1-12-6587/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated1-12-6587/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 03. juuli 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-6587 (kohtueelses menetluses nr 12260102726) riik D.G versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav
D.G (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424
§ järgi Kaitsja advokaat Pille Toom
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused
ning juhindudes
-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada D.G (KarS) 424
süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 2 (kaks) kuud 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 ; KarS §
(kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda ärakandmata D.G-le
karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa päeva) vangistust; KarS § 69
alusel asendada D.G-le mõistetud vangistus 1 kuu ja 28 päeva kasuliku üld tööga 116 (ükssada kuusteist) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada D.G 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga KarS § 1 sätestatud käitumis xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx 50 lg 1 p 1 alusel ; KarS §
võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) D.G-lt kuuks.
2. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude osas:
2.1 € välja mõista sundraha 217 (kakssada seitseteist) D.G-lt 50 senti riigi ja
õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti määrata riigi kasuks; kriminaalmenetluse kulud tasumisele 275 (kakssada seitsekümmend viis) € ja 10 senti
ositi järgmiselt: 1) alates 2012 augustikuust igakuise menetluskulu osa 22 a
2
(
kahekümne kahe) € ja 93 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt -
kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 arvestada riigi selleks (üheksateist) € ja 20 senti otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Pille Toomi ; le
2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või
kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse
jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -
isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus ll osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontro nõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase
ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.4 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu
on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel
maksekorraldusele: viite kulu ositi number 2800049874 ja selgitusena „menetlus tasumine asjas nr 1-12-6587 ); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);
3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille
koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku
apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsio õiguse oni kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus
3
Süüüdistusest nähtuvalt on toime pannud kuriteona mootorsõiduki D.G juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes
selles, et tema juhtis 02.07.2012
kell 13.25 Viljandimaal Karksi-Nuias Lilli teel mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist
kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamises 424 vangistust
2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-03.07.2012, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
lugeda vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 69 alusel
asendada karistus 1 kuu 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema
116 (ükssada kuusteist) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 6 (kuus)
kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada D.G KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on D.G kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx
xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile
oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks
kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -
õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 (kaheks) kuuks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561
, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud
on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult
taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul
alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
KrMS § 2562
lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid
lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § M
240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja
nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS
§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; - kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokollis; 4) muude tõendite S § 1 sätestatud andmed, kui isik on loetelu; KrM 218 lg-
4
kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).
Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides
kokkuleppe d. menetluse sättei Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -
mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja
raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning
kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeld et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja used, kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates
küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja
prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus
tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses
õiguslik ng süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikatsiooniga ni kokkuleppele. 3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS
§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega statava karistamise . Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdi kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1
kohtueelses menet tatakse luses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus
uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt o üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev n menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169
( ne), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 €
kuus. M 256 Kr S § 5
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes
vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M 179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõi 217,50 € stetul sundraha suuruseks . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja
määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat
valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,
maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.
detsembri 2009 otsusega on kinnitatud
5
(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud D.G-ga
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 38.40 . D.G-ga kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €.
Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -
kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab
kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui
menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1
sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565
lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista D.G-lt
kriminaalmenetluse kuludena sundraha 217 ja 50 senti riigi (kakssada seitseteist) € ja
õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti 38.40 € 19.20 € ( + ) riigi kasuks.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
4.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
D.G on kahtlustatavana kinni peetud 02.-03. juuli 2012, seega on D.G viibinud eelvangistuses
vangistus 2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või krim või kassatsioonikohtust tagastamisest alates inaalasja apellatsioonikolme päeva jooksul.
Kohtunik