Legislator Case Law & Legislation
1-07-2323/118 AI generated

1-07-2323/118 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-2323/118
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-07-2323

Legislator headnote

AI generated

1-07-2323/118 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-07-2323

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-07-2323

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

20.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu T.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

T.J tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 31.märtsi 2008.a otsusega KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65

lg 2 alusel temale Viljandi Maakohtu 20.detsembri 2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Viljandi Maakohtu 11.mai 2005.a otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

Tartu Ringkonnakohtu 20.mai 2008.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 31.märtsi 2008.a

otsus T.J-i suhtes osaliselt. Ta mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 113 järgi ja tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10

kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel temale Viljandi Maakohtu

20.detsembri 2004.a otsusega ja Viljandi Maakohtu 11.mai 2005.a otsusega mõistetud

karistuste võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.augustil 2008.a.

Tartu Maakohtu 24.oktoobri 2008.a, 09. veebruari 2009.a, 06.aprilli 2011.a ja 13.mai 2011.a määrustega jäeti T.J temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega KarS § 76 alusel vabastamata. Samuti jäeti ta Tartu Maakohtu 04.oktoobri 2010.a määrusega karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamata parandamatu haiguse tõttu.

T.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 24.jaanuaril 2013.a.

T.J on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Maakohtu 09.aprilli 2001.a otsusega KrK § 139 lg 1 p 1, 2, 3 alusel 3-kuulise

vabadusekaotusega 1-aastase katseajaga;

2. Viljandi Maakohtu 20.detsembri 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p

1, 3 ja § 215 lg 2 p 1, 3 alusel 2-aastase vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5

kuud 27 päeva vangistust, millest 3 kuud pöörati KarS § 74 alusel kohesele täitmisele ja 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust jäeti 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata;

3. Viljandi Maakohtu 11.mai 2005.a otsusega KarS § 213 alusel 2-aasrtase vangistusega,

mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks, mis jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.J-i uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 30%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et T.J on vabaduses olemas kindel elukoht ning ema on lubanud teda ka materiaalselt toetada. Süüdimõistetu soovib asuda vabaduses ka ise FIE-na tööle, jätkata oma haridusteed ning tegeleda XXXX. Kriminaalhooldaja arvamusest

nähtuvalt mõjutavad süüdimõistetu käitumist negatiivselt peamiselt tagajärgedega

mittearvestamine, impulsiivsus, enesekesksus ja vähene enesekriitilisus ning võimalikud

alkoholiprobleemid ja kriminaalne sõpruskond. Positiivne on sotsiaalse võrgustiku tugi, võimalus ja soov jätkata XXXX ning olla hõivatud tööga ja talutegemistega.

T.J selgitas kohtuistungil, et sooviks küll vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid kuna teab, et tal tuleb jätkata karistuse kandmist ka uue kohtuotsuse alusel, siis on nõus sellega, et teda ei vabastata.

Prokurör ei toeta enda kirjalikult antud arvamuses T.J-i ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on T.J ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.J-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Samuti on ta endale seadnud tulevikuks positiivsed eesmärgid, soovib jätkata vabaduses FIE-na metsatööde tegemist ja hariduse omandamist. Samuti on ta

vangistuses läbinud ettevalmistuse õpingute jätkamiseks põhikoolis ning sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste arendamiseks. Samas tuleb arvestada, et T.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning talle on korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna.

Sellest hoolimata on ta aga oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud täita ka kriminaalhoolduse nõudeid. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul

toime pandud katseajal. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus, mistõttu võiks ka selle positiivne efekt olla isikule potentsiaalselt mõjusam, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu ei ole ka vangistuses ettenähtud korra järgi käituda suutnud ning hetkel on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks sellele on süüdimõistetu suhtes tehtud veel

hiljuti ka kohtuotsus karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteos, s.o vanglaametniku solvamise eest, mis ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud. Nimetatud kohtuotsuse järgi lisandus süüdimõistetu eelnevale karistusele reaalseks ärakandmiseks 1 kuu vangistust. Seega

Tartu Maakohtu 13.juuni 2012.a. kohtuotsuse jõustumisel tuleb isikul jätkata karistuse

kandmist mõistetud liitkaristuse järgi ja kohus ei saa käesoleval juhul teda nimetatud uue karistuse kandmiselt vabastada.

Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust võib järeldada, et süüdimõistetul esineb kohati probleeme oma käitumise kontrollimise ja adekvaatse hindamisega ning ta võib

käituda impulsside ajal. Samuti on süüdimõistetul mõningaid probleeme vaimse tervisega, mistõttu soovib ta vabaduses ka ravile pöörduda. Vanglas on ta korduvalt ennast vigastanud ja

loobunud söömisest, kuna ta ei nõustu tema suhtes kehtestatud reeglite ja kasutatavate meetmetega. Seega viitab eeltoodu süüdimõistetu ennastõigustavale suhtumisele ja kalduvusele

kasutada enda tahtmise saamiseks manipulatiivset käitumisviisi. Samuti väljendub süüdimõistetu ennastõigustav suhtumine oma kuritegude hindamisel, kus ta on näiteks vargust

põhjendanud kannatanu temale võlguolekuga. Seega tuleb süüdimõistetu suhtumist ja emotsionaalseid probleeme lugeda tema oluliseks uue kuriteo riskiteguriks, millega tal tuleks vangistuses veel edasi tegeleda.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et T.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti ei ole see otstarbekas tulenevalt talle hiljem mõistetud reaalse karistuse ärakandmise vajadusest. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta süüdimõistetu T.J (IK XXX) temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 31.märtsi 2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik