1-11-10652/35 · 1-11-10652/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10652 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. juuni 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.E (J.E) kaitsja Eve Laine määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 6. juuni 2012

määrus muutmata ning süüdimõistetu J.E kaitsja Eve Laine määruskaebus

rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Ann Saar kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti),

sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele tema poolt J.E-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista J.E-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja

tasu vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.

4 J.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele . SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.E 1-11- 10652 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest

Asjaolud

Tartu Maakohtu 01.06.2012 määrusega jäeti J.E temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J.E kannab karistust Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 02.12.2011 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 215 lg 2 p-de 1, 2

ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 22 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus on 28.05.2011 ja lõpp 22.03.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 15.04.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et J.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis prokuröri arvamust arvestades, et J.E uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktoriteks on varasemad korduvad karistused ning katseajal uue kuriteo

toimepanemine, samuti distsiplinaarrikkumised vanglas, millede eest on kolm kehtivat karistust.

Kohus leidis, et J.E puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ning kindel elu- ja

töökoht. MTÜ-s L K vaheetapina viibimine eeldab küllaltki sarnaste nõuete täitmist nagu

ennetähtaegne vabastaminegi, mistõttu ei arvestanud kohus seda ennetähtaegse vabastamise

poolt otsustava argumendina. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või

oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata J.E-le antud võimalustele, s.h

ennetähtaegsele vabastamisele ja reaalse vangistuse kohaldamisele, on ta jätkanud

kuritegelikku eluviisi. Eeltoodut arvestades jäi maakohtu arvates ennetähtaegseks

vabastamiseks koos hulga lisatingimustega väheseks J.E lubadustest ning viidetest MTÜ-le L K , võimalikule töölesaamisele ja senistele positiivsetele sammudele.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J.E talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta J.E positiivselt

iseloomustavad asjaolud. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kui J.E tarvitas enne vangistust alkoholi ning ka tema kuriteod olid sellest tingitud, siis vangistuses viibides on ta

osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis ning programmis XXXX. Programmide

läbimist ei tohi kaitsja hinnangul riskide maandamise aspektist alahinnata, kuna need

määratakse lähtuvalt olemasolevatest riskifaktoritest. Positiivsest küljest iseloomustab

J.E ka tema töösättumuse olemasolu, mida kinnitab osalemine vangla majandustöödel.

Kaitsja märgib, et kuigi J.E omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja uute kuritegude

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla riskivalemi tulemi põhjal küllaltki kõrge, on vangla siiski toetanud tema ennetähtaegset vabastamist, mis on kaalukas argument,

3

sest põhineb pikaajalisel ja vahetul kokkupuutel kinnipeetavaga ning tema isikuomaduste ja riskide põhjalikul tundmisel.

Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kohtumääruses ei kajastu ja järelikult ei ole kohtu

tähelepanu pälvinud ükski J.E kohtuistungil antud seletustest, mistõttu on poolikud kohtu järeldused kindla elu- ja töökoha ning sotsiaalsete oskuste puudumisest. Kaitsja märgib, et sotsiaalsete oskuste vähesust ei saa J.E-le objektiivselt ette heita, arvestades seda, et

oluline osa tema lapsepõlvest möödus XXXX ning XXXX, samuti on viimased kontaktid

alkoholilembelise isaga mõjunud talle negatiivselt. Kaitsja märgib, et kohus jättis

tähelepanuta, et J.E alaline ja peamine elukoht on Soomes, kus ta on loonud

perekonna, peres kasvab X,X-aastane XXXX. Soomes on J.E teeninud ülalpidamist

XXXX. Elukaaslasega ühiselt on pere ostnud korteri, mis räägib sotsiaalse toimetuleku

oskusest. Kõiki neid asjaolusid võinuks asjaga tegelenud kriminaalhooldusametnik hea tahtmise korral kohtueelselt kontrollida. Pealiskaudselt ei saa suhtuda J.E väitesse, et

olles ise XXXX, soovib ta oma lapse saatust kujundada paremini. J.E tahab elada pereelu, jätkata töötamist ning mitte toime panna kuritegusid. Kaitsja leiab, et ehkki J.E puudub Eestis elukoht, on ta enda initsiatiivil leidnud igati positiivse alternatiivi MTÜ L K näol. Ta on teadlik sealsetest rangetest sisekorraeeskirjadest

(liikumispiirangud, täielik loobumine kõikidest mõnuainetest jne) ning valmis neile alluma. Arvestades, et sealsete piirangutega kaasnevad kriminaalhoolduse kontrollnõuded, on taoline

vaheetapp vangla ja täieliku vabaduse vahel riskide maandamiseks igati kohane ning kohtu

vastupidise seisukohaga ei saa nõustuda. J.E suutlikkust võetud eesmärgi nimel pingutada iseloomustab suitsetamisest loobumine põhjusel, et MTÜ L K on suitsuvaba.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

J.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud

materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3 käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud . Ringkonnakohus möönab, et J.E

mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel

kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid –

J.E on vangistuse kestel osalenud sotsiaalprogrammis XXXX, tal on tahe muutuda seaduskuulekaks ja võimaldada oma lapsele paremat lapsepõlve, kui oli tal endal. Väidetavalt omab ta elu- ja töökohta Soomes. Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda kaitsja väitega, nagu

oleks maakohus jätnud hindamata J.E positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus on analüüsinud esmalt riskifaktoreid ja lõpuks sedastanud, et vaatamata ilmnenud

positiivsetele sammudele, ei ole võimalik J.E tingimisi enne tähtaega vabastada.

Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 tuleb asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub käesoleval juhul maakohtuga, et J.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

3.1 tingimisi ennetähtaegset karistuse Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik J.E

kandmisest vabastamist juba seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on tal 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust, millele pärast iseloomustuse esitamist on lisandunud veel 2 karistust.

4

Enamik distsiplinaarkaristusi on määratud tubakatoodetega seoses, mistõttu on ebausutav

määruskaebuses märgitu, et käesolevaks ajaks on J.E suitsetamisest loobunud. Distsiplinaarkaristustest nähtub, et J.E ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad

J.E lubadused alluda MTÜ L K sisekorraeeskirjadele. Ringkonnakohus märgib, et

ennetähtaegse vabastamise peamiseks tingimuseks on süüdlase edasine õiguskuulekas

käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida peegeldab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Õiguspärane käitumine vangistuse jooksul on ennetähtaegse

vabastamise oluliseks tingimuseks. Ringkonnakohtu siseveendumust vangistusest

ennetähtaegse vabastamise otsustamise vastu süvendab ka asjaolu, et J.E kriminaalhooldus on varemgi kahel korral ebaõnnestunud – esimesel korral käitumiskontrollil

olles pani ta toime uue kuriteo, misjärel talle mõisteti reaalne vangistus. Teisel korral

vabastati J.E tingimisi enne tähtaega, ent ka siis pöörati karistus kandmata osas

täitmisele, mis näitab, et kontrollile allutamine ei pruugi olla tõhusaks vahendiks korduvalt kriminaalkorras karistatud J.E kuritegeliku käitumise ohjeldamiseks.

3.2

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vangla hinnang ei ole kohtule siduv. Prognoosotsuse ennetähtaegse vabastamise kohta teeb kohus arvestades ja hinnates kõiki

asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

4. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

5. apellatsioonimenetluses Kaitsja on esitanud taotluse määrata tema poolt J.E-le osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Ann Saar tasu summas 96 eurot (s.h käibemaks

16 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaevatava kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 5 pooltundi.

Ringkonnakohus, juhindudes RÕS § 22 lg-st 7, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja taotluses esitatud ajakulu arvestusega ja leiab, et kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. Kaitsja vastuväited kohtumäärusele hõlmavad umbes ühte lehekülge ja nende sisu kattub maakohtu kaugistungil

J.E ja kaitsja poolt väljendatud seisukohtadega. Sellise määruskaebuse koostamiseks

põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus kolm pooltundi. Eeltoodud põhjendustel ja

juhindudes RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsuse (1. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 3 ja 16,

määrab ringkonnakohus Advokaadibüroole Ann Saar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 57,60 eurot (s.h käibemaks 9,60)

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau