1-10-8363/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-10-8363

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03

. juulil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8363 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Prokurör Piret Juuse Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 03.07.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise valvega K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.I, isikukood xxx Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bul

attšik Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta K.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada advokaat Eduard Bulattšiku taotlus riigi õigusabi osutamise kulude osas summas 45,12 eurot.

Välja mõista K.I-lt kriminaalmenetluse kulud 45, 12 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

K.I kuulise tähtaja jooksul tasuda kaitsjatasu 12- alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.I 1-10-8363 kriminaal

menetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

K.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.09.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 16.03.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise . algus 11.10.2010 ja lõpp 11.02.2014

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on K.I 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama ema juurde aadressile Kauge xxx. Isikul on 7 klassi haridust. -klassis. Alates 2011 õppeaastast õpib Viru Vanglas 8 K.I ei ole vabaduses olles töötanud ametlikult, täiskohaga või suulise kokkuleppe alusel. Tööoskused puuduvad. Vangistuse ajal on osalenud majandustöödel koristajana. Vabaduses olles oli piisav sissetulek vanemate töötasude näol, kuid isiklik sissetulek puudus. Vangistuses viibides toetavad teda materiaalselt ema ja sõbrad, kes saadavad igakuiselt raha. Kuritegu ei olnud seotud rahalise , vaid toime pandud kasu saamise eesmärgiga kättemaksuks. Ei osanud vabaduses viibides hoida tasakaalus tulud ja kulud. K.I vabanedes on tema sissetulekuteks ema ja tema elukaaslase töötasud. Ema endine elukaaslane xxx on andnud garantiikirja, et K.I saab vabanedes asuda tema firmasse tööle. Firma tegeleb ehitustegevusega. Majandusliku toimetuleku oskus iseseisvalt puudub, seega vajab abi ning toetust perekonna poolt rahaasjade korrastamisel. K.I on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest varasemalt kuuel korral. Alkoholijoobes pani ka toime kuriteod. Tarbima hakkas alkoholi 14 aastaselt. Alkoholi mõju all muutub agressiivseks, ei anna aru oma käitumisele. Kinnipeetav on läbinud vangistuses viibides sotsiaalprogrammi Eluviisi kontrolli all alkoholi-ja narkootiliste treening, mis õpetab hoidma ainete tarbimist, analüüsima käitumist. Täitmiskava järgides on kinnipeetav osalenud: 1. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, lõpetas 09.03.2012 2. Läbis karjääriplan nõustamise 28.04.2011 eerimise

3. Töötas majandustöödel 4. Õpib 8-ndas klassis. Kinnipeetav täidab talle individuaalses täitmiskavas pandud ülesandeid. Vangla toetab

K.I ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja ennetähtaegset vabanemist ettekande kohaselt ametnik toetab K.I elektroonilise järelevalve alla. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas perekonna toetus nii elukoha kui ka materiaalse ja moraalse abi näol. Samuti toetab elektrooniline valve isiku seaduskuulekat käitumist. K.I

tuleb siiski ise vastutus võtta oma käitumise eest, sest vastasel juhul on kõrvaline abi väheefektiivne. Ennetähtaegse vabanemise korral peab kriminaalhooldaja vajalikuks, et K.I riskide maandamiseks: - xxx

jätkab õppimist Täiskasvanute Gümnaasiumis -

on tööga hõivatud - osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening

Prokurör ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. ei toeta K.I

3 Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt.

K.I soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema

kaitsja arvamused, leiab, et K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.I isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on

võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

K.I on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist.

K.I on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest tingimisi

vangistusega kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo ja k kannab liitkaristu

äesoleval ajal st sh esimese astme kuriteo (röövimise)

eest, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. K.I puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Arvestades K.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvat karistust, kohus on seisukohal, et K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud.

Isiku käitumine vabaduses näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle mõju ja ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks

teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata

4 Seega kriminaalhooldus

ei osuta K.I-le piisavalt mõju. Karistusaja lõpuni on aastat, mis on vägagi pikk aeg. 1,5

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja töökogemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.I vabastamisega temale Viru

Maakohtu 20.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik