15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(6)

Kriminaalasi nr 1-12-1656

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2012. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1656 (11260105305) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi M.B süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav M.B

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel- eesti keel, töökoht Roofon Grupp OÜ : , kriminaalkorras karistatud: 1) 23.09.1997 Jõgeva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 k vangistust katseajaga 1 a; 2) 11.05.1999 Jõgeva

Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 k vangistust, KrK § 41 alusel 7 k vangistust; 3) 19.11.1999 Jõgeva Maakohtus KrK § 195 lg 2 järgi 8 k vangistust, KrK § 40 lg 3 alusel 8 k vangistust; 4) 14.05.2003 Jõgeva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 7 k vangistust KarS § 74 alusel katseajaga 2 a; 5) 30.07.2003 Jõgeva Maakohtus KarS § 199 lg2 p4 järgi 4 k vangistust katseajaga 2 a; 6) 27.09.2004 Jõgeva Maakohtus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 a 10 k 27 p vangistust; 7) 15.12.2004 Tartu Maakohtus KarS § 139 lg 2 p 1,2, 3 järgi 1 a vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel 2 a 10 k 25 p vangistust, vabanes 22.05.2007 KarS § 76 alusel katseajaga 1 a; 8) 04.02.2011 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 121, § 118 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 4 a 6 k katseajaga 3 a; karistatud 1 korral, rahatrahv väärteokorras tasumata (tl 17-20; 21-23)

, tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Advokaat Valli Murde

2(6)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust M.B-le 04.11.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-

8453 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis M.B-le

mõista 5 (viis) aastat 2 (kask) kuud vangistust.

Kohaldada M.B suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni karistuse kandmisele asumiseni. Vangistuse algus arvestada päevast, kui M.B ilmub karistuse kandmiseks vanglasse.

Sisse nõuda M.B-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 422 ( ) eurot 36 senti advokaat Valli Murde

nelisada kakskümmend kaks poolt osutatud õigusabi eest; 3) paljunduskul 45 senti;

u 4) sundtoomise kulu 23 (kakskümmend kolm) eurot 58 senti. KrMS § alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul 180 lg 3 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust süüdimõistetut , kohustades tasuma igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks vähemalt 73 (seitsekümmend kolm) eurot 45 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Maksegraafiku ja suunatakse te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Kaitsjale välja makstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse soovist teatamise järel tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 25. Juunist 2012.a.

Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on M.B-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistus selles, et tema: 1) 03.12.2011 kella 22.33 paiku juhtis Tartu linnas Kalevi tänaval sõiduautot Mitsubishi Eclipse reg nr 556 THL, olles alkoholijoobes, s.o seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.91 mg/l kohta; 2) 04.12.2011 kella 02.32 paiku juhtis Jõgevamaal Tabivere vald Tartu Jõgeva - -Aravete mnt 17 km-l sõiduautot Mitsubishi Eclipse reg nr 556 THL, olles alkoholijoobes, s o seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.89 mg/l kohta.

3(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, palus vastavalt süüdi M.B tunnistada ja karistada vangistusega. M.B tunnistas ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja andis vastavasisulisi ütlusi. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja süüdistatava tuleb süüdi tunnistada, kuid ei nõustunud prokuröri poolt taotletud karistusliigiga.

Kohus leiab, et M.B-le KarS § 424 järgi esitatud süüdistus on leidnud kohtuistungil uurituga täielikult tõendamist. M.B ütlustest nähtus, et tal puudub üldse mootorsõiduki kohtuistungil juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele omab ta sõiduautot ja otsustas sellega süüdistuses märgitud päeval, s.o 03 , Tartusse sõita. Seal tarvitas ta koos seltskonnaga alkoholi ja mingil ajal .12.2011.a otsustati sõitma minna. Kuna tema oli kõige kainem, läks ta rooli. Politsei pidas ta Zeppelini keskuse juures kinni ja tuvastati joove. Ta toimetati politseijaoskonda, kust mõne aja pärast lasti ära minna, kuid uuesti autot juhtima ei lubatud. Ta läks tagasi korterisse, kus oli eelnevalt viibinud ja öösel kella kahe ajal otsustas ära Tabiverre koju sõita. Kuna kaaslane, kellega ta hakkas koju sõitma, oli veel rohkem joobes, otsustas ta taas ise rooli istuda. Ta sai sõita linnas välja ja enne Tabiverre jõudmist pidas politsei ta Äksi külas kinni. Taas tuvastati kohapeal joove ja toimetati Jõgeva politseijaoskonda. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx

ütlused. xxxxxxxxxxxx

politseiametnik, kes oli 03.12.2011.a ütlustest nähtus, et tema oli patrullipolitseinikuna tööl Tartu linnas. Kella 22 ajal märkas ta kahtlase sõidustiiliga sõidukit, mis peatus Kalevi t 44 hoovis. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis M.B . Juhtimisõigust tal ei olnud ja juhil tuvastati joove ning toimetati ta arestimajja. xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et ta oli politseiametnikuna tööl 04.12.2011.a ja öösel kella 2.30 paiku viibis teenistusülesandeid täites Tabivere alevikus. Ta kuulis politseiraadiost, kuidas Tartu politseiametnikud politseiraadios omavahel rääkisid, et auto, mis oli seisma pandud, on ära sõitnud. Kuna anti info, et autojuht võib elada Tabiveres ja võib olla joobes, siis sõitsid nad paarimehega Tabiverest Tartu poole vastu. Nad märkasidki kirjeldatud autot vastu tulemas ja andsid peatumismärguande. Auto jäi seisma ja roolis olnud M.B-l tuvastati joove. M.B toi

metati Jõgevale politseijaoskonda. Eeltoodud ütlused on kooskõlas ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Prokurör esitas kohtule 03.12.2011.a kella 22.33 ajal süüks arvatava kuriteo kohta järgmised kirjalikud tõendid: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t.l 1 I kd), millest nähtub 03.12.2011.a kella 22.33 ajal on Tartu linnas Kalevi tn-l tuvastatud M.B-l joove 0,86 mg/l kasutades indikaatorvahendit LION 500. - -0015 Joove on kontrollitud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARAF ning alkomeetri lõplik lugem on 0,91 mg/l (t. l 1 pöördel, 2). - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l 3 I kd), millest nähtub, et M.B on 03.12.2011.a kell 22.33 ajal kõrvaldatud Mitsubishi Eclipse reg nr 556THL juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. 04.12.2011.a kella 02.32 ajal M.B-le süüks arvatava kuriteo kohta esitas prokurör järgmised kirjalikud tõendid: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t.l 5), millest nähtub, et 04.12.2011.a kella 02.32 ajal on M.B-l indikaatorvahendiga LION 500 tuvastatud joove 0,91 mg/l. - Joove on täiendavalt kontrollitud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF- 0001 ning alkomeetri lõplikuks mõõttulemuseks on loetud 0,89 mg/l (t.l 5 pöördel, 6).

4(6)

- M.B kõrvaldati 04.12.2011.a kell 02.32 taas mootorsõiduki Mitsubishi Eclipse reg nr 556THL juhtimiselt kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. Eelnevate tõenditega on M.B-le esitatud süüdistus mõlema episoodi osas leidnud täielikult tõendamist. Kohtueelselt on toimepandu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtule teadaolevalt oli M.B talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeli ka süüd välistava ne. Kohus ei ole tuvastanud id asjaolusid. Seega on M.B süüdi talle KarS § 424 järgi süüks arvatavate kuritegude toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada.

Prokurör taotles M.B karistamist vangistusega ja eelmise kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist. Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes pani kuriteod toime talle varasema kohtuotsusega määratud katseaja esimesel kolmandikul ja ajal kui tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Peale esimest rikkumist anti talle võimalus ja vabastati ta kahtlustatavana kinnipidamiselt, kuid ta jätkas samal ööl ja sõitis uuesti mootorsõidukiga, olles alkoholijoobes. Samuti palus prokurör karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et kuritegu pandi toime Tartu kesklinnas öisel ajal, kui seal liigub palju rahvast, mistõttu M.B süü on suur. M.B ja tema kaitsja taotlesid kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. Süüdistatav selgitas, et ta on käesolevaks ajaks teinud tõsised järeldused enda käitumisest ja kahetseb toimunut. Süüdistatav selgitas, et ta oli eelmise otsusega määratud käitumiskontrollile ja ta teadis, et ei tohi tarvitada alkoholi. Kuid tal tekkisid isiklikus elu probleemid seoses töötamisega välisriigis ja kooselu elukaaslasega katkes, mistõttu hakkas tarvitama alkoholi. Alkoholijoobes olles ei hinnanud ta enda käitumist reaalselt ja panigi toime kuriteod, mille eest nüüd süüdistus on esitatud. Käesolevaks ajaks on ta pöördunud ravi saamiseks seoses depressiooni ja ka alkoholismiga psühhiaatri poole. Lisaks on talle eelmise kohtuotsusega määratud kohustuste rikkumist arutatud erakorralise ettekande raames, karistust ei pööratud täitmisele, vaid pandi käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus läbida nõustamine, mida ta on asunud täitma. Kaitsja lisas süüdistatava poolt istungil väljatoodule, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest ja sellest, et seadusandja näeb M.B poolt toimepandu eest karistusena ette muuhulgas ka rahalise karistuse ja kaitsja ei näe põhjust, miks seda ei peaks kohaldama. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleval juhul on võimalik saavutada eesmärgid kaitsja arvates just rahalise karistusega – isikul on töökoht ja ta saab töötasu. Tema kuriteod on olnud tingitud alkoholismist, mis on haigus. Lisaks märkis kaitsja, et süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ja muudest kogutud tõenditest saab teha järelduse, et M.B ei osanud ette näha nii raske karistuse järgnemist toimepandule.

Kohus leiab, et M.B karistamine rahalise karistusega KarS § 424 järgi toimepandud kuritegude eest ei vasta KarS § 56 sätestatule. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb esmajoones lähtuda karistuse mõistmisel isiku süü suurusest konkreetse kuriteo toimepanemisel. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib karistusena mõista vangistuse ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

5(6)

vangistuse mõistmist põhistama. M.B kavatsetult. Vastutust kergendava pani talle süüksarvatavad kuriteod toime asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Vastust raskendava asjaolud M.B suhtes puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.B varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Viimati karistati teda 04.02.2011.a ja kohus määras talle KarS § 74 ettenähtud maksimaalse katseaja pikkuse, s.o kolm aastat. Lisaks tavapärastele kontrollnõuetele ja kohtustele määras kohus

M.B-le katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vaatamata sellele pani M.B vaid 10 kuu möödudes toime uued kuriteo, mis on seotud just alkoholi tarvitamisega. Süüdistatava suhtumist näitab kohtu arvates veel ka see, et M.B ei teinud vastavaid järeldusi ka peale seda, kui ta oli korra juba kinni peetud ja mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, vaid jätkas õiguserikkumiste toimepanemist veel samal ööl, asudes uuesti autot juhtima. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et määratud M.B kangekaelselt ignoreerib talle karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda karistatud rahatrahviga (väärteokorras), trahv on tasumata. Teda on korduvalt karistatud vangistusega, mille kandmisest on teda tingimuslikult vabastatud. Katseaegadel on ta pannud toime uued kuriteod, mistõttu on tulnud karistused täitmisele pöörata. M.B on korduvalt ka reaalselt vangistuses viibinud. Vaatamata kõigile määratud karistustele ja ka varem antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vabastades ta tingimuslikult vangistusest, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud jonnaka järjekindlusega õigusvastast käitumist. , kui käis Seda veel ka ajal juba käesoleva asja kohtumenetlus ning ta ei ilmunud määratud ajal kohtuistungile. M.B vabandas mitteilmumist haigusega, kuid sundtoomisega kohtusse toimetamisel tuvastati taas, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kaitsja tõi välja asjaolud, et M.B on käesolevaks ajaks oma eluviise muutnud, pöördunud psühhiaatri poole, käib nõustamisel töötab, mistõttu kaitsja arvates ei ole põhjendatud ja

tema karistamine raskeima karistusliigiga, vaid rahalise karistusega. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud

on küll positiivsed ning olulised, kuid ei saa üksi olla aluseks kergema karistuse kohaldamisel, vaid neid asjaolusid saab arvestada kogumis muu tuvastatuga. Ka varem on M.B võtnud endale kohustusi, ja andnud seega ka teistele lubadusi, ennast parandada ja loobuda täieliku ee pole mõjutanud teda lt alkoholi tarvitamisest, kuid s muutuma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.B karistamiseks rahalise karistusega alused puuduvad ja talle tuleb mõista karistuseks vangistus. Konkreetse karistusliigi karistusmäära üle otsustamisel tuleb kohtul erinevate asjaolude arvestama asumisel kõigepealt orienteeruda keskmisele karistusele, mitte karistusseadustiku eriosa sanktsioonis ettenähtud karistuse alam ja ülemmäärale. -

vestades, et M.B Ar varasemad rikkumised on olnud teiseliigilised ning tal joove, mis tal tuvastati ei olnud väga kõrge, peab kohus võimalikuks mõista vangistuse alla keskmise määra. Kuna kuriteod on toime pandud varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista M.B-le liitkaristus.

Prokurör taotles M.B suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist kohtuotsuse kuulutamisel, kuna isik on jätnud varasemalt ühel korral kohtuistungile ilmumata. Lisaks põhjendas prokurör taotlust sellega, et on vaja tõkestada uute kuritegude toimepanemist, kuna isikut on varem 8-l korral karist

atud ja käesolevad teod on ta toime pannud katseajal.

6(6)

Kohus leiab, et esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Süüdistatava suhtes ei ole seni peetud vajalikuks üldse tõkendit kohaldada. Ta on olnud menetluse kestel menetlejale kättesaadav ega ole uusi kuritegusid kohtule teadaolevalt toime pannud. Tõsi, ta on ühel korral jätnud kohtuistungile ilmumata, põhjendades seda haigusega. Kuid järgnevatel kordadel on ta kohale ilmunud probleemideta. Veelgi enam, vaatamata sellele, et tema suhtes ei olnud kohaldatud isegi elukohast lahkumise keeldu, küsis ta korduvalt kohtult luba elukohast lahkumiseks. Tulenevalt KrMS § 127 lg 1, 128 ja 130 on kohtu arvates piisavaks tõkendiks tagamaks süüdimõistetu ilmumise karistust kandma, elukohast lahkumise keeld kuni otsuse täitmiseni.

Kriminaalmenetlus kul 435 eurot e ud käesolevas kriminaalasjas on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1, lg 2), (KrMS § 175 lg 1 p 5), paljunduskulu 45 senti sundtoomise kulu 23,58 eurot (KrMS § 173 lg 3, § 176 lg 1 p 2) ja kaitsetasu kohtueelsel uurimisel ning kohtus riigi õigusabikorras osutatud õigusabi eest (KrMS § 175 lg 1 p 4) KrMS § 180 lg kokku 422,36 eurot . 1 sätestab, et menetluskulud hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Arvestades menetluskulude suurust on nende korraga tasumine süüdimõistetule ühe korraga ilmselt ülejõu käiv, mistõttu tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.

Kohtunik