4-12-2506/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012. a, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-2506 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi A.H (A.H) väärteoasi nr 2780,12,002522 LS §-de 227 lg 2 ja 234 lg 1 ning NPALS § 151 järgi teo toimepanemise aeg 14. aprill 2012. a kell 17.13 Menetlusalune isik A.H Isikukood: XXX elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri esindaja Urmas Solovjov

RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) §-dest 48, 481,

63 lg 1 ja lg 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

Tunnistada süüdi A.H NPALS § 15 1

järgi ja mõista karistuseks 4 päeva (neli) aresti.

Tunnistada süüdi A.H liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi ning mõista

KarS § 63 lg 3 alusel karistuseks 4 päeva aresti. Liiklusseaduse § 234 lg 2 alusel (neli)

kohaldada lisakaristust ja võtta A.H-lt ära sõiduki juhtimisõigus 6

(kuueks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 66

lg 1 aluse määrata, et A.H on õigus talle mõistetud arest, kokku

8 päeva, kanda ositi, kusjuures järjest kanatava karistuse kestus peab olema (kaheksa) vähemalt 2

(kaks) päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul. (kolme)

2 Kohtuotsus pöörata täitmisele peale otsuse jõustumist V™S § 203 lg 3 ja § 205 lg 2,3 sätestatud korras. Tuginedes V™S § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-tele 2, 3 on A.H peale kohtuotsuse jõustumist kohustatud ilmuma Lõuna Prefektuuri (karistuse kandmise aja osas võtta kontakti Tartu arestikambriga, tel 7308610, e-post: louna@politsei.ee, aadressil Tartu Riia 179 a) arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma.

V™S § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks A.H arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 1 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi.

Juhul kui A.H ei ole ilmunud kohtuotsuses määratud ajaks aresti kandmisele

arestikambrisse, teavitab Lõuna Prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning V™S § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälise menetleja esindajale ning edastada peale jõustumist Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambrile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 26. juunist 2012. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis

vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on

kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav 10. juulil 2012. a alates kella 14.00-st. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Maakohtu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullpolitseiniku Rainer Peetsmanni poolt 15.05.2012. a väärteoasjas nr 2780,12,002522 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1273507 (tlk 2) kohaselt juhtis A.H 14.04.2012. a kell 17.13 Tartus Sõpruse sillal Raua

tn – Kalda tee vahel, liikudes Kalda tee suunas, mootorsõidukit Yamaha FZR 1000 registreerimismärgiga XXXX asulas kiirusega 88 +/- 3 km/h (kiirus fikseeritud seadmega Ultra Lyte nr XXXX), millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Mootorsõidukit juhtides eiras

tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki sinise-punase töötava vilkuriga. Samuti tarvitas A.H narkootilist ainet (kanepit). Kirjeldatud tegevusega rikkus A.H LS § 15 lg 1 p 2; § 16 lg 2; § 200 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2; § 234 lg 1 ja NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

08.06.2012. a saatis kohtuväline menetleja väärteoasja V™S § 71 lg 1 ja § 83 lg 2 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks (tlk 1). 25.06.2012. a kohtuistungil tunnistas A.H oma rikkumist. Ta selgitas, et rattaga sõites tuleb kiiruse ületamisi tihti kogemata ette. Tol päeval tegi selle aasta esimest sõitu, oli ärevil ja seega juhtus kiiruse ületamine. Kiirusemõõdik oli katki ja ta ei teadnud kui suur kiirus oli, kuigi see ei ole tegelikult vabandus. Peatumismärguande eiramise kohta lisab, et ta ei märganud alguses politseiautot

3 ja hiljem, kui märkas, tekkis hirm ja šokiseisund ja ei soovinud peatuda. Asi ei lõppenud õnnetusega, vaid ta ise, kui rikkuja, peatus ohutus kohas. Politseiauto sõitis taga umbes 5 kilomeetrit; politseid

märkas Anne tänaval. Kanepit tarvitas peol eelmisel päeval, mitte samal päeval, kui pani toime

rikkumise. Kanepi tarvitamine on tervisele parem, kui alkoholi tarvitamine. Enda sõnul leiab, et

suudab ennast parandada ja ei soovi, et talle kohaldataks aresti, sest see takistaks töö tegemist.

Varasemaid trahve ei ole olnud võimalik ära maksta majandusraskuste tõttu. Ka on tal käsil C- kategooria juhilubade taotlemine; teooriaeksam on tehtud, jäänud on sõidueksam ARK-is. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et toime

pandud teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. A.H on varem kolmel korral

karistatud rahatrahviga, mis on tasumata ja rikkumised jätkuvad. Järelikult isik ei ole teinud järeldusi. NPALS § 151 järgi palub A.H-le mõista 7 päeva aresti, sest isik on korduvalt

karistatud samalaadsete rikkumiste eest. LS §-de 227 lg 2 ja 234 lg 1 järgi taotleb A.H

süüdi mõista KarS § 63 kohaldades. Lisaks NPALS rikkumistele on isikul probleeme ka kiiruse ületamistega ja teda on varem kolmel korral karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Linnas liiguvad

ka teised objektid, millega oma kiirust võrrelda ja see ei ole õigustus, et spidomeeter ei tööta.

Mootorrattaga on kiusatus kiiremini sõita, aga kiirust peab jälgima, sest seadus on kõikidele

liiklejatele ühesugune. Taotleb karistust rangema paragrahvi järgi, s.o LS § 234 lg 1 järgi ja

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks, mis on keskmine määr, sest seadus lubab juhtimisõigust ära võtta kuni 24 kuuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning hinnates kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis leiab, et A.H süü

LS § 227 lg 2; § 234 lg 1 ja NPALS § 151

järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises 14.04.2012. a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- menetlusaluse isiku poolt 14.04.2012. a antud ütlustega

(tlk 2), millest nähtuvalt kahetseb

A.H oma tegu ning palub arvesse võtta asjaolu, et peatus ise. Koheselt peale rikkumist maksis täies ulatuses ära eelneva karistuse eest määratud trahvi;

- liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga

(tlk 5), millest nähtub, et Lõuna Prefektuuri patrullteenistuse ülemkonstaabel Kalmer Mägi teostas riikliku järelevalve

korras 14.04.2012. a kell 17.13 Valdis Taime (A.H) poolt juhitud mootorsõiduki

Yamaha FZR1000 registreerimismärgiga XXXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades

kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI UX 015118 (taatlemistunnistus nr TTRSS-11/00118,

14.04.2012. a). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 88 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval

teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas

lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 35 km/h. Juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu, isik on kõnealuse dokumendiga tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

(tlk 3), millest nähtub, et Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Rainer Peetsmann otsustas 14.04.2012. a kõrvaldada A.H mootorsõiduki Yamaha registreerimismärgiga XXXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. A.H on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud;

- menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

(tlk 7), millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega;

4

- SA TÜK psühhiaatriakliiniku poolt 03.05.2012. a koostatud joobeseisundi tuvastamise

saatekiri-uuringuaktiga (tlk 6), mille kohaselt Valdis Taimel (A.H) leiti uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (kanepit). Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – A.H-le inkrimineeritud väärteod LS § 227 lg 2; § 234 lg 1 ja NPALS § 151 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.04.2012. a juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 88 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Juhtis mootorsõidukit, eiras

tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli

korduvalt antud operatiivsõiduki ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet (kanepit).

Jättes täitmata LS § 15 lg 1 p 2 sätestatu, mille kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 kilomeetrit tunnis, ja ületades asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, pani A.H toime LS § 227 lg 2 märgitud väärteo. LS § 227 lg 2 sätestatu

kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h

karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuud.

Jättes täitmata LS § 16 lg 2; § 200 lg 1 p 3 sätestatu, mille kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, pani A.H toime LS § 234 lg 1 märgitud väärteo. LS § 234 lg 1 sätestatu kohaselt on sõidukijuhi poolt

sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni.

NPALS § 151

kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või

väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 227 lg 2; § 234 lg 1 ja NPALS § 151 järgi

kvalifitseeritava väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik pidi teadma, arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, et ületab oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu, kuid sellest hoolimata otsustas ta oma sõidukiga oluliselt kiirendada ja ületada lubatud suurimat sõidukiirust. Kiiruse ületamist on menetlusalune isik ise kinnitanud. Kohustus kohandada oma sõidukiirus vastavalt kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi

üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud

väärtegu. Ka politseiametniku peatamise märguande eiramine on A.H poolt toime pandud tahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole võimalik mitte märgata pikka aega taga sõitvat vilkureid kasutavat patrullautot. Tahtlusele viitab ka asjaolu, et A.H sõitis politseivärvides sõiduki eest ära suurel kiirusel. Kohus ei tuvastanud ka, et narkootilise aine tarvitamine on A.H lubatud meditsiiniliselt ehk arsti ettekirjutusega. Seega on menetlusalune isik on rikkunud NPAS § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

narkootilise või psühhotroopse ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele,

et A.H pani toime NPALS § 15 1

rikkumise, olles narkojoobes. Objektiivset teokoosseisu välistav asjaolu on narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutusel, kuid sellist teavet menetlusalune

isik väärteomenetluses esitanud ei ole ning kanepit sisaldava ravimi kirjutamist menetlusalusele

isikule arsti poolt väärteomenetluses ei tuvastatud. Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud tegu

vähemalt hooletust, mis kooskõlas KarS § 18 lg 3 tähendab, et menetlusalune isik ei teadnud

narkootilise aine tarbimise faktist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.

5

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A.H käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. A.H-le karistuse mõistmisel tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust, et teda

ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada karistusega, mis on seotud isiku

vabaduse piiramisega, nimelt

arestiga. Varasemad karistused erinevate väärtegude toimepanemise

eest ega A.H kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi.

Karistuse mõistmisel A.H-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist

ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. A.H näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Teda on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustustest vastavaid järeldusi.

Aresti ta varem kandnud ei ole ning eeldatavalt avaldab esmane aresti kandmine isikule oluliselt tugevamat õiguskuulekusele suunavat mõju kui kergemaliigilisem karistus. Kuna rahatrahv ei omaks

A.H suhtes ilmselgelt kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust ning isiku kahetsust. Samuti leiab kohus, A.H suhtes esineb KarS § 66 lg 1 toodud alus karistuse kandmiseks ositi. Eelnevat arvestades tuleb A.H süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 3 alusel karistuseks 4 päeva aresti. NPALS § 151 järgi tuleb A.H süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 4 päeva aresti. Arvestades A.H poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise olulist ulatust, selle potentsiaalset ohtlikkust, peab kohus põhjendatuks kohaldada lisaks põhikaristusele tema suhtes ka LS § 234 lg 2 alusel lisakaristust ja võtta temalt ära

sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. LS § 127 alusel on A.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul.

Rutt Teeveer Kohtunik