1-11-14198/20 · Tallinna Ringkonnakohus

1-11-14198

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2012. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-11-14198 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind

Kohtuistungi sekreär Alina Koop Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi D.J süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9. aprilli 2012. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur ja süüdistatav .J D Prokurör Rainer Amur Süüdistatav D.J

XXX elukoht xxxxxx xxxxxx xx-xx, töökoht xxxxxxx xxxxx xxxx, varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 28.08.2010 Harju Maakohtu poolt KarS §

424 järgi 7 kuu 27 päeva vangistusega, mis asendati 474 tunni üldkasuliku tööga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, kinni peetud 16. 11.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Juho Aule

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 9. aprilli 2012. a otsus D.J suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Välja mõista D.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

2(6)

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „D.J“, 1-11-14198, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. aprilli 2012. a otsusega üldmenetluses tunnistati .J süüdi KarS § 424 D järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

23. mai 2011. a ja 26. juuni 2011. a kuriteoepisoodis mõisteti .J süüdi KarS § 424 ja § D

329 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust.

23. augusti 2011. a kuriteoepisoodis mõisteti .J süüdi KarS § 329 järgi ja talle mõisteti D karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 5 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 16. november 2011. a.

2. D.J tunnistati KarS § 329 järgi süüdi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises. .J tegevus seisnes alljärgnevas: D

tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.08.2010.a. süüdi mõistetud KarS § 424 alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud

29.08.2010.a., juhtis 23.05.2011.a. kella 22:25 ajal Tallinnas Aia 5a maja juures mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga xxx xxx;

samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.08.2010.a. süüdi mõistetud KarS § 424 alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud 29.08.2010.a., juhtis 26.06.2011.a. kella 05:53 ajal Tallinnas Pärnu mnt 160 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx xxx;

samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.08.2010.a. süüdi mõistetud KarS § 424 alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud 29.08.2010.a., juhtis 23.08.2011.a. kella 18:03 ajal Tallinnas Ahtri tänaval maja nr 6 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx xxx.

3(6) Lisaks eelnevale tunnistati .J süüdi KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimises. .J D D tegevus seisnes alljärgnevas:

23.05.2011.a kella 22:25 ajal juhtis ta Tallinnas Aia 5a maja juures mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis.

26.06.2011.a. kella 05:53 ajal juhtis Tallinnas Pärnu mnt 160 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis.

16.09.2011.a. ajavahemikul kell 21:09 - 21:25 juhtis Tallinnas Välja tänavalt kuni Tatari tänavale

Tatari 31 maja juurde mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga xxx xxx, olles joobeseisundis.

28.10.2011.a. kella 23:36 paiku juhtis Tallinnas Pärnu mnt-l suunaga kesklinna poole mootorsõidukit Ford Focus xxx xxx, olles joobeseisundis.

16.11.2011.a. kella 12:01 paiku juhtis Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas parklas mootorsõidukit Ford Focus xxx xxx, olles joobeseisundis.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör, kes taotleb rangema karistuse mõistmist ja süüdistatav, kes taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist.

3.1 Prokurör taotleb .J-ile KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastase vangistuse mõistmist, so KarS § D

424 ülemmääras, millest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud 5 päeva.

Prokurör leiab, et süüdlasele mõistetud karistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. Ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et .J-ile ei ole võimalik kohaldada D karistusena kõrgeimat karistusmäära.

Enne käesolevat kohtuotsust on .J ajavahemikul 24.03.2003 – 28.08.2010 kokku viiel D korral mõistetud süüdi KarS § 424 järgi ning talle on kohaldatud erinevaid karistuse liike – tingimisi vangistust; rahalist karistust; vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga; temale on korduvalt kohaldatud lisakaristust, kuid ükski karistus ei ole oma eesmärki saavutanud.

Vaatamata formaalsele süü tunnistamisele, asus .J kohtuistungil ennast õigustama ja D valetama. Tema ütluste kohaselt jõi ta viiest episoodist kolmes ainult pokaali õlut. Samuti andis .J D

ütlusi, et tal on autos alkotester, mida saab osta igast apteegist ning mida ta kasutas iga kord enne juhtima asumist ning see ei näidanud ühelgi korral joovet. Seega väitis .J kohtus, et pidas D

ennast kogu aeg kaineks. .J joobeseisund viies episoodis oli vahemikus 1.02 mg/l -1.43 D

mg/l. Tegemist on joobeastmetega, milliste puhul ei saa rääkida kainusest, vaid tegemist on isiku reaktsioone ja funktsioone oluliselt pärssiva seisundiga. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav, kuna olles ühe korra joobeseisundis politseile vahele jäänuna pärast seda kui väidetav alkotester tuvastas

D D .J kainust, kasutas ta sama alkotestrit edasi, teades et see võib valetada. Seega on .J poolt antud ütlused eesmärgiga ennast õigustada ja oma süüd kunstlikult vähendada.

Karistuse mõistmisel peab arvestama ka asjaoluga, et .J töötas taksojuhina, omamata D

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mis oli karistusena ära võetud ning teenindas joobeseisundis mootorsõidukit juhtides ka kliente. Selliselt käitudes on .J ohtu seadnud D

enda, taksoklientide ja kaasliiklejate elu ning tervise. Taksojuhtidelt ootab ühiskond kõrgemat

4(6)

hoolsust ja vastutustunnet liikluseeskirjade järgimisel. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-03 asunud seisukohale, et joobeseisundis juhtimiste eest tuleb rangelt karistada.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetava karistuse maksimaalne määr on 3 aastat.

Kuna seadusandja on maksimaalse karistuse ette näinud, siis peab olema võimalik seda ka kohaldada. .J on süstemaatiline samaliigilise kuriteo toimepanija – ta on kokku koos D

käesolevas kriminaalasjas tuvastatud episoodidega, juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit 13-l korral ning karistatud enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras viiel korral. Mitte ükski varasem karistus ei ole teda mõjutanud ega suunanud õiguskuulekale elule. Ühtegi kergendavat asjaolu kohus tema käitumises tuvastanud ei ole.

Seega, arvestades eelpooltoodut, leiab prokurör, et .J-ile tuleb kohaldada karistusena D kõrgeimat karistusmäära.

3.2 Süüdistatav .J vaidlustab kohtuotsuse karistuse osas, taotledes jätta kandmata D vangistus tingimisi täitmisele pööramata, so kohaldada nn šokivangistust. Karistuse mõistmisel palub karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust, mille maakohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata. Puhtsüdamlikku kahetsust väljendas ta nii kohtueelsel uurimisel kui maakohtu istungil. Joobes juhtimised olid tingitud tema perekonnasuhetest tingitud üleelamistest.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema suhtes ei ole võimalik nö šokivangistust kohaldada pikaajalise vahi all viibimise tõttu. Ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks on ta viibinud eelvangistuses veelgi pikemat aega. Kohtu seisukoha kohaselt ei olegi võimalik kohaldada šokivangistust isiku suhtes, kes viibib vahi all.

4. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas oma apellatsiooni ja taotles .J karistamist D kolmeaastase vangistusega. Süüdistatava apellatsiooni taotles prokurör jätta rahuldamata.

Süüdistatav toetas oma apellatsiooni ja taotles karistuse kergendamist. Prokuröri apellatsiooni palus süüdistatav jätta rahuldamata. Kaitsja jagas süüdistatava seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-26-03 märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on .J-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 D sätestatut, so arvestanud eelkõige tema süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

5(6)

puudumist ning lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohus on välistanud nii täieliku kui osalise tingimusliku vangistuse mõistmise eeskätt lähtuvalt .J süü suurusest. D Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti .J süüdi viiel korral sõiduauto joobes juhtimises. D Seega ei olnud tegemist juhuslikku laadi rikkumisega. Tema süü suurust suurendab see, et ta töötas taksojuhina. Kahel korral sõiduautot joobes juhtides olid taksos kliendid. .J väited paari D

klaasi õlle joomisest ei ole tõsiseltvõetavad, sest selline alkoholikogus kriminaalvastutust kaasa toovat joovet ei põhjusta. .J põhjendab joobes sõitmist halbade peresuhetega. D Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellel asjaolul tähtsust, sest sõiduki juhtimine joobeseisundis on igal juhul keelatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-23-96 on märgitud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et kohus ei arvestanud .J karistust kergendava D

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole siiras. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga, sest .J on sõiduauto joobes juhtimise eest varem kriminaalkorras viis korda D karistatud, kuid vaatamata sellele jätkab ta sõiduauto juhtimist alkoholijoobes.

Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et .J on varem 5 D

korda samasuguse kuriteo eest kriminaalkorras karistatud, seda nii rahalise karistuse, tingimusliku vangistuse kui üldkasuliku tööga. Sõiduautot juhtis ta korduvalt joobes ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest väärteomenetluse korras. Kuna .J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides D

kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks jätta talle mõistetud karistust ei osaliselt ega täielikult tingimisi täitmisele pööramata.

Kuna .J-ile on mõistetud reaalne vangistus esmakordselt, siis nõustub kohtukolleegium D maakohtu seisukohaga, et karistuse mõistmine sanktsiooni ülemmääras ei ole põhjendatud. Prokuröri apellatsioonis esitatud väited .J kui süstemaatilise roolijoodiku iseloomustamiseks on küll D

õiged, kuid need ei anna alust talle mõistetud sanktsiooni ülemmäära lähedase karistuse tühistamiseks.

6. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras .J kaitsjale välja maksta 57,60 eurot. Maakohtu otsusele D oli esitanud lisaks prokurörile apellatsiooni ka süüdistatav.

KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse .J suhtes muutmata, siis jääb D määratud kaitsja tasu tema enda kanda.

6(6)

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 9. aprilli 2012. a otsuse .J suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. D

Meelika Aava Ivi Kesküla Sten Lind