1-12-5505/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juulil 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-5505 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi R.H süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav R.H

Eluvõi asukoht ja aadress: kinnipeetav Tartu Vanglas ( Tartu Võru 127) Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: vahistamine alates 03.01.2012, kahtlustatavana kinnipeetud 02.01.2012 Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Kolmas isik R.E.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2. jaanuarist kuni

4. juulini 2012.a s.o. 6 ( kuud ja 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks kuus) (kolm) karistuseks mõista 2 kuud ja 27 ) päeva vangistust. (kaks) (kakskümmend seitse

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.H-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust

22. oktoobri 2010. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kuud ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks (üksteist) (kakskümmend kaheksa)

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis aasta 2 kuud

1 ( üks) (kaks)

päeva vangistust. (kakskümmend viis)

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.H-le mõistetud 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu ja

25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 900 tundi (450 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima (kahe) kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata R.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista R.H-le lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 . (kaheks) aastaks Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada R.H viivitamatult kohtusaalis vahi alt.

KarS § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeerida kolmanda isiku R.E. nimel olev sõiduauto Subaru Legacy reg nr XXX (VIN 4S3BL676754222449), mis asub kohtuotsuse tegemise hetkel arestitud varana hoiul Lõuna Prefektuuris.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista R.H-lt menetluskuluna:

 sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot 60 senti, kohtueelses menetluses ja kohtus kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;

 kriminaalasja materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”.

KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et R.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: R.H süüdistatakse selles, et tema

02.01.2012.a. kella 00:30 paiku Tartus, Võru tänaval juhtis mootorsõidukit Subaru Legacy reg.nr. XXX olles alkoholijoobes.

Sellega R.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.01-04.07.2012 s.o.6 kuud ja 3 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.H-le mõistetud karistust 22.10.2010.a.Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 ( üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 ( üks) aasta 2 (kaks) kuud 25 ( kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.H-le mõistetud 1 (üks) aasta 2 ( kaks) kuud ja 25 ( kakskümmend viis) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 900 tundi (450 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

R.H-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks ( 2) aastaks.

Kriminaalmenetluse kulud:

Kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulud summas 0,45 EUR.Kaitsjatasu kaitsjale Aivar Kello 13.01.2012 summas 57,60 EUR ( tl 22-24), 28.05.2012 summas 57,60 EUR.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et R.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-

245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht kolmanda isiku vara konfiskeerimise osas

11. jaanuari 2012. a Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku määruse kohaselt on KarS § 83 ning KrMS § 142 alusel arestitud R.E. kuuluv sõiduauto Subaru Legacy registreerimismärgiga XXX. 3.jaanuaril 2012.a on kahtlustatav R.H andnud ülekuulamisel samuti ütlusi sõiduki kuuluvuse kohta, kinnitades, et tema on kõnealuse sõiduki omanik.

Kõnealune sõiduk on Eestis registreeritud 4.oktoobril 2005.a ja siis kanti omanikuna registrisse R.E.. 5. oktoobril 2006.a on liiklusregistris kanne omaniku vahetuse kohta, mille kohaselt omandas kõnealuse sõiduki R.H. Seejärel on 6. septembril 2007.a. sõiduki omanik vahetunud ning kõnealune sõiduauto on müügilepingu alusel võõrandatud järgmisele isikule. 8. veebruaril 2008.a.

on sõiduki omaniku vahetuse (müügitehingu) tulemusena kantud omanikuna registrisse taas R.H.

6. jaanuaril 2012.a registrikande kohaselt on toimunud omaniku vahetus, mille tulemusena on Subaru Legacy registreerimismärgiga XXX omanikuks märgitud R.E.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 3 p 3 alusel võib kohus erandina konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ka siis, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta teadis, et vahend võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

Kohus on seisukohal, et arvestades eelnimetatud sõiduauto omanikuvahetuse asjaolusid, eelkõige selle toimumise aega ja uue omaniku seotust R.H isikuga, on alust arvata, et sõiduauto võõrandamistehingu tegelikuks eesmärgiks on olnud selle võimaliku konfiskeerimise vältimine.

Kuigi viimane omaniku vahetust kinnitav ostu-müügileping sõlmiti R.H ja R.E. vahel väidetavalt 1. jaanuaril 2012.a ning R.H peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 2. jaanuaril

2012.a kell 01.26, so ostu-müügilepingu sõlmimisele järgneva päeva esimestel tundidel, on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, et taotlus muuta registriandmeid seoses omaniku vahetusega esitati R.E. poolt alles 6. jaanuaril 2012.a., st peale prokuratuuri poolt 3. jaanuaril 2012.a. taotluse esitamist arestida konfiskeerimise tagamiseks R.H-le kuuluv Subaru Legacy, mille maakohus oma 6. jaanuari 2012.a. määrusega rahuldas. Samuti on leidnud tõendamist, et 1. jaanuari 2012.a. sõiduauto ostu-müügilepingul olev jaak R.H nime kohale kirjutatud allkiri ei ole kirjutatud R.H poolt.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja seaduslikuks konfiskeerida kolmanda isiku R.E. nimel olev sõiduauto Subaru Legacy reg nr XXX (VIN 4S3BL676754222449)

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg

1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Tulenevalt asjaolust, et R.H on hetkel töötu ja tal puudub sissetulek, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult 1 aasta jooksul..

Rutt Teeveer Kohtunik