4-12-776/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-12-776

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-776 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Kohtuistungi toimumise aeg 15.mai 2012 Väärteoasi Mihkel Ago kaebus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 10.02.2012 otsusele väärteoasjas nr 2570,11,003115, mille kohaselt karistati Mihkel Ago Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 96 eurot s.o 24 trahviühikut. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Mihkel Ago, isikukood 38809294716, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *haridus, töötab * Kohtuväline menetleja Politseija piirivalveameti Lääne Prefektuur korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mihkel Ago kaebus - tühistada PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 10.02.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,11,003115 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Mihkel Ago suhtes Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. 2. Jätta riigi kanda liiklustehnilise ekspertiisi tasu 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades

Ärakiri 4-12-776

2 kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluskulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 10.02.2012 otsusega väärteoasjas nr 2570,11,003115 karistati M.Ago Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8 rikkumise eest – 11.08.2011 kell 10.33 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 43.km, juhtides mootorsõidukit ei veendunud vasakpöörde sooritamisel manöövri ohutuses, mistõttu sõitis ette temast möödasõidul olevale sõiduautole Škoda reg nr *, mille tulemusena toimus kokkupõrge. Liiklusõnnetusega tekitas tervisekahjustuse Škodat juhtinud A B * näol ning varalise kahju sõiduauto Škoda esiosas vigastuste näol. M.Ago pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on M.Ago`le karistuseks määratud LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 96 eurot s.o 24 trahviühikut.

Menetluse käik Kaebus 28.02.2012 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Mihkel Ago kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,11,003115. Kaebuse esitaja ei ole nõus koostatud otsusega, kuna ennast liiklusõnnetuses süüdi ei tunnista. Teisepoole osaleja (kannatanu) ütlused ei olnud päris õiged. Seega leiab, et temale määratud ekspertiisi kulud ei peaks hüvitama tema üksi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 18/ leidis, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli M.Ago, kes rikkus LS § 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid. Käesoleval juhul ei veendunud M.Ago piisavalt manöövri ohutuses, mis viiski liiklusõnnetuseni. Kuivõrd kohtuvälises menetluses ei olnud teada menetluskulusid vähendavaid asjaolusid, siis mõisteti menetlusaluselt isikult menetluskulu välja täies mahus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,11,003115 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. 15.05.2012 toimus käesolevas väärteoasjas kohtuistung ja 17.05.2012 teostas kohus sündmuskoha vaatluse. 06.06 ja 07.06 teatas kaebuse esitaja M.Ago kohtule, et jääb kaebuse juurde ja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses /tl 38-40/. 07.06 jäi kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus seisukohas varem esitatud seisukoha juurde, leides, et otsus on põhjendatud, M.Ago`le väärteoprotokollis etteheidetud normide rikkumine on tõendamist leidnud, liiklusõnnetus toimus, sest M.Ago ei olnud piisavalt tähelepanelik manöövri sooritamisel. Ekspertiisiga kaasnenud menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda, kuivõrd ei ole ilmnenud menetluskulusid vähendavaid asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kohtuistungil osaleda ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Ärakiri 4-12-776

3 VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 41 väärteoprotokolli kohaselt on M.Ago poolt toime pandud rikkumise kirjeldus sama, mis väärteootsuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus M.Ago LS § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku M.Ago ütluste, tunnistaja A.B ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus 11.08.2011 kell 10.33 Lääne maakonnas Lihula vallas Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare mnt 42,8 km liiklusõnnetus, kus osalesid M.Ago poolt juhitud auto Mercedes-Benz reg nr * ja A.B poolt juhitud sõiduauto Škoda Oktavia reg nr *. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile said vigastada mõlemad autod ja sõiduauto Škoda Oktavial esinesid vigastused auto esiosas - esiosa deformeerunud, mootorikate vasak esi poritiib, iluvõre, radiaator, jahutusventilaator, purunenud esiklaas, avanenud turvapadjad salongis (2 tk) /VTT tl 5-9/. VTT tl 15a SA Pärnu Haigla teatisest ja tl 16 olevast teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest on näha, et A.B`l peale 11.08.2011 toimunud liiklusõnnetust oli diagnoositud *. Tunnistaja A.B on ise öelnud, et peale liiklusõnnetust viidi haiglasse. *. Pärast avastas, et ei saa kõndida, jalg läks paiste. Käis operatsioonil ja varsti selgub, kas peab teist korda operatsioonile minema. Vigastused, mis tekkisid, olid ühel jalal. Teine jalg sai põrutada. Parem jalg sai viga. Haiglas oli esimene ülevaatus ja pärast selgus ka see suure varba asi. Auto, mida juhtis kuulus talle. Auto läks mahakandmisele, esiosa oli lömmis, kõik oli katki eest.

Eeltooduga on tõendamist leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas liiklusõnnetuse toimumine ja liiklusõnnetuse tagajärjel väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärgede saabumine - A.B tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustus ja A.B kuuluval sõiduautol Škoda sai vigastada esiosa.

Tõendamist on leidnud nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku ütlustega, et autod liikusid ühes suunas – kokkupõrke hetkel asus A.B juhitud auto vastassuunavööndis ja M.Ago juhitud auto sooritas vasakpööret. M.Ago`le on väärteoprotokollis süüks arvatud Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8 rikkumist – juhtides mootorsõidukit ei veendunud vasakpöörde sooritamisel manöövri ohutuses, mistõttu sõitis ette temast möödasõidul olevale sõiduautole Škoda reg nr *, mille tulemusena toimus kokkupõrge. LS § 17 lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldus ei määra teisiti. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsuses on leitud, et: „M.Ago poolt LS § 17 lg 3 p 5 nõuete rikkumine on tõendamist leidnud sellega, et arvestades autorongi pikkust ning kokkupõrke kohta pidi sõiduauto juht olema ammu möödasõidul tema ees sõitvast haagisega veokist, kui manöövrit sooritanud veoki juht teda märkas. Möödasõidul olemist kinnitab ka menetlusalune isik oma ütlustes, kus ütleb, et nägi ekstreemselt pidurdavat sõiduautot vastassuunavööndis tagant lähenemas, samal ajal kui tema taga sõitnud veok möödus temast paremalt. Otsuses on leitud, et tõendatud on, et M.Ago ei veendunud piisavalt manöövri ohutuses, mistõttu saigi liiklusõnnetus teoks.“

Ärakiri 4-12-776

4 Kohus leiab, et väärteootsuses ei ole motiveeritud, kuidas on jõutud järeldusel, et M.Ago ei veendunud manöövri ohutuses – mis ta oleks pidanud täiendavalt tegema või tegemata jätma, et veenduda manöövri ohutuses. Kohus leiab ka, et väärteootsuses esitatud järeldus, et arvestades autorongi pikkust, pidi A.B sõiduauto ammu olema möödasõidul tema ees sõitnud haagisega veokist, ei ole millegagi tõendatud. Tegelikult ei ole kohtuvälises menetluses autorongi pikkust kindlaks tehtud, see ei ole võimalik ka kohtumenetluses, kuna isikud, kes kohtus liiklusõnnetuse kohta ütlusi andsid ja kes on ise liiklusõnnetuses osalenud, ei suutnud kohtuistungil enam täpselt meenutada, millised autod täpselt selles autorongis liikusid, rääkimata autode mõõtudest. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses arvestanud seda, et möödasõidu alustamise hetkel olid autode kiirused väga erinevad – sõiduauto, kes asus möödasõidule, liikus 100km/h ja vasakpööret sooritav veok 18 km/h. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusest ei ole aru saada, kuidas ja milliste tõendite alusel kohtuväline menetleja on jõudnud järelduseni, et liiklusõnnetuseni viis asjaolu, et M.Ago e olnud manöövrit sooritades piisavalt hoolas.

Kuna kohtul on kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, kuid väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse piires, uurib kohus järgmisena, kas kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud M.Ago poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud liiklusseaduse nõuete rikkumine ja seeläbi liiklusõnnetuse põhjustamine.

M.Ago andis sündmuse kohta kohtus ütlusi, et pöörde peal sõideti talle tagant sisse kui oli juba manöövri lõpetanud. Sõitis Lihulas Konsumi suunas, tuli Tallinnast Lihula Konsumi poole. Kui hakkas pööret sooritama, lülitas suunatule sisse ja ootas, kuni vastutulev auto mööda sõidaks, lasi tema mööda, hakkas pööret sooritama, siis kõik ootasid ka. Tema taga oli veel kaubik, siis oli mingi auto veel. Kui oli manöövrit sooritamas, siis nägi, et kaubik sõitis paremalt mööda. Mikrobussi moodi kaubik, väikebuss oli see, nägi pidevalt peeglist teda. Kui Ristilt Virtsu poole pööras, siis nägi pidevalt, et ta tahtis mööda sõita, aga sobivat hetke ei tulnud. Pöörde tegemise ajal auto kiirus oli päris tublisti maha pidurdatud. Enne ristmikku hakkas hoogu maha võtma tükk aega enne ristmikule jõudmist (see on tuttav koht) - võttis hoogu maha, veeres vaba hoo pealt (pidev joon hakkas, siis oli juba vaba hoog), siis tuli ristmik, võttis veel hoo maha, siis hakkas manöövrit sooritama. Siis mingit autot nägi veel, aga päris täpselt ei mäleta, see oli väiksem. Valmistus pöördeks, võttis hoogu maha, et seisma jääda ja taga olevad autod samamoodi aeglustasid. Suunatuli oli sees. Sooritas pööret, suunatuled olid sees, oli juba peaaegu manöövri ära sooritanud ja kuulis pidurikriginat ja viimasel hetkel nägi peeglist kuidas auto tuli tagant päris korraliku hooga, täpselt juhipoolsesse taha nurka sõitis sisse. Tema auto nina oli põhimõtteliselt kõrvaltee peal, kui õnnetus juhtus, siis tõukas tagumine auto veel natukene üle. Teised autod sõitsid edasi, vaatasid, mis juhtus, siis sõitsid edasi. Tagumine auto suitses päris korralikult ja ehmatas päris ära ja jooksis autost välja, et midagi aidata, et kas midagi suuremat juhtus.

Tunnistaja A B andis kohtus ütlusi, et 11.08.2011 toimus liiklusõnnetus, oli selle liiklusõnnetuse teine pool. Liikus Tallinnast hommikul Saaremaa poole tööle. Enne Lihulat oli teeremont. Nägi kaugel enda ees veoautot. Lähenes veoautole. Ei näinud vastassuunas liiklejaid, ei näinud ka möödasõidu keeldu, veoauto sõitis aeglasemalt ja tema alustas möödasõitu. Kui oli veoauto tagarataste, või paralleelselt veoautoga, siis vastassuuna vööndis jätkuvalt kedagi ei olnud, siis oli hästi kiiresti hetk, nägi pidevat joont, soovis katkestada möödasõitu, tema kõrval paremal pool oli veoauto, ei saanud kuidagi reastuda. Eest ilmus teine veoauto, hakkas lõikama, hakkas pöörama nagu vasakule. Ta blokeeris tee, eest tuli nagu teine veoauto. Ei olnud võimalust ümber reastuda ja lihtsalt vajutas pidurit nii palju kui jaksas. Siis põrkus kokku eesoleva veoautoga, sõitis talle tagant sisse, tegi silmad lahti, kõik suitses, proovis autost välja tulla, aga juhipoolne uks oli kinni kiilunud. Kiirabi ja päästeamet tuli ja viidi minema. Kokkupõrke hetkel asus vastassuuna vööndis, ju siis tema ees olev auto oli ka vastassuuna vööndis. Oli šokiseisundis ja täpselt ei mäleta, mis juhtus.

Ärakiri 4-12-776

5 Kui asus möödasõidule, siis ees oli liiklussituatsioon - tema ees oli veoauto, vastassuuna vööndis kedagi ei olnud. Alustas möödasõitu, kedagi ei olnud, oli tema ees oleva veoautoga paralleelselt ja siis äkki nägi et seal oli veel midagi. Aga tema ees oleva auto ees omakorda autot ei näinud olevat. Mis veoauto ees toimus, seda ei näinud. Vastassuuna vööndit nägi ja oma vööndist ei näinud muud kui seda ühte veoautot. Tuli üllatusena, et on veel auto selle auto ees, millest alustas möödasõitu. Ei saanud nagu aimata, et seal võib mingi takistus välja tulla. Kui teist autot märkas, siis suunatuld ei näinud tal. Veoauto, mis ees liiklus, sõitis aeglaselt. Tema kiirus oli 100.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-79-06 punktis 6 leidnud:“ Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63- 03, samuti 10. veebruari 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05). See on vajalik, kuna LS § 7417 kui tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul. Maakohtu kohustus hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist tuleneb VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, s.o kontrollima kõiki asjaolusid, millest sõltub isiku vastutus, ning VTMS §-st 133, mis loetleb otsuse tegemisel lahendatavad küsimused.“ Lähtuvalt eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohast peaks kohus käesoleva väärteoasja lahendamisel hindama mõlema liiklusõnnetuses osalenud osapoole – nii M.Ago kui A.Babitski käitumist. Käesolevas väärteoasjas on näha, et politsei on 14.09.2011 koostanud 11.08.2011 kell 10.33 Lääne maakonnas Lihula vallas Risti.Virtsu.Kuivastu-Kuressaare 42,8 km toimunud liiklusõnnetusega seoses väärteoprotokolli A.B`le /VTT tl 17/, seega liiklusõnnetuses osalenud teisele isikule, heites talle ette LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist ja kvalifitseerides väärteo LS § 223 lg 1 järgi. Tl 38 on PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 09.01.2012 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus, mille kohaselt VTMS § 75, § 29 lg 1 p 1 alusel on lõpetatud väärteomenetlus A.B suhtes. A.B suhtes on väärteomenetlus lõpetatud alljärgnevas väärteos: 11.08.2011 10.33 Lihula vallas Lääne maakonnas Risit-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 43.km, parem pärisuund juhtis mootorsõidukit ja ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, liiklustihedust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eelpoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette nägema, mistõttu veokist möödasõitu sooritades sõitis tagant otsa möödasõidetava veoki ees manöövriks seisma jäänud veokile MB reg nr * põhjustades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Kahju tekitati AS Tallinna Toiduveod sõiduki tagaluugi pöördhoovastiku deformatsiooni näol. Määruses on leitud, et A.B süü tõendamist pole leidnud, süü välistatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr 11E-LL0063. Riigikohus on lahendis 3-1-1-1-03 punktis 11 leidnud, et .“Riigikohtu kriminaalkolleegium pöörab taas tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-94-02 RT III, 2002, 23, 265). Vaid nii saab tagada asja erapooletu igakülgse ning objektiivse arutamise. Käesolevas asjas on seda põhimõtet ignoreeritud, kuna eeluurimisel on ilma igasuguse sisulise

Ärakiri 4-12-776

6 analüüsita ning seega ka motiveerimatult keeldutud M. Andilevko kriminaalvastutusele võtmisest. Kuna seda otsustust ei ole senise menetluse käigus vaidlustatud, puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil protsessuaalne alus selle küsimuse tõstatamiseks. See aga tingib seda tähelepanelikuma suhtumise G. Sitniku süü tuvastamise aluseks olnud õiguslike asjaolude hindamisse.“ Kohus leiab, et ka käesoleva väärteoasjas on PPA Lääne prefektuuri 14.09.2011 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus täielikult motiveerimata, sest määruses võetud seisukoht, et A.B süü on välistatud ekspertiisiaktiga, on arusaamatu, kuna ekspert ei ole oma arvamuses andnud arvamust, kes on liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Samas aga on väärteomenetluse lõpetamise määrus A.B suhtes jõustunud ja seetõttu ei ole võimalik kohtul hinnata A.B kui teise liiklusõnnetuses osalenud isiku käitumist. M.Ago on kinnitanud, et enne manöövri sooritamist veendus, et manööver on ohutu, aeglustas kiirust ja andis manöövrist suunatulega märku. Möödasõidul olevat autot märkas, kui juba pöördel oli. A.B on kinnitanud, et tema alustas möödasõitu ühest autost, mis liikus aeglaselt, tema enda juhitud auto kiirus oli 100 km/h, rohkem autosid eespool ei näinud, ees olev auto liiklus aeglaselt ja äkki ilmus välja auto, mis pööras vasakule. Kohus teostas 17.05.2012 sündmuskoha vaatluse /tl 31-35/. Kohus veendus kohapeal, et olukorras, kus auto on vastassuunavööndis möödasõidul eesliikuvast autost kohas, kus ristmiku hoiatusmärk jääb eesliikuva auto varju (A.B ütluste kohaselt ta seda märki ei näinud, see võis jääda teise auto varju), on tee ettepoole väga hästi nähtav. Kuna tee on terves ulatuses vasakule poole kaldus, siis takistusteta on nähtav tee terves ulatuses kurvini /fotod tl 32-35/. Kohus leiab, et A.B ütlused, et ta ei näinud ees olevat autokolonni, kui ta alustas esimesest autos möödasõitu ei saa olla õiged, sest sündmuskoha vaatlusel selgus, et ka juhul kui ees sõitis nn rekka, siis tee kalde tõttu on vastassuunas mööda sõites kõik eesliikuvad sõidukid selgelt näha. Miks A.B eesolevat autokolonni ei näinud, ei ole võimalik käesolevas kohtumenetluses tuvastada. Nii M.Ago kui A.B on kinnitanud, et nende poolt juhitavate autode vahel oli vähemalt üks auto ja M.Ago on selgitanud, et kui tema oma auto kiirust aeglustas, et hakata sooritama vasakpööret, siis aeglustas ka tema taga olnud auto ja see auto möödus temast paremalt, kui tema auto oli juba vasakpöördel ja tema nägi tagant suurel kiirusel A.B poolt juhitavat autot lähenemas. Kohus leiab, et asjaolu, et vahetult M.Ago poolt juhitavale autole järgnenud auto möödus temast paremalt (nagu sätestab LS § 51 lg 1) kinnitab, et M.Ago käitus autot juhtides selliselt, et tema kavatsus vasakule pöörata oli tema taga sõitnud autole üheselt arusaadav. Seetõttu loeb kohus usaldusväärseks M.Ago ütlused, et aegsasti enne vasakpööret oli tema autol sisse lülitatud manöövrist märku andmiseks vasak suunatuli. A.B nimelt ütles kohtus, et vasakpööret sooritav auto ilmus välja äkitselt ja suunatuli ei põlenud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna käesoleva väärteoasja raames ei ole võimalik hinnata mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumist, siis ei ole võimalik väita, et M.Ago poolt väärteoprotokollis kirjeldatud LS nõuete rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse. M.Ago ütluste kohaselt oli ta teinud kõik, et manööver ohutult sooritada – lülitanud sisse suunatule, aeglustanud kiirust ja veendunud, et keegi ei ole möödasõidul. Kohus leiab, et m.Ago hoolsuskohustuse täitmine on peale tema enda ütluste selgelt tõendamist leidnud ka asjaoluga, et vahetult tema taga sõitev autojuht sai tema kavatsustest aru. Kohus leiab, et olukorras, kus M.Ago oli enne manöövri sooritamist teinud eelkirjeldatud toimingud, oli tal lähtudes LS § 14 lg 2 tulenevalt alus eeldada, et iga teine liikleja järgib liiklusalaste õigusaktide nõudeid, on liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagab liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtuväline menetleja heidab M.Ago`le ette, et tema manöövrit sooritava juhina ei olnud tähelepanelik, kuid Liiklusseadus ju sätestab

Ärakiri 4-12-776

7 käitumisreeglid ka juhile, kes möödasõitu sooritab (kes siis sooritab ka manöövrit) ja need on sätestatud LS § 51, mille lõike 1 kohaselt eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. M.Ago kinnitas, et tema taga sõitis auto, mis temast ajal, kui ta vasakpööret sooritas, mööduski paremalt. Lõike 3 p 2 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki pole andnud märku vasakpöördeks. Kohus leiabki, et võrreldes omavahel LS sätteid, mis reguleerivad möödasõitu ja vasakpööret, on näha, et LS paneb hoolsuskohustuse nii möödasõitu kui pööret sooritavale juhile. Ohtu liikluses on võimalik vältida, kui mõlemad juhid täidavad talle pandud hoolsuskohustust. Kuna A.B suhtes on olemas selle liiklusõnnetusega seoses jõustunud väärteomenetluse lõpetamise määrus, ei ole kohtu pädevuses analüüsida, mis võis tingida selle, et A.Ba ei näinud tema ees liikuvat autokolonni ja M.Ago juhitaval autol põlevat vasakut suunatuld, kuigi sündmuskoha vaatluse kohaselt pidid juba möödasõidul olles talle nähtavad olema kõik eesliikuvad autod ning seoses sellega ei saa kohus hinnangut anda sellele, kas A.B oleks pidanud vahetult enne liiklusõnnetust olema hoolsam ja mille suhtes.

Järgmisena peab kohus välja selgitama, kas hetkel kui M.Ago alustas vasakpööret, oli A.B poolt juhitav auto möödasõidul ja seega kas M.Ago rikkus nõuet temast möödasõidul olevale juhile enne vasakpöörde sooritamist teed anda. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku, tunnistaja A.B ja eksperdi järeldustega on tõendamist leidnud, et enne autode kokkupõrget liikus M.Ago juhitav auto Mercedes-Benz mööda Rsiti-Virtsu maanteed, tema auto taga oli veel auto(d). M.Ago aeglustas oma auto kiirust, kuna teadis, et ees tuleb ristmik, kust peab pöörama vasakule, tema järgi sõit(e)v(ad) autod aeglustasid samuti. M.Ago lülitas oma autol suunatule sisse, andmaks märku vasakpöördest ja jõudes ristmikuni, hakkas vasakpööret sooritama, tema sõnul ei seganud pööret ei vastutulevad ega möödasõitvad autod. Hetkel kui auto nina oli juba suundumas kõrvalteele, nägi peeglist tagant kiirelt lähenevat autot, mis ekstreemselt pidurdas ja sõitis tema poolt juhitavale autole tagant otsa. Ka A.B ütlused kinnitavad, et tema osales liiklusõnnetuses ja tema sõitis otsa vasakpööret sooritavale veoautole, mis ilmus tema ette äkki. Seda, et M.Ago poolt juhitav auto oli kokkupõrke hetkel vasakpöördel, kinnitab ka eksperdiarvamuse punkt 2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Ago juhina hindas enne vasakpööret olukorda – ei näinud selleks takistusi – ei pärisuunaega vastassuunavööndis ja asus vasakpööret tegema. Kui M.Ago sooritas juba vasakpööret, siis märkas ta tagant suurel kiirusel lähenevat sõiduautot, mis ekstreemselt pidurdas. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa kindlalt tuvastada, kas hetkel, kui M.Ago alustas vasakpööret, oli juba A.B poolt juhitav auto möödasõitu sooritamas. Et seda fakti kindlalt tuvastada, on vaja teada nende kahe liiklusõnnetuses osalenud autode vahel olnud auto(de) pikkust ning seeläbi oleks võimalik tuvastada, mis hetkel A.B alustas möödasõitu ja kas M.Ago oleks pidanud möödasõitvat autot nägema. Seda aga ei ole võimalik enam tagantjärgi kindlaks teha ja õhku jäänud kahtlus tuleb tõlgendada M.Ago kasuks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud M.Ago poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud LS § 17 lg 5 p 3, § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumine ja seeläbi liiklusõnnetuse põhjustamine ning LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus) toimepanemine. Seega kohus rahuldab M.Ago kaebuse ja tühistab PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ 10.02.2012 otsuse väärteoasjas nr 2570,11,003115 ja lõpetab M.Ago suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Ärakiri 4-12-776

8 Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas väärtoeasjas on teostatud liiklustehniline ekspertiis (akt nr 11E-LL0063 12.12.2011) ja selle maksumus on 457 eurot /tl 36/. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse M.Ago suhtes, tuleb ekspertiisikulu jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 38 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, KrMS §§ 175 lg 1 p 3, 183, 189 lg 2, 3, 387 lg 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige