4-12-2402/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 29.06.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik T.A, isikukood xxx, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

V™S § 132 lg 2 alusel tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,12,004603 lisakaristuse määramise osas.

Liiklusseaduse § 224 lg.2 alusel määratud karistus - rahatrahv 225 trahviühikut, s.o. 900 eurotjätta muutmata.

Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS § 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 900 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikini

11.05.2012.a. väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tehtud otsusega tuvastati, et T.A

21.04.2012 kl 18.23 Sõle tn 25, Tallinna linnas, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79+/-0,05 mg.

Liiklusseaduse § 69 lg.5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lg.2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus Väärteoasi nr. 4-12-2402

2

0,25-0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkti 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse § 723, võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise

vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik

tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. T.A

tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,74mg/l. Seega on nimetatud

mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg.2 p.2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 69 lg 5

nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega (tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise

protokoll, tunnistaja Joel Vainu ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo. Tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokollist nähtuvalt tuvastati kaebaja organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine, isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,79 milligrammi, millest arvati maha

laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ning tulemuseks saadi 0,74 milligrammi liitri

kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kuivõrd mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on enamohtlik liiklusalane rikkumine, tingib see karistuse ranguse. Väärteoasjas ei ole tuvastatud kergendavaid

ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab

sellele, et kaebaja on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb

lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks, kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta

aktiivselt mootorsõidukijuhina ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, ning üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele, varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada, et alkoholi

tarvitamine ja seejärel mootorsõiduki rooli istumine ja liiklusalase väärteo toimepanemine olid tema jaoks olulisemad kui võimalus oma juhtimisõigus säilitada.

Lähtuvalt ülaltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et T.A-le on määratud

õiglane ja proportsionaalne karistus ning rahalise karistuse kohaldamine 900 euro ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne, samuti on põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

KAEBUSE SISU

T.A esitas 31.05.2012 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 11.05.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,12,004603 tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, vähendada talle mõistetud rahatrahvi ning mõista selle tasumine ositi.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et oli 21.04.2012 alkoholijoobes ning seejuures juhtis mootorsõidukit. Ta kahetseb toime pandud väärtegu, kuid leiab, et talle määratud karistus on liialt range. Kaebaja

3 on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku vähest sissetulekut, milleks on 161 eurot (töövõimetuspension), tal on ülalpeetav – koolis õppiv poeg, kes iseseisvat

sissetulekut ei oma, ning tervislikku seisundit – menetlusalusele isikule on määratud keskmine

puue, ta on sunnitud kandma igapäevaselt ortopeedilist abivahendit ja karke, samuti talle on väljastatud puudega isiku parkimiskaart.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud

rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane, st on proportsionaalne arvestades rikkumise raskust.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et ta juhtis 21.04.2012 mootorsõidukit olles ise alkoholijoobes.

Mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi alkoholi olla 0,10 milligrammi või

rohkem. Kaebuse esitajal tuvastati alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus tõendusliku

alkomeetriga 0,74 mg/l. Kaebaja, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, otsustas siiski istuda autorooli. Seega kaebaja ei veendunud eelnevalt piisavalt põhjalikult, et ta ei oleks alkoholijoobes. Kohus leiab, et kaebuse esitaja, omades mootorsõiduki juhtimisõigust, on teadlik ka asjaolust, et joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav, see tähendab, et isik peab oma teo tagajärgede eest kandma vastutust, temal tuvastati raske joove. Seega kohus leiab, et ei ole alust T.A-le

määratud rahatrahvi vähendamiseks arvestades toimepandud väärteo raskust ning ühiskonnaohtlikkust.

Kohus peab võimalikuks tasuda rahatrahv summas 900 eurot ositi igakuiste maksetena 75 eurot kuus 12 kuu jooksul. Seejuures kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda,

tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema ülalpidamisel on alaealine poeg, kellel puudub iseseisev sissetulek. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on T.A taotlus tühistada

kohtuvälise menetleja otsus osas, mis käsitleb talle lisakaristuse mõistmisena juhtimisõiguse

äravõtmist seitsmeks kuuks. Kohus, tutvunud kaebuse lisas toodud materjalidega

(pensionitunnistus, isikliku abivahendi kaart, puudega inimese parkimiskaart, koolitõend L. T.A nimele), leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks takistab ja piirab põhjendamatult

menetlusaluse isiku liikumisvõimalusi arvestades asjaolu, et tegemist on isikuga, kellele on

määratud keskmine puue, kes vajab abivahenditena karke ning seljaortoosi ning kelle sissetulekuks on töövõimetuspension.

Menetlusalusel isikul on küll kaks kehtivat väärteokaristust, kuid tegemist on teistsugust laadi

toimepandud väärtegudega, LS § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine

menetlusaluse isiku poolt on esmakordne. Kohtule esitatud kaebuses on ta väljendanud oma kahetsust, samuti ei ole ta väärteo toimepanemist kordagi eitanud.

Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses on pisut üle keskmise määra, kuid see on põhjendatud arvestades, et menetlusalusel isikul tuvastati raske joove, so tema alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus oli 0,74 mg/l. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on

proportsioonis toimepandud väärteoga. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus põhjust vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, kuid kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse

lisakaristuse kohaldamise osas. Kohus arvestab T.A majanduslikku olukorda ning määrab rahatrahvi tasumisele 12 kuu jooksul võrdsete osade kaupa, so 75 eurot kuus.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Piret Liivo Kohtunik