema motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid kahtlusteta püsivad ja piisavad hoidmaks teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et I.P uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad vabaduses kindla töökoha ja sissetulekuallika, eelneva töökogemuse ja erialase hariduse puudumine ning suured tasumata võlanõuded. Ringkonnakohus võtab arvesse, et I.P on korduvalt väärteokorras karistatud, sh väheväärtusliku asja varguste eest, ning teda on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral vastavalt süstemaatilise varguse katse ja süstemaatilise varguse toimepanemise eest tingimusliku karistusega, kuid ta on mõlemal korral katseaja tingimusi rikkunud ja pannud toime uue kuriteo. I.P on vangla iseloomustuse kohaselt kuriteod toime pandud alkoholijoobes, varalise kasu saamise eesmärgil ja seiklushimust ning ta on enne vangistust iganädalaselt tarvitanud alkoholi. Seega on I.P kuritegude toimepanemist jätkanud sõltumata varasematest karistustest ja kohtu poolt antud võimalustest tingimisi vangistusest vabastamise näol. Ringkonnakohtu hinnangul annab eeltoodu alust arvata, et I.P suhtes katseaja kohaldamine karistuseesmärke ei täidaks ning tema puhul on oluline vanglas karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning luua sel viisil eeldused ja harjumus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. 4.

on vangistuses töötanud ja õppinud, tal puuduvad

Ringkonnakohus leiab, et kuigi I.P

kehtivad distsiplinaarkaristused (kaks distsiplinaarasja keelatud esemetega seoses on vangla iseloomustuse kohaselt vangla menetluses) ning tal on vabaduses elukoht ja lähedaste toetus, näitab tema senine elukäik (korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatus, kahel korral katseaja tingimuste rikkumine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine, regulaarne alkoholitarvitamine, erialase hariduse ja töökogemuse puudumine ning võlanõuete mittetasumine), et tema risk kuritegelikule teele tagasi langeda on suur. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I.P tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus