1-09-4547/57 · 1-09-4547/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-4547

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4547 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. juuni 2012 määrus

väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamise või menetluskulude tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu R.V (R.V) määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega tunnistati R.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9

järgi, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti R.V-lt välja menetluskulud üldsummas 11099,60 krooni ehk 709,39 eurot, mida ta pidi tasuma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 16.02.2011.

Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega rahuldati R.V taotlus ning pikendati Viru

Maakohtu 27.09.2010 otsusega R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra alates kohtumääruse jõustumise tähtajast. 15.05.2012 R.V esitas kohtule uue taotluse, milles palub pikendada Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega veel üheks aastaks või vabastada teda menetluskulude tasumisest, kuna ta viibib vanglas ja ei tööta.

2

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud taotlusega, kohtuotsusega ja määrusega, leidis, et R.V taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks enam kui aastaks ei kuulu rahuldamisele.

Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega juba pikendati Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega

R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Seega R.V oli võimalus teha aasta jooksul jõukohased maksed menetluskulude katteks. Kuna seadus sätestab, et rahalise karistuse tasumist võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra, ning selline võimalus on süüdimõistetule Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega juba

antud, ei pea kohus võimalikus R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikendada seaduses ettenähtust pikemaks ajaks. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. R.V on tunnistatud süüdi varavastase kuriteo toimepanemises. Seega isiku vanglasse

sattumine ja sellest tulenev olukord on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel.

Kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ei saa pidada ebaõiglaseks. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama

menetluskulud. Menetluskulude tasumisest vabastamine eesmärgiga kergendada

süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sissenõudmine ohustaks põhjendamatult

võlgniku või tema pere olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt menetluskulud välja. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

R.V palub tühistada maakohtu määruse ja pikendada kriminaalasjas nr 1-09-4547 (108233000700) välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra. R.V palub vabastada teda menetluskulude tasumisest, kuna Viru Vangla ei võimalda talle töökohta, et ta saaks väljamõistetud menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.

2. KrMS §423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. 3. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha

järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või

ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

4. Esmalt käsitleb ringkonnakohus võimalust korduvalt pikendada või ajatada rahalise

karistuse ja väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega KrMS § 424 alusel. Seejärel

käsitleb ringkonnakohus R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise põhjendatust.

3

5. KrMS § 424 võimaldab rahalise karistuse tasumise pikendamist või ajatamist kuni ühe

aasta võrra. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kui süüdimõistetule on selline

võimalus juba antud, ei võimalda kehtiv seadus pikendada väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikemaks ajaks. Riigikohus on sedastanud, et KrMS § 424 võimaldab

rahalise karistuse tasumise pikendamise tähtaega mõjuval põhjusel korduvalt pikendada. Nimelt kuigi KrMS § 424 tekstist nähtuvalt võib tähtaega pikendada või ajatada korraga kuni ühe aasta võrra, ei tulene nimetatud sättest keeldu teha seda korduvalt (RKKKm nr 3-1-1-2- 12, p 8). Seega on kehtiva seaduse kohaselt võimalik pikendada või ajatada rahalise karistuse ja väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega KrMS § 424 alusel mitu korda järjest.

6. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka

menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9).

7. Riigikohus on sedastanud, et sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks

põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise

pikendamist või ajatamist. Siiski ei saa sissetuleku puudumist käsitada otsuse täitmist

takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita.

Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise

tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest

nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva

põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (RKKKm nr 3-1-1-2-12, p 9). 8. ei ole esitanud ringkonnakohtule mõjuvat põhjust Ringkonnakohus leiab, et R.V menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Nagu eelnevalt mainitud, ei ole sissetuleku

puudumine iseenesest mõjuvaks põhjuseks. Samuti on Riigikohus sedastanud, et pelgalt

kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks (RKKKm 3-1-1-57- 12, p 10). Kuna R.V lasub mõjuva põhjuse tõendamise kohustus, oleks ta pidanud

esitama tõendid oma majandusliku olukorra kohta. Sellist tõendamiskohustust ta täitnud ei ole. 9. poolt toodud põhjuste puhul – viibimine Viru Seega leiab ringkonnakohus, et R.V

Vanglas ja töökoha mitteomamine – ei ole tegemist mõjuvate põhjustega KrMS § 424

tähenduses ning Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud.

10. menetluskulude tasumisest Puutuvalt määruskaebuses esitatud taotlust R.V

täielikult või osaliselt vabastada, märgib ringkonnakohus, et pärast Viru Maakohtu

27.09.2010 kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti R.V-lt välja menetluskulud nimetatud summas, ei saa ringkonnakohus R.V menetluskulude tasumisest täielikult või osaliselt vabastada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskuludest riigi

kanda, kui menetluskulude hüvitamise ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. See küsimus lahendatakse aga süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, mitte kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel.

11. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Paavo Randma Aarne Sarjas

4