4-12-2657/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-2657

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-2657 (2373,12,002501) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

D.H

kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 16.05.2012 otsusele nr

2373,12,002501 D.H karistamises LS §

224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: D.H, ik: XXX, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta D.H kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.05.2012 otsusele nr 2373,12,002501 D.H

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 16.05.2012 otsus nr 2373,12,002501 D.H karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 7 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 7 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 29.06.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

30.07.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 31.07.2012. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 07.07.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.05.2012 otsusega nr 2373,12,002501 karistati D.H LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7

kuuks selles, et menetlusalune isik 28.04.2012 kell 14.03 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 14. kilomeetril Saue vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et ei ole nõus otsusega, sest ta ei sõida purjus peaga üldse. Paluti ümber parkida auto, mis ei kuule temale ja nüüd peab vastutama oma rikkumise eest. Läheb tööle 01.07.2012 ja juhtimisõiguse olemasolu on väga vajalik.

Kohtuistungil selgitas D.H, et helistati ja paluti tulla auto ära viia. Võttis takso ja sõitis Laagri Statoili tanklasse. Sõiduki omaniku õde palus auto viia Laagrisse. Jõudis sõita 50 kuni 100 meetrit ja peeti kinni. Oli 3-4 tundi varem joonud kaks pooleliitrist õlut ja arvas, et

ainult lõhn võib olla, sest ei olnud söönud. Kuidas auto tanklasse sai, seda ei tea. Juhtimisõigus on vajalik, sest saab ühte firmasse tööle, mille müügipunkt avatakse Tartus ja ta läheks sinna tööle. Eelmised trahvid on tasumata, kuid kui saab esimese palga, siis hakkab tasuma. Iga inimene teeb vigu, saab veast aru ja sai aru. Tahab olla nagu kõik normaalsed inimesed ja palub anda see võimalus.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et liiklusmenetlustalituse juhi koostatud otsus on seaduslik, otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Järgitud on kõiki KarS § 56 lg 1 nõudeid. Kohtuistungil ei kuulnud ühtegi uut asjaolu, mille alusel saaks väita, et otsus tuleb tühistada. Liikluses pikaajaline eemaldamine on täiesti põhjendatud, kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule esitatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel

3

juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,72 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,67 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on väga suur. See aga omakorda tingib ka karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid tuvastanud ning kohtumenetluses samuti eelmärgitud asjaolusid ei ilmnenud.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt on menetlusalust isikut paari viimase aasta jooksul liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest karistatud kümneid kordi ning ainuüksi 2012 aasta esimese nelja kuu jooksul enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on teda karistatud liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Seejuures nähtub karistusandmetest, et menetlusaluselt isikult on nii lisakaristusena kui ka põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse

äravõtmist kolmel korral. Viimase kahe aasta jooksul määratud rahatrahvidest on kaebuse esitaja tasunud vaid üksikud trahvid. Seega saab järeldada, et senised suhteliselt lühiajalised

liiklusest eemaldamised ja korduvad rahatrahvid ei suuda kaebuse esitajat sundida uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoiduma. Vaatamata sellele, et kaebuse esitajat on

2012 aasta jooksul enne inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest juba korduvalt rahatrahvidega karistatud, millised trahvid on senini tasumata, ei suutnud ka need karistused

ära hoida kaebuse esitaja poolt toime pandud järjekordset rasket liiklusalast väärtegu.

Arvestades kaebuse esitaja karistuste rohkust ja karistuste alast kogemust ning seda, et

senised karistused oma eesmärki ei täida, on kaebuse esitaja liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui ka kõigile teistele liiklejatele ning võõrale varale.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud

ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele järgnevalt pidas vajalikuks võõrast sõidukit juhtida. Arvestades seda, et kaebuse esitajal tuvastati 0,67 mg alkoholi väljahingatava

õhu liitri kohta, ei saanud kaebuse esitaja tunda ennast normaalsena, veel vähem kainena.

Seejuures ei oleks kaebuse esitaja suutnud 3-4 tundi varem joodud kahest õllest säilitada

sellist alkoholisisaldust organismis, mistõttu on ilmselge, et kaebuse esitaja oli alkoholi tarvitanud oluliselt rohkem. Selline kaebuse esitaja käitumine näitab kaebuse esitanud isiku

üleolevat suhtumist liikluskorda, juhi kohustustesse ja liiklusohutusse ning ükskõiksust sellesse, et temalt võidakse selle tulemusena juhtimisõigus järjekordselt ära võtta.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest

4 üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Arvestades aga kaebuse esitaja karistusandmeid, oleks lisakaristuse kohaldamine mõeldamatu.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et juhtimisõigus on temale vajalik tulevaste tööülesannete täitmiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse

saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks

näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Arvestades kaebuse

esitaja karistuste rohkust on kaebuse esitajal karistuste määrade ja liikide osas rikkalik

kogemus. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et

kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning

tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate

karistuste liike ja määrasid. Seetõttu on kaebuse esitaja kui isik, kellele on antud

juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib põhjustada

suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel, mida kaebuse esitaja on juba korduvalt kogenud ning iga liikleja peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et ta olukord ei halveneks ja

senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks võetud või tulevikus võetavate kohustuste täitmise, eriti olukorras, kus sooviks on töötada töökohal, mis on seotud sõiduki juhtimisega. Kohtu arvates tuleb sellise iseloomuga süüteo toime pannud isik aga lisakaristust kohaldades

liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ning kohus

asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et

menetlusalusel on mitmeid kehtivaid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistusi ning isik jätkab järjekindlalt liiklusnõuete rikkumist, seades sellega ohtu nii iseennast kui ka teisi liiklejaid. Seega kaebuse esitaja on järjekindlalt tõestanud enda ohtlikkust liikluses ning selline isik tuleb võimalikult pikaks ajaks liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate

ohutuse. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja sellest tulenevat süü suurust, kehtivate karistuste hulka, on kohaldatud põhi- ja lisakaristuse

määrad põhjendatud ning igasugune alus põhi- või selle lisakaristuse kergendamiseks või muutmiseks puudub.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik