1-11-7038/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-7038

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7038 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 01. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.I (J.I) kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 01. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.I kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt J.I-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista J.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

4. J.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.I 1-11-7038 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 01.06.2012 määrusega jäeti J.I temale Tartu Maakohtu 22.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tartu Maakohtu 22.09.2011 otsusega tunnistati J.I süüdi KarS §-de 120 ja 121 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 10 kuud vangistust. J.I karistusaja algus on 04.05.2011 ja lõpp 04.03.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et süüdimõistetu J.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Maakohus leidis, et eelkõige J.I eelnev elukäik, sealhulgas korduv karistatus, katseajal kuriteo toimepanemine, aga ka käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

J.I on 26-aastasena juba kuuel korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab ta teist korda. Olles 26.11.2009 süüdi mõistetud KarS § 263 p 1, 2, 3 ja 4 järgi ning

vabastatud tingimisi vangistuse kandmisest 2-aastase katseajaga, pani ta 19.04.2011 toime uued kuriteod. 22.09.2011 kohtuotsusega on seetõttu pööratud täitmisele ka temale varasema

kohtuotsusega mõistetud karistus. Nimetatud asjaolu näitab, et seni ei olnud mõistetud karistused J.I-le vajalikku mõju avaldanud. Ka vangistuse ajal ei ole ta suutnud õiguspäraselt käituda – seda saab järeldada asjaolust, et

vähem kui ühe aasta jooksul arvates karistuse kandmisele asumisest (04.05.2011) on teda

distsiplinaarkorras karistatud neljal korral. Kui isik ei suuda kehtestatud reeglitest kinni

pidada vangistuses ehk range järelevalve tingimustes, võib sellest järeldada, et isik ei sobi

tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kaasnevale kriminaalhooldusele. Eeltoodud asjaolude alusel ei saa olla kindel, et J.I suudab katseaja edukalt läbida.

Maakohus märkis, et esiletoodud positiivsed asjaolud – ema toetus ja elukoha olemasolu, esinesid J.I ka enne kuritegude toimepanemist, kuid ometi ei suutnud need tema kuritegusid ära hoida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J.I kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ja J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kaitsja arvates jättis kohus piisava tähelepanuta J.I kohta esitatud positiivsed

näitajad. Kohus ise on tema puhul pidanud positiivseks emapoolse toetuse ja elukoha

olemasolu. Kohus on jätnud tähelepanuta J.I kohtus antud selgitused. Kaitsja märgib, et J.I-le ei ole Tartu Vangla poolt koostatud individuaalses täitmiskavas planeeritud sotsiaalprogramme. Ta osaleb iganädalastes kirikutegevustes. Kontaktisiku poolt on läbi viidud motiveerivad vestlused, mille teemaks oli alkoholi tarvitamine ja kinnipeetav

oli arvamusel, et vabanemisel on ta võimeline sõltuvusaineid mitte tarvitama. Kaitsja on

seisukohal, et kriminaalhooldusel viibimise ajal on J.I võimalik veel mitmesuguseid sotsiaalprogramme läbida.

- 3 - J.I on praeguseks hakanud aru saama, et eelistab vanglale vabadust. Varem oli ta noor ja rumal, kuid viimase vangistuses viibitud aja jooksul on ta teinud oma senisest elust järeldused ja soovib alustada uut elu.

Kohus on jätnud arvestamata, et J.I-le on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik panna lisakohustusi. Temale on teada, et vabanemise korral nii kontrollnõuete kui ka lisakohustuste täitmatajätmine toob kindlasti kaasa karistuse kandmisele

tagasisuunamise. Kaitsja seisukohast on vabanenule lisakohustuste määramine tunduvalt tõhusam abinõu kui tema vangistusse jätmine. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on J.I

puhul otstarbekas. Tuleb pöörata olulist tähelepanu sellele, et tema on varasemalt sattunud

seadusega vastuollu noores eas, hoomamata täielikult oma teo tagajärgi. Seega on antud olukorras ülimalt tähtis, et vabanenuna oleks tema üle kriminaalhooldaja kontroll. Kuivõrd vabanemine seoses karistuse ärakandmisega saabuks temal 04.03.2013, siis on oluline, et enne

lõplikku vabanemist viibiks ta kriminaalhooldusel, et tema üle teostada järelevalvet. Arvestada tuleb ka seda, et kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on rohkem

võimalusi vangistusest vabanenutele ka psühholoogilise abi osutamiseks vastavate

sotsiaalprogrammide näol. Tartu Vangla poolt väljastatud iseloomustusest selgub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Uute kuritegude toimepanemise risk tema puhul on alla 50%.

Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et J.I on tahe ja soov vangistusest

vabanemise korral tööle asumiseks. Ometi märgib kohus, et kalapüük on hooajaline töö, mistõttu kohtul ei ole usku J.I töötamise võimalusesse. Kui hooajaline töö lõpeb, siis ka siin saaks teda kriminaalhooldus oluliselt abistada. Kui isikul on vabanemise korral võimalik asuda tööle ning hakata ise enesele ülalpidamist teenima, siis tuleb seda arvestada, mitte aga jätta isikut riigi ülalpidamisele. Kaitsja möönab, et J.I on kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid leiab, et need ei välista J.I tingimisi vangistusest vabastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J.I puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.I näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J.I on oma käitumise ja suhtumisega

näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi

süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Karistusregistri andmetel on teda kuus korda kriminaalkorras karistatud. Lisaks on J.I mitmeid

kordi väärteokorras karistatud. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, seega pole ka kriminaalhooldus avaldanud talle soovitavat mõju.

- 4 - Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et J.I on olemas ema

toetus ning elukoht ja ta kavatseb vabanedes asuda tööle. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks J.I kirikutegevuses osalemist ning motiveerivate vestluste pidamist kontaktisikuga. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu

üles seda, et J.I on korduvalt karistatud kuritegude eest, kuid need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Seda näitab ka asjaolu, et J.I on hoolimata kriminaalhooldaja nõuetest pannud katseajal toime uue kuriteo.

Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et J.I suhtes oleks tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos lisakohustustega otstarbekam kui ülejäänud

vangistuse kandmine. Ringkonnakohus leiab, et katseaeg ning kriminaalhooldaja kontrollnõuded ei avalda J.I-le soovitud mõju. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Tartu Vangla iseloomustuses toodud J.I poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 43 % ei tekita veendumust, et J.I suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda.

Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. J.I on vanglas distsiplinaarkorras karistatud neli korda. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole J.I õiguskuulekalt käitunud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. J.I suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud

kriminaalkorras ning kes on ka katseajal toime pannud kuriteo, ei saa järeldada, et tema

käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et

J.I tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada

tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. J.I peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 96 eurot vaidlustatud maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Agu Timmi

- 5 -