1-11-4918/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-4918 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaat

Eduard BULATTŠIK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.T

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.T

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 26.10.2011 ja 26.10.2012 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta D.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt D.T-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h.

ettevalmistus 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Välja mõista D.T-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

2 või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.T

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.T on s otsusega

üüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.09.2011

Karistusseadustiku (KarS) karistatud K §199 lg.2 p.5, 7, 9 järgi ning

arS §74 kohaldamisega vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 18 kuud koos KarS §75 lg.1

p.1 – 5 sätestatud kontrollnõuete täitmisega. Viru Maakohtu 26.10.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja maakohtu eelnimetatud otsus pöörati täitmisele karistuse kandmise algusega 26.10.2011.

Viru Vangla iseloomustu distsiplinaarkaristused puuduvad. sest nähtub, et kinnipeetaval

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud l korral, reaalset vangistust kannab ühe

esimest korda. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime erinevaid varavastaseid

süütegusid (KarS §218 ja §262). Kinnipeetaval on toimunud vestlused inspektorkontaktisikuga sõltuvuse tunnistamiseks ja motiveerimiseks osalema

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puudub ametlik töökogemus. Arvestades kinnipeetava elustiili ja narkosõltuvust o tema väljavaated tööhõ n ivele minimaalsed. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde, väidetavalt on omavahelised suhted head. Kinnipeetaval on elukaaslane ja aastane poeg, kes elab

lastekodus. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamisega 15- ja

narkootikumide tarvitamisega 17-aastaselt. Meditsiiniosakonna andmetel on

kinnipeetava näol tegemist ja narkosõltlasega, alkoholinarkootikumide tarvitamise tagajärjel on tal tekkinud jalgade nõrkus ja kõnehäire. Vestlusel esineb kinnipeetaval suhtlemisraskusi, samuti on tal raskused probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside määratlemisel. Kinnipeetavale on omane probleemide eest põgenemine sõltuvusainete abil, sageli tegutseb ta impulsiivselt ja pikaajalised

realistlikud eesmärgid tal puuduvad. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 74%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku

moodustab ema, suheldakse enamasti telefoni teel. Ema ei suuda kinnipeetava käitumist mõjutada. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, nende ühine

poeg elab lastekodus. Ema toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ema ei tea midagi kinnipeetava sõltuvusprobleemidest ja ei

oska nendega tegeleda. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama ema juurde, korter on mugavustega ja sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Ema on andnud nõusoleku ka kinnipeetava

toetamiseks materiaalselt ja moraalselt, ema töötab. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on olnud ühel korral kriminaalhooldusel, katseaeg ebaõnnestus, kuna ühtegi kohtumist kinnipeetavaga ei toimunud, kinnipeetav

hoidus kõrvale talle kohtu poolt määratud kontrollnõuete täitmisest.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 6 kuud.

3

Maakohtu istung

Kinnipeetav D.T maakohtu istungil

sõna ei soovinud.

Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat - Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et võib olla nüüd kinnipeetava katseaeg õnnestub ja palus taotlus rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole

põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses esimest korda. Kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks vangistus tingimisi, kinnipeetav ei suutnud katseaja nõudeid täita ja karistus pöörati täitmisele.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole valmis käitumiskontrolli nõudeid täitma.

Elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad tavaolukorrast veelgi rangemad piirangud. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav s eekord suudab katseaja nõudeid täita. Kinnipeetavale anti kord võimalus ja vabastati vangistusest tingimisi. Talle osutatud usaldust kinnipe

etav ei õigustanud.

Kinnipeetaval on diagnoositud alkoja narkosõltuvus. Asja materjalidest ei nähtu, et

kinnipeetav oleks oma sõltuvusega vangistuses tegelenud. Vabaduses puudub

kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava varasemat elustiili, diagnoositud sõltuvust, eriala ja töökogemuse puudumist, on olemas reaalne oht, et vabaduses jätkab kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Viru Vangla riskihindamise andmetel on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 järgneva aasta jooksul 74%, mida maakohus peab kõrgeks.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt.

4

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik