1-10-8382/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-8382 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat

Eduard BULATTŠIK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.P

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane,

elukoht xxx Karistuse kandmise algus 24.03.2010 ja 24.09.2012 lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada R.P (isikukood

xxx) temale Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata R.P-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada R.P katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viietei

stkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada R.P katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte viibida paikades, kus tarvitatakse

alkoholi ja narkootikume ning mitte

suhelda

kriminaalkorras

karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata

R.P

kriminaalhooldusele

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

juhataja

poolt

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada R.P karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU

taotlus, määrata

tema

poolt

R.P-le

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40

senti

(s.h. ettevalmistus

16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €).

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.P on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.05.2011

Karistusseadustiku (KarS) karistatud .1 §274 lg.1 järgi ning KarS §68 lg kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud alates 24.03.2010.

3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vanglakaristust kannab

esimest korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste, narkootiliste ainete tarbimise ning võimuesindajate ründamise näol. Kinnipeetav viibib

piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, ITK-d ei ole koostatud. Kinnipeetaval on riigikeele A1 tase, kuid kinnipeetav ei kasuta suhtlemisel riigikeelt.

Kinnipeetava töökogemused on minimaalsed. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi

kohustusi 3193,75 € ulatuses. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 16- aastaselt. Kinnipeetaval on positiivne meelestatus, suhtumine vanglateenistujatesse on

nõuetele vastav. Samas on vabaduses kahel korral rünnanud politseiametnikke ja

tekitanud neile kehalisi vigastusi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja vanaema, kelle sõnade kohaselt on omavahelised suhted head. Korralikke sõpru vabaduses kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda

elama vanaema juurde. Tegemist on korraliku korteriga, vanaema on nõus

kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, tal puudub eriala ja töökogemused on vähesed.

Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast

kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku

olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Töötukassas ja sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks soovitav läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on nõus kõigi talle määratud

kohustustega. Samuti seletas kinnipeetav, et ta on vangistuses läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja hetkel osaleb Convictuse tugigrupi töös, grupitöö lõpp on augustis.

Prokuröri abi Aivar Lembit toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vand palus maakohtu istungil taotlus rahuldada. eadvokaat Eduard Bulattšik

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud korduvalt, kannab ta käesoleval ajal reaalset vangistust esimest korda.

Vangistuse ajal on kinnipeetav käitumine olnud eeskujulik, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 2,5 kuu pärast.

Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on kinnipeetav viibinud üle 2 aasta 6 kuu, karistust on kanda veel 2,5 kuud, samuti ka alljärgnevat.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta -

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel

pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 2,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja

järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete

keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht vanaema korteris. Vanaema on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub

kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et vanemad ja vanaema on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Maakohus leiab, et majanduslikuks toimetulekuks uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega katseajaks.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi.

Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 2,5

5 kuud enne tähtaega koos 1 aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue - esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune

kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks.

Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetavat on karistatud KarS §274 lg.1 järgi. Tegemist on vägivallaga seotud kuriteoga. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust

arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle - lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1

aastase katseaja jooksul viha ja agressiivsusega seotud sotsiaalprogramme. Kui

kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik vähendada

lisakohustuste panemisega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning s eoses kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalm

enetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik