4-12-1870/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1870 Kohtunik Margot Mikler Sekretär Moonika Rubizova Väärteoasi

P.R-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlusetalituse 04.04.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2302,12,003797

Kaebuse esitaja P.R (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo liiklusmenetlusetalitus Asja arutamise aeg ja koht 24. mail 2012.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja P.R Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. P.R-i kaebus jätta rahuldamata.

2. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.04.2012.a otsus väärteoasjas

nr 2302,12,003797ja jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 27.06.2012.a..

Asjaolud

4-12-1870

2

15.03.2012.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1230885, mille kohaselt juhtis P.R

15.03.2012.a. kell 13:20 Harjumaal, Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 26. km mootorsõidukit Škoda Superb, reg. nr xxx kiirusega 110 + - 4 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Sellega rikkus P.R liikluseeskirja (LE) § 15 lg 1 p 1 ja pani toime liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

04.04.2012.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlusetalituse otsusega väärteoasjas nr

2302,12,003797 karistati P.R LS § 227

lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku

ulatuses, s.o 60 eurot. Otsuse kohaselt juhtis P.R 15.03.2012.a. kell 13:20 Harjumaal, Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 26. km mootorsõidukit Škoda Superb, reg. nr xxx kiirusega 110 + - 4 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h.

P.R esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlusetalituse otsuse täies ulatuses, taotles väärteomenetluse

lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt leiab kaebaja, et rikutud on tõendite

kogumise reegleid. Kaebuse esitaja leidis, et 15.03.2012.a. menetlustoiminguna koostatud

liiklusjärelvalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli koostajaks ja mõõtjaks oli Aivi S ning samaaegselt on Aivi S tunnistajana ütlusi andnud. Seega leidis kaebaja, et tunnistaja teostas menetlejana toiminguid kogus tõendeid ja üheaegselt tunnistajana tõendas väärteo toimepanemist.

Samuti oli liiklusjärelvalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli koostamisel menetleja Aivi S kandud protokolli, et kaebaja sõiduk sõitis teel üksinda, kuigi kaebaja väitis, et üheaegselt temaga sõitis veel koos vähemalt 3 autot. Seega mõõtmise protokoll kaebaja arvates kajastab

mõõtmise asjaolusid valesti. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, et kiirusemõõtmeseadme

kasutamise protokollis on mõõtmeseadme kasutamise režiimiks määratud „ mõõtmine paigal

seistes“, milles fikseeritakse tugevaimat signaali. Kaebaja arvates võis olla signaal fikseeritud mõnelt teiselt sõidukilt.

Kaebaja leiab kaebuses, et otsus ei ole motiveeritud. Kohtuväline menetleja peab selgelt välja tooma, milliste tõendite alusel ja neile viidates teeb järelduse väärteo toimepanemise kohta.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kaebaja seletas, et 15.03.2012.a. kell 13:20 sõitis Narvasse oma autoga ning teel oli vähemalt 2 või 3 autot veel. Teda peatati ja teatati, et ta ületas sõidukiirust, millega tema nõus ei olnud, kuna arvas, et kiirus oli normaalne ja lubatud. Leidis,

et protokolli koostamisel oli rikutud menetlusereegleid. A.S osales menetlejana teostades kiiruse mõõtmist, kui ka tunnistajana andis hiljem ütlusi. Tema sõidukiirust ei kontrollinud.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et haldustoimingu tegija, kes mõõtis kaebaja juhitud sõiduki kiirust ei ole väärteo menetleja. Seega väärteomenetluses on võimalik isik, kes tegi mingeid toiminguid,

üle kuulata ka tunnistajana. Kohtuväline menetleja leiab, et Aivi S ütlused on igati

usaldusväärsed, teda hoiatati valeütluste andmise eest. Samuti on mõõtetulemus jälgitav,

mõõtmisele sätestatud nõuded oli järgitud, aparaat taadeldud. Patrullis olevates isikutes üks kogus tõendeid ja teine tegi liiklusjärelvalvet.

Tunnistaja Aivi S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et oli tööl märtsis või aprillis, täpselt ei mäleta Narva maanteel, kus mõõtsid paarimehega sõidukite sõidukiirust. Kaebaja ületas lubatud sõidukiirust, mille fikseeris seadmega Ultra Lyte. Kiiruse täpset näitu ta ei mäleta aga tegemist

3 oli LS § 227 lg 1 rikkumisega ehk siis kiirus oli ületatud kuni 20 km/h. Tema paarimees Eerik Purgel peatas sõiduki. Kaebaja nõustus, et ta ületas kiirust ja ütles, et tema puhul võiks hoiatusega

piirduda. Sel korral oli tema kiiruse mõõtjaks ja menetlejaks oli paarimees Erik Purgel. Algul

hakkas Erik Purgel kaebajale kiirmenetluse otsust koostama, kuna isik oli nõus kiiruse ületamisega. Kuid hiljem kaebaja ütles, et kavatseb otsuse kindlasti kohtusse edasi kaevata.

Kabeaja sõiduki kiirust mõõtis lasermõõteseadmega, ta suunab laserkiire sõidukile ja saab sõiduki kiiruse, mis kuvatakse mõõteseade ekraanile, samal ajal kuvab mõõteseade kauguse, kui

kaugel sõiduk temast on mõõtmise hetkel. Mõõtmise ajal oli liiklustihendus suhteliselt harv. Kaebaja sõiduki mõõtmise momendil oli kaebaja poolt juhitud sõiduk ainuke teel, kuigi kaebaja väitis ka politsei autos, et oli veel sõidukeid. Teised sõidukid jõudsid nendeni siis, kui Erik Purgel rääkis kaebajaga kaebaja auto juures.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja

seisukoha, kuulanud üle tunnistaja ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et väärteoasja kaebemenetluses uuritud ja kogumis hinnatud tõendite ausel

saab lugeda tõendatuks ka LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja

subjektiivsete tunnuste esinemise kaebaja käitumises, samuti ei nähtu asjast kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Üldmenetluse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,12,003797 kohaselt P.R 15.03.2012.a kell 13:20 Jõelähtme vallas, Harju maakonnas, Tallinn – Narva tee 26. km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 110+/-4 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuded.

LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

15.03.2012.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt

liikluspolitseinik Aivi S mõõtis 15.03.2012.a kell 13:20 P.R-i poolt juhitud sõiduauto Škoda Superb (reg märgiga xxx) liikus kiirusega 110+/-4 km/h teel, kus lubatud suurim

sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Juhile

kiirusemõõtja näit tutvustatud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud

riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus

väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele

mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab

mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

4

Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte UX014750 (Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00045) ja

seade oli töökorras 15.03.2012.a kell 13:20 rikkumise tuvastamise ajal. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 15.03.2012.a kell 08:00 ning seade oli töökorras. Seega on täidetud Mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina.

Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei

nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks P.R-i käitumises LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Samuti on tunnistaja Aivi S , andnud ütlusi, selle märtsis või aprillis 2112.a. teostas koos liikluspolitseinik Erik Purgeliga liiklusjärelvalvet Tallinn-Narva maanteel. Kaebaja ületas lubatud sõidukiirust, mille fikseeris kiirusemõõteseadmega Ultra Lyte. Kiiruse täpset näitu ta ei mäleta

aga tegemist oli LS § 227 lg 1 rikkumisega ehk siis kiirus oli ületatud kuni 20 km/h. Tema paarimees Eerik Purgel peatas sõiduki. Kaebaja nõustus, et ta ületas kiirust ja ütles, et tema puhul võiks hoiatusega piirduda. Mõõtmise hetkel teisi sõidukeid teel ei olnud, kaebaja liikus teelõigul üksinda. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses, kuivõrd tunnistajat on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest.

Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna isiku kohustus on kohandada oma

sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning P.R-i poolt on see toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et P.R-ile koostatud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.04.2012.a. üldmenetluse otsus 2302,12,003797 tema karistamise kohta

LS § 227 lg 1 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud üldmenetluse

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.04.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas 2302,12,003797 jätta muutmata.

Margot Mikler kohtunik