4-12-2333/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-2333

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-2333 (2315,12,004810) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

A.E kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 08.05.2012 otsusele nr 2315,12,004810 A.E karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Menetlusalune isik: A.E, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta A.E kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.05.2012 otsusele nr 2315,12,004810 A.E karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 08.05.2012 otsus nr 2315,12,004810 A.E karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

2

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 29.06.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

30.07.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 31.07.2012. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 07.07.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.05.2012 otsusega nr 2315,12,004810 karistati A.E LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks

selles, et menetlusalune isik 14.04.2012 kell 03.04 J.Koorti 9 maja juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palub otsuse läbi vaadata määratud

lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja töö järelteeninduse juhina otseselt

seotud sõiduki juhtimisega ning juhtimisõiguse olemasolu on määratud ka tema ametijuhendis. Seega on reaalne oht, et kaebuse esitaja ei saa jätkata oma tööd täies mahus ning tööandja poolt rakendatakse sanktsioone või järgneb töökoha kaotus. 14.04.2012 öösel

autorooli minnes ei osalenud ega plaaninud osaleda tänavaliikluses. Liikles piiratud aja jooksul ning väga piiratud teekonna tupiktänavasse ainult selleks, et parkida sõiduk oma maja

ette valvekaamerate alla. Ajendiks käitumisele ei olnud hoolimatus teiste liiklejate suhtes, vaid soov kaitsta oma vara võimalike rünnete eest. On olnud seaduskuulekas ning puuduvad varasemad kehtivad karistused. Politseipatrull peatas teda kõrvalmaja ees ning tuvastati joove. Oli õhtul joonud veini, kuid ei tunnetanud, et tulemuseks võib olla alkomeetri väga kõrge näit. Võimaluse korral palub jätta lisakaristus kohaldamata või vähendada lisakaristuse määra.

Kohtuistungil selgitas A.E lisaks kaebuses märgitule, et auto on tööandja oma

ning oli pargitud 300 meetri kaugusele majast. Vaba parkimiskoha avastamine andis tõuke sõiduk teise kohta panna. Alkoholi tarvitamise ja sõitma asumise vahe oli umbes üks tund.

Tundis ennast normaalselt, oli joonud 3-4 pokaali veini. Vaidlustaud otsusest on tööandja

teadlik ning edasine sõltub kohtu otsusest. Lisakaristuse vähendamisel saaks ära kasutada korralise puhkuse ja selle järgnevalt kasutada teistsuguseid transpordiliike. Rahatrahv on suur ja sellegi tasumine tekitab raskusi, kuivõrd see tuleb tasuda pere eelarvest.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Tegemist on tahtliku ja teadliku väärteoga. Kaebuse

esitaja sõnade kohaselt ei oleks ka sõidukit juhtinud, kui oleks teadnud alkoholi taset

organismis. Samas oli alkoholi tase selline, milline on mootorsõiduki juhile keelatud.

Vaatamata sellele, et tegemist oli laupäevaga, on tegemist tänavaga, mille ääres on korruselamud ning seal võib olla teisi liiklejaid. Üheks neist oli patrullsõiduk. Kaebuse esitaja

sõnade kohaselt on teo tagajärjel ohus tema töökoht, pere eest hoolitsemise kohustuse

täitmine. Kaebuse esitaja töötab sellel töökohal alates eelmise aasta juulist, seega teadlik

asjaolust, et igapäevaste tööülesannete täitmiseks ja pere eest hoolitsemiseks on vajalik

juhtimisõigus. Seega seadis ta töö ja pere tahaplaanile. Kui isik peab juhtimisõigust vajalikuks, siis peab ta väga rangelt suhtuma oma tegevusse, käituma liikluses sellisel viisil,

mis tagaks juhtimisõiguse säilimise. Koos laiendmääramatuse arvestamisega tuvastati

kaebuse esitajal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,68 mg/l ning väärteokorras saab

3

karistada juhul, kui alkoholisisaldus on väiksem kui 0,75 mg/l. Kui lähtuda

alkoholisisaldusest, siis tuleks rääkida määra maksimumist. Otsuse tegemisel on arvestatud

kergendavat asjaolu ja karistust on kergendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et A.E-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata. Ei ole vastu, kui määratud rahatrahv jäetakse tasumisele ositi maksimaalse tähtaja jooksul.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule esitatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga

200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri

kohta alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse

isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks

näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,68 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist

määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on väga suur. See aga omakorda tingib ka karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus leiab, et süü tunnistamine ei ole KarS § 57 lg

1 p 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluna arvestatav, kuivõrd karistust kergendavaks

asjaoluks on süü ülestunnistamisele ilmumine, st süüteo toime pannud isik läheb ise õiguskaitseasutusse oma süüd tunnistama olukorras, kus puuduvad andmed selle kohta, et isik on süüteo toime pannud. Käesoleval juhul peeti isik kinni süüteo toimepanemiselt ning süü

olemasolu tuvastatakse mõõtevahendiga sõltumata süü tunnistamisest. Küll leiab kohus, et

menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna on võimalik arvestada kahetsust

toimepandus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

väärteoasjas on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivad karistused inkrimineeritud teo toimepanemise ajal

puudusid. Seega võiks eeldada, et kaebuse esitaja on pikemat aega olnud õiguskuulekas.

Samas ei takistanud see asjaolu menetlusalust isikut toime panemast raskeimat liiklusalast väärtegu. Kaebuse esitaja on küll väitnud, et tegemist oli tupiktänavaga ja öise ajaga ning ta

4 lihtsalt ei teadnud, et alkomeetri näit võiks olla nii suur. Kohus asub seisukohale, et kaebuse

esitaja oli eelnevalt tarvitatud alkoholi kogusest teadlik ja senise elukogemuse põhjal pidi

kaebuse esitaja olema teadlik ka alkoholi mõjust inimese organismile nagu ka sellest, et sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on karistatav. Seejuures puuduvad liiklusseaduses sätted, mis loeksid öisel ajal tupiktänava suunas hõreda liiklusega teel alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimise õiguspäraseks. Kaebuse esitaja asumine sõidukit juhtima

juhile keelatud seisundis näitab kohtu arvates seda, et kaebuse esitaja pidas olulisimaks

tööandjale kuuluva sõiduki parkimist teise, enda arvates sõiduki jaoks ohutumasse kohta, pidades seejuures tähtsusetuks seda, et ta ise kujutab ohtu nii endale, teistele liiklejatele kui ka tööandja varale. Selline kaebuse esitaja käitumine näitab kohtu arvates aga seda, et teadlikult liiklusnõudeid eirates on kaebuse esitaja liikluses ohtlik.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud

ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele järgnevalt pidas vajalikuks sõidukit

juhtida. Arvestades seda, et kaebuse esitajal tuvastati 0,68 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, ei saanud kaebuse esitaja tunda ennast normaalsena, veel vähem kainena. Selline kaebuse esitaja käitumine näitab kaebuse esitanud isiku üleolevat suhtumist liikluskorda, juhi kohustustesse ja liiklusohutusse.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et juhtimisõigus on temale vajalik tööülesannete

täitmiseks ning pereliikmete eest hoolitsemiseks. Väite tõestuseks esitas kaebuse esitaja

kaebuse lisana AFTOÜ järelteeninduse juhi ametijuhendi, millises märgitud

kvalifikatsiooninõuete kohaselt eeldatakse töötajalt B-kategooria autojuhilubade olemasolu.

Ametijuhendile on kaebuse esitaja alla kirjutanud 02.06.2011. Seega oli valitud töökohal

töötamiseks vajalik eeldus, so juhtimisõiguse olemasolu vajalikkus, kaebuse esitajale teada

hiljemalt 02.06.2011 ja enne alkoholi tarvitamist ning juhile keelatud seisundis sõiduki

juhtimisele asumist ning see asjaolu ei ilmnenud kaebuse esitaja jaoks ootamatult ja alles

pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist. Kaebuse esitaja objektiivsest käitumisest saab

järeldada, et kaebuse esitaja jaoks olid alkoholi tarvitamine ning seejärel sõiduki juhtima

asumine esikohal ning kõik muud asjaolud olid muutunud teisejärgulisteks. Kohus asub

seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete

tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need

teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui

karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse

seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Seetõttu on kaebuse esitaja kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses

võib põhjustada suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes

5 piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning iga liikleja peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav

elulaad säiliks ning see tagaks võetud kohustuste täitmise. Kohtu arvates tuleb sellise iseloomuga süüteo toime pannud isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on

põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel isikul puudusid inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtivad karistused ja esines karistust kergendav asjaolu kahetsuse näol,

kuigi alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades olnuks põhjendatud ka rangema

lisakaristuse määramine. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja sellest tulenevat süü suurust, on kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik