1-09-8115/38 · 1-09-8115/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8115 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik

süüdimõistetu T.U ja kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 6. juuni

2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 32 eurot (kolmkümmend kaks eurot) vandeadvokaat Niina

Agarjovale tema poolt T.U-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.U-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi

eest 32 eurot riigituludesse.

4. T.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.U 1- 09-8115 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud T.U tunnistati Harju Maakohtu 09.11.2009 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7

järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu 4 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka T.U eelvangistuses viibitud aeg alates 19.02.2009. Karistuse kandmise algus on 19.02.2009 ja lõpp 09.11.2013.

Tartu Maakohtu 06.06.2012 määrusega jäeti T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et nõustub prokuröri arvamusega, et T.U tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul on küll positiivne, et käesoleva

vangistuse ajal on süüdimõistetu tegelenud eneseanalüüsiga, osalenud erinevates

programmides ja õppinud, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et T.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab käesolevalt karistust kuritegude eest, millised pani toime varasemate kohtuotsustega määratud katseaegadel.

Maakohus tõi välja, et T.U on vaatamata varasemale vangistusele eelnevalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti on T.U suhtes vangistust asendatud üldkasuliku tööga, kuid ta ei asunud määratud ajal

tööd sooritama, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks ei täitnud ta nõuetekohaselt kriminaalhooldusega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid.

Maakohus märkis, et karistuse kandmisest vabastamine on õigustatud juhul, kui see tagab

isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise ning korduva karistuse kandmisest vabastamise

kohaldamisel sama karistuse raames kaotab selline soodustus oma mõtte. Eelneva põhjal leidis kohus, et T.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu T.U määruskaebus

T.U taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Määruskaebuse kohaselt ei pööranud maakohus tähelepanu T.U positiivsetele

muutustele vangistuses ning rõhutas vaid tema suhtes esinevat negatiivset. T.U rõhutab, et vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad tema ennetähtaegset vabanemist ning

märgib, et ta on karistuse kandmise ajal läbinud kõikvõimalikke programme ja

rehabilitatsiooni, seadnud elule uued eesmärgid, omandanud uued hoiakud, saanud aru narkootikumide kasutamise kahjulikkusest, lõpetanud XXXX. klassi, loobunud suitsetamisest,

käitunud vanglas hästi, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on karistuse

kandmise ajal väljaspool vanglat töötanud. Lisaks märgib T.U, et tal on olemas elukoht ning ta suudab eluga vabaduses toime tulla ja käitumiskontrolli nõudeid täita. T.U kaitsja määruskaebus

T.U kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Määruskaebuse kohaselt on T.U pärast 07.07.2011 maakohtu poolt elektroonilise valve alla vabastamata jätmist enda hoiakuid ja käitumist muutnud: ta töötab vanglas, lõpetas

XXXX. klassi, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osa võtnud mitmetest

- 3 - sotsiaalprogrammidest ja osalenud narkosõltuvuse tugigrupi tegevuses, õppinud riigikeelt,

hakanud külastama kirikut, teinud tulevikuplaane, saanud aru oma varasema elukäigu ebaõigsusest ning soovib vabaduses töötada ja omandada XXXX eriala.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et T.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on T.U tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb järgnevalt määruskaebuses esitatud väiteid. 2. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele nagu oleks

T.U ennetähtaegseks vabanemiseks kõik nõuded täitnud, et isiku vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna.

Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses ja teda vabanemisel

eesootavad tingimused on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti arvestada, ei saa

T.U positiivselt iseloomustavad asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist garanteerida. Kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul tekkima veendumus, et temale mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada ja katseaja tingimusi täita, kuid T.U puhul ringkonnakohtul sellist veendumust alljärgnevatel põhjustel ei tekkinud. 3. on varasemalt varavastaste süütegude eest karistatud neljal korral ning tema T.U kuritegude dünaamika on aja jooksul muutunud raskemaks: grupis toime pandud vargused on asendunud röövimistega ning T.U kannab praegu karistust grupis toime pandud

röövimise eest isikuna, kes on varem röövimise toime pannud. Seega on T.U kuritegude toimepanemist jätkanud sõltumata varasematest karistustest, sh vangistusest, ning

kohtu poolt antud võimalustest nii tingimisi karistuse kandmisest vabastamise kui ka

üldkasuliku töö kohaldamise näol. Siinjuures osundab ringkonnakohus ka asja materjalide

juures olevatele prokuröride seisukohtadele, kes ei toetanud T.U enne tähtaega vangistusest vabastamist. T.U kriminaalasja menetlenud prokuröri selgituse kohaselt

oli T.U näol tegemist rafineeritud isikuga, kes oli spetsialiseerunud teatud liiki

varavastaste kuritegude toimepanemisele, olles oma tegevusega ohuallikaks kodanikele Tallinna Vanalinnas.

Kuna T.U senine elukäik on koosnenud korduvast kuritegude ja väärtegude

toimepanemisest ning teda on kahel korral karistatud esimese astme kuriteo eest, ei ole

ringkonnakohus veendunud, et T.U suhtes vangistuses toimunud positiivsed

muutused ja tema motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt käituda, oleksid piisavad hoidmaks

teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Arvestades asjaolu, et ta on kuritegusid toime

pannud varalise kasu saamise eesmärgil, suurendavad ka tasumata rahalised nõuded

(01.03.2012 seisuga 1484 eurot) tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.

Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused T.U käitumises ja

hoiakutes oleksid püsivad ja T.U suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. 4. käitumises on vangistuse jooksul Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et T.U

aset leidnud mitmed positiivsed muutused, kuid on seisukohal, et tema varasem elukäik ja

toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

- 4 -

Ringkonnakohus leiab, et kuigi T.U on vangistuses töötanud, õppinud ja läbinud

sotsiaalprogramme, tal puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib

vabaduses elada õiguskuulekalt, kahetseb toimepandud kuritegusid ning tal on vabaduses elukoht, näitab tema senine elukäik (korduvalt kriminaalkorras karistatus, sh esimese astme

kuritegude eest, nii katseajal kui ka üldkasuliku töö kohaldamise ajal uue kuriteo toimepanemine ja senised uimastisõltuvuse probleemid), et tema risk kuritegelikule teele tagasi langeda on suur. Ringkonnakohtu hinnangul on T.U puhul oluline karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning luua sel viisil eeldused ja harjumus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Agu Timmi