1-12-5547/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5547 kokkuleppemenetluses

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör

G.R süüdistuses KarS § 263 p 1, KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Evelin Merilaine

Süüdistatav ja kaitsja

G.R

elukoht XXXXX isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld

kaitsjata – süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtulikul arutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel (lk 58).

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada G.R KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust. (üheksa)

Süüdi tunnistada G.R KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2012.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-12-5547 kohtueelses menetluses 12260101759 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Kaija Sõster

2 2

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.R eelvangistuses

04.05.2012 viibitud 1 päev, karistusest jääb kanda 11 kuud (üksteist) 29 päeva vangistust. (kakskümmend üheksa)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui G.R 2 aasta pikkuse katseaja vältel ei pane toime (kahe) uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

G.R suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.R-ilt riigituludesse menetluskuludena:

• 76 eurot 80 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 47,52,57; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 435 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada G.R , kes õpib Tartu

Kutsehariduskeskuses (kooli eeldatav lõpetamine 2014.a jaanuaris) ja kavatseb lähiajal suveks tööle minna, tasuda menetluskulusid 12 kuu (kokku 511,8 eurot) vältel ositi – 2012.a juulist alates tasuda iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 42,65 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-12-5547, menetluskulu 26.06.2012.a süüdistatava nimi Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.

3 3

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks

tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt

kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi hallatavale on Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise

peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1

tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

G.R süüdistatakse selles, et tema 25.11.2011 kella 02.39 paiku Tartu linnas Raekoja platsil rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate

isikute juuresolekul lõi M.T. ’i korduvalt rusikaga näoja kuklapiirkonda, mille

tagajärjel kukkus M.T. pikali, misjärel lõi G.R maaslamavat M.T. ’i jalaga

näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas G.R M.T. ’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea põrutuse. Sellega pani G.R toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

G.R süüdistatakse selles, et tema 04.05.2012 kella 00.22 paiku Tartu linnas Anne tänaval juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani G.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. Konfiskeerimist ei ole.

4 4 KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.R ’le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.R ’le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.R’le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.R eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2012, s.o 1 (üks) päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.R 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab

kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Heli Sillaots kohtunik