1-10-11452/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr. 1-10-11452

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02. juulil 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-11452 Kohtunik Prokurör Loretta Pikma Natalja Firsova Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktori

a Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 02.07.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne K.D tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja K.D, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas

vandeadvokaat Arvo Suuban

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja advokaat Arvo Suubani taotlus K.D-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,40 eurot.

Välja mõista K.D-lt kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

K.D tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse

jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011

või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.D menetluse kulud“. 1-10-11452 kriminaal

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

K.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 29.09.2010 274 lg 1 kuud vangistust. järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 3 KarS Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2008 § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2

aastat 6 kuud 9

päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 29.09.2010 ja lõpp 07.04.2013

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustus

K.D est nähtub, et teda on

58 korda karistatud distsiplinaarkorras . Vabanedes , kehtivaid neist käesolevaks ajaks 11 kinnipeetaval puudub kindel eluase. xxx erinevates kohtades. Enne vanglat elas K.D

Rahvastikuregistri andmetel on K.D viimaseks aadressiks xxx. Isikul on algharidus (väidetavalt 7 klassi), viimati õppis Murru Vanglas, Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole

K.D kindlat töökohta ega eriala, töökogemused vähesed. Teadaolevalt puuduvad

K.D vabaduses isikud, kes võiksid teda materiaalselt toetada. Enne vanglat

töötas ametlikult 4 kuud , kuid ei saanud katseaega läbi (paar korda ei xxx mehhanisaatorina tulnud tööle ja üks kord tuli alkoholijoobes). Ei näe töötamiseks vajadust, kuna võib saada kõike

vajalikku kuritegelikul teel. Isikul on maksmata võlanõudeid umbes 2400 euro ulatuses. Vangistuses ei ole motiveeritud töötama. Varasemalt on toime pannud röövimisi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse ajal karistatud KarS § 330 alusel, kuna olles Tallinna Vanglas vahistatuna hoidis alkoholi või piiritust sisaldavaid ained. Ei tunnista alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust. Enne vang teel, olles Tallinna Vanglas vahistatuna tarvitas ravimit lat tarvitas heroiini süstimise

ilma arsti ettekirjutusteta ning on karistatud KarS § 331 järgi. Ei näe narkootikumide tarvitamises probleemi. On korduvalt karistatud väärteokorras NPAS-e alusel. Tallinna Vanglas

arvati isik Convictuse tugigrupi tööst välja ebakorrektse käitumise pärast. Narkootikume

proovinud esmakordselt 18 aastaselt, algul amfetamiini ja siis heroiini. 1998-1999 kasutas regulaarselt opiaate, seejärel vangistuse tõttu oli kaine kuni 2005 aastani. Peale vabanemist ei tarvitanud narkootikume 3 kuud ja siis hakkas taas heroii - ni kasutama. Enda sõnul tarvitas 2007

2009 Tallinna vanglas viibides regulaarselt fentanüüli. Ordineeritud ravimistest on korduvalt keeldunud. K.D on vangistuses läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: 1) 06.05.2009 - 16.12.2009 - osal

emine sõltuvustugigrupi Convictus töös; 2) 18.08.2009 - 28.10.2009 - osalemine riigikeele A1 taseme kursustel; 3) 05.05.201 - 14.04.2011 - alustas uuesti osalemist sõltuvustugigrupi töös Convictus, kui arvati välja varguse tõttu; 4) 03.08.2010 - 30.11.2010 - riigikeele A1 taseme kursustel osalemine; 5) 08.04.2011 alustas osalemist sõltuvusprogrammis "Eluviisitreening", kuid mida ei lõpetanud ümberpaigutamise tõttu.

Isik ei tunnista süüd, ei näe oma eluviisi ja kuriteo seoseid. Ametnike suhtes negatiivse

hoiakuga. Kinnipeetav pooldab kuritegeliku subkultuuri väärtusi ning motivatsioon loobuda

kuritegelikust käitumisest puudub. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt. Toimepandud kuriteod näitavad negatiivseid hoiakuid ühiskonna/kogukonna suhtes.

Viru Vangla ei toeta

K.D tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K.D puudub vabaduses kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on K.D viimaseks aadressiks xxx. Seega kinnip xxx eetava pöördumisel poole on K.D võimalus taotleda linnalt elamispinda. Kinnipeetaval on algharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole K.D kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. K.D puuduvad vabaduses isikud, kes võiksid teda vajadusel materiaalselt toetada. Karistusregistri andmetel on K.D viis korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kehtiva elamisloa saamisel on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks tal soovitav läbida sotsiaalabiprogramm "Eluviisitreening". Prokurör kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt. ei toeta

K.D soovib ennetähtaegselt vabaneda karistuse kandmiselt Kaitsja toetab kinni

peetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et , kaitsja K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingim

isi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.D isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

K.D on vangistuse jooksul 58 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtu

mist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist.

K.D on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude ning vangistuses toime pandud kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning vangistuses taas pani toime uue kuriteo. Seega ta ei ole oma eelneva st karistustest te järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu K.D poolt uute kuritegude toimepanemise. Arvukatest distsiplinaarkaristusest nähtub, et valdavas osas on tegemist vanglaametnike sõimamise, solvamise ja allumatusega, vägivallaga ähvardamisega isegi pikaajalise vangistuse lõpuperioodil. Seega ei ole süüdimõistetu sellise käitumise korral tema allutamine kriminaalhooldusele põhjendatud. Vangla iseloomustusest tulenevalt on K.D poolt uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge s.o 68% olukorras, kus isikul puudub alaline elukoht ja alaline sissetulekuallikas.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks K.D uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne.

Vabaduses puudub K.D garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski.

4 Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega (ta

korduvalt karistatud väärteokorras NPAS vanglas vahistatuna hoidis alkoholi või alusel ning

piiritust sisaldavaid ained) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda puudub da K.D vabaduses kindel elukoht, mis ei võimal kriminaalhooldusega seotud kontrollnõuete täitmist.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeet puni on veel 9 - ja ava karistusaja lõ kuud, mis võimaldab tal läbida õppe

sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.D vabastamisega temale Harju Maakohtu 29.09.2010

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik