1-12-5727/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-5727 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.B (V.B) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav V.B

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole; Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 24.05.2010 kohaldatud mõjutusvahendina erikooli paigutamist; väärtegude eest karistatud 17 (seitsmeteistkümnel) korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.05.2012 (tl 75) Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.B KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 5 ) kuud (viis vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka ajavahemik 28.-29.jaanuarini 2012, st 2

(kaks) päeva, mille vältel V.B oli kahtlustatavana kinni peetud ja mõista

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva (neli) (kakskümmend kaheksa) vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui V.B ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse (ühe) (kuue) katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Määrata V.B katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et V.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista V.B-lt või temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Ingrid V.B-lt menetluskuluna sundraha 100 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda (ükssada) .

KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et V.B ja Ingrid V.B on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr

221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber

2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest

tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses kajastatud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: V.B süüdistatakse selles, et tema

• kasutas grupis koos Kristin Meltsiga 28.01.2011 kella 09.00-09.30 paiku Tartumaal Mäksa

vallas Kaagvere Erikoolis klassiruumis 119 füüsilist vägivalda kooliõpetaja R.M. suhtes.

3 Vägivald seisnes selles, et Kristin Melts hoidis R.M. vasakut kätt kinni, väänas seda ja lõi raamatuga vastu R.M. pead ja mõnda aega hiljem jalaga vastu R.M. vasakut säärt. Samal ajal

hoidis V.B õpetaja R.M. paremat kätt kinni ja lõi seejärel rullikeeratud maailmakaardiga R.M. t korduvalt vastu pead ja käsi, mille käigus tuli R.M. paremast kõrvas

kõrvarõngas ära. Peale seda lõi V.B R.M. lahtise käega vastu nägu. Löömiste, kõrvarõnga rebimisega ja käte väänamisega tekitasid V.B ja Kristin Melts R.M. le füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku labakäe põrutuse, lülisamba kaelaosa põrutuse ja pea põrutuse;

• kasutas 18.09.2010 kella 13.30 ajal Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere Erikooli teisel

korrusel käsitöötunni ajal füüsilist vägivalda Kaagvere Erikooli tegevusjuhendaja M.V. suhtes. Vägivald seisnes selles, et V.B haaras kahel korral M.V. kõrist ja pigistas seda, lükkas M. V vastu seina ja tiris teda juustest, millega tekitas M.V. le füüsilist valu ja tervisekahjustused – kaelaja vasaku õlavarrepiirkonna verevalumid ning selja venituse;

• kasutas 04.02.2011 kella 15.00 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere erikooli teise korruse koridoris ruumi 207 ukse juures füüsilist vägivalda Kaagvere Erikooli sotsiaalpedagoogi T.N. suhtes – lõi rusikaga T.N. vastu vasakut käsivart, seejärel lõi lahtise käega T.N vastu paremat põske ja vastu ülakeha. Löömistega põhjustas V.B T.N. füüsilist valu;

• lõi 04.02.2011 kella 16.20 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere Erikooli ees õues Kaagvere Erikooli sotsiaalpedagoog T.N. luuavarrega ja seejärel labidaga vastu T.N. vasaku käe rannet. Löömistega tekitas V.B T.N. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku randmeliigese põrutuse;

• haaras 29.03.2011 kella 12.20 - 12.30 paiku Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere Erikooli klassiruumis 223 õpetaja R.M. vööl olnud raadiosaatjast kinni väänas tema kätt, milles oli

raadiosaatja ning samal ajal hoidis teise käega kannatanu kaela ümbert kinni, et R.M. ei saaks eemalduda. Väänamise ja kõri ümbert kinni hoidmisega tekitas V.B R.M. le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku randmeliigese sidemete venituse.

Sellega pani V.B toime löömise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka ajavahemik 28.-29.jaanuarini 2012, st 2 (kaks) päeva, mille vältel V.B oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et V.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et V.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. V.B vanaema Irene V.B kinnitas kohtus, et tema arvamuse kohaselt on kokkuleppe sõlmitud V.B tahtest lähtuvalt. Kohus on veendumusel,

et V.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.B süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma

menetluskuluna sundraha KrMS § 175 lg 1 p-de 9 alusel, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peaks

kohus KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 alusel süüdimõistetult välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja postikulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu,

et V.B on õpilane ja tema emal Ingrid V.B on veel kaks alaealist last, siis on

põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle ka võimalus tasumisele kuuluv menetluskulu hüvitada 1 aasta jooksul.

Rutt Teeveer Kohtunik