1-11-11772/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-11-11772

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22 juuni 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-11-11772 (10240102863 ) Kohtunik Eeva Levina Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo

, Olga Nõmmemees Prokurör Olga Dorogan Kaitsja Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 29. november 2011 Süüdistatav U.G, ik xxx, xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, töötab - xxx autolukksepp, kriminaalkorras karistatud enne antud kuritegu 2 korda, viimane kord Viru Maakohtu 30.11.2009 otsusega KarS § 392 lg 1 § 25 - lg 1 järgi 1 kuu vangistusega, mis asendati üldka liku tööga 60 su tundi , peale antud kuritegu karistatud Viru , töö sooritatud Maakohtu 17. mai 2012 otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses soorituse tähtajaga 12 kuud, tõkend

- elukohast lahkumise keeld Kriminaalasi U.G

süüdistuses KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 j

ärgi lühimenetluse korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1; 238 lg 2; 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus

O T S U S T A S :

U.G

süüdi tunnistada KarS § KarS § 117 lg 1 järgi ja mõista 118 p 1 ; temale karistuseks 1 vangistus 6 ( kuus ) aastat. KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 118 p

Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks õista m 4 ( neli ) aastat vangistust.

2 KarS § 65 lg 1 kohaselt liita antud karistusega Viru Maakohtu 17 mai 2012 otsusega mõistetud karistus 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 234

tunni ulatuses ja liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) aastat 3 kuud ja 27 päeva

vangistust, millest 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kuulub täitmisele iseseisvalt.

Lisakaristus, milline on - mõistetud Viru Maakohtu 17 mai 2012 otsusega KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viia täide ise - seisvalt.

Ülejäänud karistuse osa, ) aastat vangistust, mõista tingimisi 3 ( kolme) 4 neli ( aastase katseajaga.

Nii üldkasuliku töö sooritamise ajal kui katseajal on U.G kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 toodud kontrollnõudeid : -

- Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx

- Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ,

- Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. -

Katseaja algus 22 juuni 2012

Tsiviilhagi summas 1236.82 (tuhat kakssada kolmkümmend kuus eurot kaheksakümmend kaks senti) eurot Zxxx Dxxx (i.k. 45412272214) kasuks rahuldada ja mõista välja U.G-lt.

Rahuldada vandeadvokaat Arvo Suubani gusabikuludeks taotlus ning mõista talle õi kohtumenetluses 421 eurot 85 senti 70 eurot 31 senti. , millest käibemaks on

Välja mõista U.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- 695 ( nd viis eurot sundraha kuussada üheksakümme )

- 306.79 (kolmsada kuus eurot senti) eurot kaitsjatasu seitsekümmend üheksa

kohtueelses menetluses ja 421.85 (nelisada kakskümmend üks eurot kaheksakümmend viis senti) eurot kohtumenetluses

-

0.45 eurot kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest

- 222 ( kakssad senti surnu kohtuarstliku a kakskümmend kaks ) eurot ja 35 ekspertiisi eest

U.G tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ U.G , sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-11-11772 . „

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras.

3 Asitõendid-

CD plaat jätta kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22 juunist 2012

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 25 juunist 2012.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1.

Süüdistus Kriminaalasjas nr 10240102863 on süüdistus esitatud U.G-le selles, et tema xxx ajavahemikus xxx xxx xxx Dxxx oli varem juures alkoholijoobeseisundis, põhjusel, et Al võtnud temalt ära mobiiltelefoni, lõi A.D üks kord jalaga keha piirkonda ja ühe korra xxx rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel A.D kukkus maha, seejärel U.G lõi xxx maas lamavat A.Dxxxvähemalt kolm korda kängitsetud jalaga näo ja keha piirkonda. Mõni

minut hiljem U.G lõi uuesti jalgadega A.Dxxxe keha piirkonda. Kui A.Dxxx vajus

istukile, siis U.G lõi A.D e vähemalt viis korda xxx jalaga pea piirkonda. Seejuures

kohale jõudnud kolm eeluurimisel tuvastamata noort meest ühinesid U.G tegevusega

A.Dxxx peksmis xxx es ning igaüks lõi A.D vähemalt kaks korda käte ja jalgadega pea

piirkonda. Oma tegevusega U.G grupis koos kolme eeluurimisel tuvastamata

noormehega tekitas tahtlikult A.Dxxx eluohtlikke kehavigastusi. Nimelt, peaaju

kelmetealused verevalumid, verevalumid pea pehmetes kudedes, haav vasaku kiiruköbru piirkonnas, haav vasaku kulmupealse piirkonnas, haav parema kõrvalesta taga, marrastused

paremal pool otsmikul, paremal põsel, paremal kõrvalestal, paremal pool lõuatsil, verevalumid paremal pool otsmikul, vasakul oimu-kiiru piirkonnas.

Seega, U.G, tekitades raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samal ajal U.G, grupis, koos eeluurimisel tuvastamata kolme noormehega, xxx,

ajavahemikus xxx xxx juures tahtlikult pekstes A.Dxxx pea piirkonda, põhjustas ettevaatamatusest A.Dxxx surma, mis seisnes selles, et U.G, lüües pikema aja jooksul korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega A.D e pea piirkonda, pidas võimalikuks, et xxx

tema tegu põhjustab A.Dxxxi surma. A.Dxxx oli toimetatud xxx intensiivravi osakonda, kus ta xxx suri aju-kolju kinnise tömbi trauma tagajärjel, millele kaasusid verevalandused peaaju kelme alla, järgnev turse ja teine verevalandus ajutüvve.

Seega, U.G, põhjustades ettevaatamatusest teise inimese surma, pani toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §- de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub asja

arutamine ja kohtuotsuse tegemine lühimenetluses üldmenetluse sätete järgi, järgides

lühimenetluse erisusi. Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid, järgides KrMS § s 296 sätestatut. KrMS § - - de 233-238 kohaselt lahendab kohus

kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära

4

prokuröri, süüdistatava, kaitsja ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning oma siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab järgmist:

Esitatud süüdistuses tunnistas U.G ennast süüdi osaliselt, väites, et ei peksnud A.Dxxx jalgadega, vaid lõi ühe korra jalaga ja tõukas käega. Samas keeldus kohtuistungil ütluste andmisest.

Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Põhjendatud on süüdistus selles osas, et

U.G vägivalda kasutas, kuid mitte selles osas, mida prokurör süüdistusena esitas.

Prokuröri tõendid ei tõenda, et U.G oleks tervisekahjustuse tekitanud ja põhjustanud ettevaatamatusest surma. Txxx Nxxx ütluste kohaselt ei saa kinnitada, et U.G tekitas nii paljude löökidega kehavigastusi, nagu süüdistuses esitatud. Vahepeal oli tegevuses paus ja

Nxxxv oli 150 -350 m kaugusel sündmuskohast, mistõttu on ütlused peksjate ja löökide

arvu suhtes ebausaldusväärsed. Sündmuse kirjeldus ei ole tõendatud, nii nagu ka

kannatanule osaks saanud löökide arv. Sündmused tuleks jagada kaheks: kui Lxxx ja

U.G olid kannatanuga koos algselt; ja teine osa, kui lülitusid 2-3-tundmatut isikut. Tunnistaja Nxxxütlustest tuleneb, et pärast esialgset konflikti U.G ja kannatanu vahel,

kannatanu vastas Nxxx küsimustele adekvaatselt, puhastas riided ja kavatses ära minna, mistõttu ei saa pidada teda sel ajal tõsiselt vigastatuks. Pärast seda, kui Dxxxt oli peksnud veel

3 inimest, ta enam ei tõusnud, jäädes lamama. Tõsised vigastused tekitati, kui osales

veel 3 isikut. Ekspertiisiakt peab olema kontrollitav. Antud juhul ta seda pole, kuna

kannatanu hulgaliste välimiste ja sisemiste vigastuste vahel puudub seos. Ekspert ei

piiritlenud, millise löögi tagajärg võis olla D kas just U.G löökidest xxe saatuslik ja,

tekkisid kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. Olemasolevate tõendite alusel on U.G tegu kvalifitseerita

v KarS § 121 järgi.

Kohus tuvastas:

Häirekeskuse Ida ajal hädanumbrile 112 -Eesti keskuse stenogrammi kohaselt helistas xxx

vene keelt kõnelev meesterahvas ja teatas maas lamavast tundmatust teadvusetust ja verisest meesterahvast xxx juurest. Kiirabikaardist nr xxx xxx nähtub, et väljakutse oli kell

ees lamava mehe anamnees: lamanud umbes 1 tund, verine, paremas kõrvas veri ning diagnoos: kõvakelmealune verevalum, näoluude murrud, kooma.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli xxx kohaselt asub baar „ sissepääsuga raudtee suunas. Baari ümber raudtara. ülekäigukoht baarist mitte vähem kui 75m ja mitte rohkem kui xxx 100m kaugusel (vaatlusprotokollile lisatud plaanas 3cm=25m). skeemi mõõtkav

Surnu ekspertiisiakti nr 197 andmete kohaselt teostati ekspertiis xxx xxx kell 22.25

surnud Axxxr Dxxx surnukeha suhtes. Kohtuekspertiisi aktis esitatud arvamuse kohaselt

oli A.Dxxx - i surma põhjuseks aju kolju kinnine tömp trauma, millele kaasusid verevalandused peaaju kelme alla, järgneva turse ja teisese verevalandusega ajutüvve. Kõik välisvaatlusel tuvastatud vigastused olid elupuhused ja tekkisid paar ööpäeva enne surma

saabumist kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel, võimalik, et 11.06.2010

korduvatest löökidest rusika ja kängitsetud jalaga. Vigastuste paiknemine näol ja peas

ning vigastuste iseloom välistavad nende tekke kannatanu kukkumisel püstisest asendist.

Eksperdi arvates kõik A.D surnukehal tuvastatud vigastused koosvõetuna (välja xxx arvatud verevalum paremal küünarliigesel) elavatel isikutel ohustavad elu nende tekitamise momendil ning põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ekspert ei välista, et

pärast kõigi eelpoolkirjeldatud vigastuste saamist võis kannatanu Dxxx sooritada rea sihipäraseid tegevusi nagu rääkida, istuda, liikuda.

5

Kannatanuna kohtueelsel uurimisel ülekuulatud Exxx Dxxxi ütluste kohaselt nägi ta

vend Axxxr Dxxx elusa ja tervena viimast korda xxx helistas Alxxxr kella 16.30 ajal,

lubades läbi astuda. xxx hommikul helistati ja teatati, et Axxxr leiti läbipekstuna xxx juurest. xxx. lebas vend koomas xxx, kus arst selgitas, et opereerida on hilja ja vennal peas palju hüübinud verd. 13.06. teatati, et vend suri.

Kannatanuna ülekuulatud A.Dxxxi ema Zxxx Dxxx ütluste kohaselt helistas Aleksandr

talle viimast korda xxx telefoniteatest. Ema öösel. Pojaga juhtunust sai ta teada haigla sõnul oli poeg invaliid. 2006 aastast tarvitas metad oni. Iseloomult oli poeg heasüdamlik ja o

mitteagressiivne. Pärast peksmist poeg enam teadvusele ei tulnud. Matusekulud on tõendatud esitatud tšekkidega ning need tuleks hüvitada poja surmas süüdlase poolt.

Zxxx Dxx esitas tsiviilhagi poja matuseku eurot, lude hüvitamiseks summas 2078.52 millest xxx 7000 krooni (447eurot 38 senti). on hüvitanud

Tunnistaja Vxxx Kxxxi xxx ütluste kohaselt tema ja A.D sõitsid tunnistajale kuuluva autoga xxx ja Joogivee järve äärde kala püüdma.

Kella xxx viis tunnistaja Dxxxi Ixxx kaubanduskeskuse juurde. Swedbanki paiku öösel kontori ees xxx väljus A.D autost ja liikus rahvasuus „srub“ või „derevjaška“ nime kandva baari suunas käes kilekott. Samas nägi tunnistaja noormeest, kelles tundis ära Ixxx xxxi, Ni kes pakkus talle müügiks köögitarvikuid.

Tunnistaja Ixxx Nxxx kinnitab oma ütlustega, et kohtas 11.06.2010 ajavahemikus 02.00-

03.00 Swedbanki kontori ees seisva auto juures oma tuttavat Axxx xxx t hüüdnimega S .

Samuti tundis ta auto roolis istuvat isikut nimega xxx Axxx xxx tegi r hüüdnimega ettepaneku minna baari ostma džinni. Baari värava ees seisid kaks noormeest ja tütarlaps.

Tunnistaja ütluste kohaselt üks no juurde esitas küsimuse temalt ormeestest astus Axxx varastatud mobiiltelefoni kohta ning lõi A t üks kord jalaga kubemesse ning üks kord xxx rusikaga näkku, mille peale Al kukkus. Noormees jätkas maaslamava A xxx xxx peksmist

jalaga näkku. Lööke võis olla vähemalt kolm. A l tuli kõrvast verd. Aidanud A xxx xxx püsti, liikus tunnistaja raudtee ülekäigu poole. Raudteed ületades nägi ta tagasi vaadates, kuidas baari ees kohatud kaks noormeest ja tütarlaps said baarist pisut eemaldudes kokku rühma teiste noortega, kokku umbes 10 noormeest ja tütarlast, kellega vesteldi ja baari aia

juures seisva Axxx juurde koos tagasi pöörduti. Noormees, kes oli enne A t löönud, xxx hakkas teda jälle jalaga peksma. Lööke oli kindlasti rohkem kui viis. Löökidest vastu keha

vajus Axxx xxx maha istukile , misjärel peksis noormees teda jalaga vastu pead. Kui Al vajus tuli suuremast rühmast noortest veel kaks noormeest, kes omakorda lõid Alxxxt paar

korda jalgadega pea piirkonda. Tütarlapsed karjusid, et nad peksmise lõpetaksid. Pärast peksjate lahkumist jäi A baari aia äärde lebama. xxx

Tunnistaja Axxx xxx kes oli süüdistatava U.G tuttav, andis ütlusi, mille kohaselt ta nägi, kuidas U.G 11.06.2010 kella 03.00 asuva baari ees tõepoolest ajal 32. kvartalis xxx lõi jalaga üks kord alakehasse baari ees seisvale ühele kahest noormehest, olles eelnevalt temalt küsinud „mäletad, et sa varastasid minult telefoni ära?“. Kannatanu kukkumist

tunnistaja ei näinud, sest eemaldus sündmuskohast. Uuesti nägi ta toimuvat pärast

kõnniteekivile istudes. Ta nägi, kuidas kolm juurdetulnud noormeest hakkasid jalgade ja kätega, kuhu juhtus, peksma seda noormeest, keda U.G oli eelnevalt löönud ning kes ei olnud veel päris jalgadele jõudnud tõusta. Seda, kas koos juurdetulnud isikutega peksis ka

6

U.G, tunnistaja ei näinud. Tunnistaja nägi, et pekstu nägu oli verine ja kuulis tema oigeid. Kiirabi kutsus U.G.

Tunnistaja Vxxx Mxxxsõnul sulges ta baari hoonest väljudes, nägi ta baari xxx peasissekäigu juures maas lebavat inimest ja kõrval seisvat noormeest. Baaris sees kaklust

toimunud polnud. Pisut eemal märkas tunnistaja noormeestest ja tütarlastest koosnevat

seltskonda.

Tunnistaja Vxxx Pxxxi ütluste kohaselt rääkis tema poeg U.G talle nuttes, et

käis paari päeva eest baaris ning kakluse käigus lõi ta üht narkomaanist noormeest, kes temalt telefoni varastas. Nimetatud mees oli haiglas paar päeva hiljem surnud. Poeg rääkis, et ei tahtnud teda tappa.

Kahtlustatav U.G ütluste kohaselt väljus a „ i“ xxx ajal koos AxxxLxxx xx baarist, kui nägi baari ümbritseva aja ääres seismas kahte noormeest. Lühemat neist tundis

ta xxx xxxoli 2008 suvel bussis temalt varastanud mobiiltelefoni. hüüdnime järgi. Politseile sellest ei teatanud. Küsimusele, telefoni varastamise meenutamise kohta, vastas

xxx as xxx eitavalt, millepeale tõuk ja lõi teda ühel korral jalaga kuhugi keha piirkonda,

kuhu täpselt ei pannud tähele. Sellest löögist xxx kukkus. Samal ajal ligines sündmuskohale kolm tundmatut noormeest, kes kuulnud, et maaslamaja varastas telefoni, hakkasid xxx jalgadega peksma, kuhu juhtus. Kiirabi kutsus tema- U.G. käte ja

Äratundmiseks esitamise protokolli xxx järgi tundis tunnistaja N ära noormehe tabelil nr 3 fotolt nr 2 kui isiku, kes 2010 juunis peale tuli xxx ibinud “ baari juures temaga koos vi

Axxxdri ette ja lõi teda täie jõuga kubeme piirkonda ja samuti peksis jalaga näkku. Äratuntavaks isikuks osutus U.G.

Äratundmiseks esitamise protokolli xxx Mxxx järgi tundis tunnistaja V ära tabeli nr 3

fotol nr 2 noormehe, kes seisis baari ees lamava noormehe kõrval. Äratuntavaks isikuks

osutus U.G.

Ülaltoodud tõenditega on kinnitamist leidnud, et kannatanu Alxxxr Dxxxtekitati xxx paiku xxx xxx suri. baari juures eluohtlikke kehavigastusi, mille tagajärjel A.D

KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritakse raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on

põhjustatud oht elule. Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu

tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse

kulust ja lõpptulemusest. Eluohtlik on muuhulgas iga raske peaajukahjustus. Tervisekahjustuse tuvastab kohtuarstlik ekspertiis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav

koosseis tahtlust. Süüdeokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 117 lg 1 ja KarS § 118 kogumina kvalifitseeritakse tegu, kui kannatanule

tekitatakse tahtlikult raske tervisekahjustus ja seejuures põhjustatakse ettevaatamatusest

tema surm. KarS § 118 p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske

tervisekahjustuse tekitamisele. Selle tagajärjel kannatanu surma põhjustamise puhul võib

ettevaatamatus seisneda üksnes kergemeelsuses, kuna raske tervisekahjustuse tekitamine

kaudse tahtlusega KarS § 118 p 1 mõttes eeldab vältimatult, et toimepanija peab võimalikuks tagajärje eluohtlikkust.

7 U.G tunnistab end süüdi osaliselt, väites, et lõi kannatanut üks kord jalaga ja tõukas

käega. Jalgadega peksid maaslamavat kannatanut kolm tundmatut noormeest kuulnud, et pekstav oli varastanud telefoni.

Kohus leiab, et U.G poolt Alxxxr Dxxx elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamine ja teise inimese surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud tunnistaja

Nxxxi poolt U.G kui A.Dxxx peksja äratundmisega ning ning tema poolt antud

üksikasjalike ütlustega pekstavale suunatud hoopide intensiivsuse ja sihtmärgi kohta.

Nxxx ütlustest järeldab kohus, et kannatanu surmaga lõppenud vägivalla algatajaks oli U.G. . Seda seetõttu, et nii tunnistaja Nxxx kui Lxxx kinnitavad, et kannatanu poolne

provokatiivne käitumine ja asturünnak U.G suhtes puudu v s, sest ta oli

vastupanuvõimetuks muutunud juba kukkumisest esimestest hoopidest kehasse ja näkku.

Maaslamavale abitule ja vastupanuvõimetule inimesele jalahoopide pea piirkonda kestev

suunamine on iseenesest asjaolu, mis välistab kahtluse, et U.G puudus ettekujutus võimalikust saabuvast raskest tervisekahjustusest ning ta pidi seega saabuvat tagajärge ehk eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist kannatanul ka möönma.

Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatu kohaselt paiknesid A.Dxxxi vigastused just pea

piirkonnas ja olid tekitatud kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga eseme toimel. Seega vigastuste asukoht ja iseloom on kokkulangevad tunnistajate Nxxxi ja Lxxxantud U.G

poolse teo kirjeldusega ja on tekitatud U.G poolt kannatanu jalgadega peksmisest.

Eksperdi kinnitusel põhjustavad taolised vigastused pea piirkonnas eluohtliku

tervisekahjustuse. A.Dxxx puhul tuvastas arst aju-kolju kinnise tömbi trauma. Surma põhjusena aga traumaga kaasnenud ajuturse ja teisese verevalanduse ajutüvve.

Asjaolu, et tõendatud on A.D tekitatud vigastuste eluohtlik iseloom, lükkab ümber xxx kaitsja seisukoha U.G tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS §121 tunnustel. Seda

põhjusel, et nimetatud sätte järgi kvalifitseeritakse süüdlase tegu juhul, kui teise inimese tervise tahtlik kahjustamine ei toonud kaasa ühtegi KarS § 118 p 6 toodud tagajärge -des 1- (RK 3-1-1-57-10 p 7). KKo Kohus ei nõustu kaitsja seiskohaga nagu ei saanuks U.G poolt Dxx pikalipaiskamiseks antud löök ja seejärel pähe antud hoobid põhjustada olulisi vigastusi, sest viimane suutis

pärast U.G lööke kõrvalise abiga püsti tõusta. Kohus leiab, et puudub alus pidada tunnistaja Nxx xxx peksmist U.G ütlusi ebausaldusväärseks osas, milles ta kirjeldab D

ja tuvastamata isikute osavõtul põhjusel, nagu viibinuks tunnistaja 350 m kaugusel sündmuskohast ega saanuks seetõttu anda detailset ülevaadet inimgrupis tegutsejate kohta.

Sündmuskoha plaan skeemi kohaselt ei saanud tunnistaja raudtee ületu - skohal tegu pealt

nähes olla sündmuskohast kaugemal kui 75 kuni 90 m, mistõttu kaitsja väidet 350m

vahemaast võib lugeda ilmseks liialduseks. Samas tunnistab lisaks Nxxx ka tunnistaja Lxxx, et Pxxx naases kannatanu juurde koos kolme tundmatu noormehega, kusjuures erinevalt Nxxx xxx siinkohal peksjatena ainult tundmatuid, kui Nxxxv kinnitab, et t nägi L

ka kannatanu juurde tagasi tulles paistis silma U.G innukus talle jalaga löökide andmisel. Tunnistaja Lxxx kohtu arvates suhtuda reservatsiooniga, kuna i ütlustesse tuleb ütluste kohaselt eemaldus ta sündmuskohalt, mistõttu tunnistaja ei saanudki kohtu arvates näha kõike selja taga toimuvat, küll aga kuulis tema enda sõnul kannatanu oigeid. Asjaolu, et kannatanu end peksmise vahepeal veel püsti tõusis, ei tõenda temal raske kehavigastuse puudumist U.G esimestest löökidest. Kohtuarsti arvamuse kohaselt ei olnud välistatud, et isegi peale kõigi vigastuste saamist võis kannatanu veel sooritada sihipäraseid tegevusi.

sisu kohaselt pani U.G teo toime grupis koos kolme eeluurimisel Süüdistuse tuvastamata noormehega. Samas lahknevad tunnistajate Nxxxi ja Lxxxpoolt antud ütlused

U.G-ga hiljem liitunud grupi liikmete arvu suhtes, nende teopanus on tõendamata ja

8

isikud jätkuvalt tuvastamata, mistõttu U.G süüditunnistamine kuriteo kaastäideviijana kohtu arvates võimalik. on Ei ole alust kahelda tunnistajate L ja N xxx xxi

ütlustes selle kohta, et peksjateks oli ka veel teisi isikuid. Nende teopanus on jäänud

määramata, kuid see ei muuda neid olematuks.

Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et U.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi.

Subjektiivsest küljest on tegemist kaudse tahtlusega. Süüdistuses KarS § 117 teo objektiivset järgi tuleb kõigepealt vaadelda

külge. Tegemist on kannatanuga, kellele põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlikud kehavigastused. Kannatanu suri nende kehavigastuste tõttu, seega on olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu

või pikema ajavahemiku möödumisel. Antud juhul saabus surm kahe päeva pärast, kohe

sündmuskohalt toimetati kannatanu meditsiiniasutusse, kus talle osutati abi. Asjas

uuritud tõenditega on välistatud kehavigastuste tekitamine mõnel teisel ajal või muul kombel, kui seda on käsitletud kohtuotsuses.

Subjektiivsest küljest iseloomustab antud kuritegu ettevaatamatus. Ettevaatamatus

seisneb antud juhul kergemeelsuses. Surma põhjustamine kergemeelsusest eeldab, et

süüdlane peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Lüües kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda, pidi süüdistatav ette nägema, et pea on eluohtlik piirkond

ning jalalöögid sinna võivad põhjustada mistahes terviserikke, sealjuures ka kannatanu

surma. Tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise puhul oleks süüdistatav pidanud sellist tagajärge ette nägema. Seega tuleb U.G -de 117 ja 118 kogumina. tegu kvalifitseerida ka § Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS §56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Süüdistatava näol ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust.

Süüdistatav avaldas puhtsüdamlikku kahetsust juhtunu eest, vabandas kannatanu ema ja venna ees ning lubas hüvitada tekitatud kahju. Kohus arvestab ka seda, et püüdes peksmise

tagajärjel võimalikke kehavigastu te tagajärgi ära hoida, kutsus ta kannatanule kiirabi. s

Neid asjaolusid kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3; § 57 lg 2).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

9

Kohus arvestab ka seda, et U.G näol on tegemist suhteliselt õiguskuuleka isikuga, kes

on küll kaks korda kriminaalkorras karistatud, kuid neist ühel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahalise karistusega , teisel korral salakaubaveo katsega, mille eest mõisteti karistuseks 60 tundi üldkasulikku tööd. Isikuvastaseid tegusid U.G varem toime pannud ei ole. Reaalset vangistust U.G varem kandnud ei ole. Ta omab töökoha ja alalise elukoha. Käesoleval ajal on ta Viru Maakohtu 17 mai 2012

otsusega mõistetud süüdi KarS § 424 järgi ning karistatud 3 kuu ja 27 päeva

vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses, , soorituse tähtajaga 12 kuud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka kannatanute Exxx Dxxxi ja Zxxx Dxxxkorduvalt

nii kohtuistungil kui ka kirjalikult avaldatud soovi, et U.G-le mõistetaks mittevabaduskaotuslik karistus.

Kohus arvestab ka veel seda, et nii vastavalt esitatud süüdistusele kui kohtus tuvastatud asjaoludele ei olnud U.G ainuke, kes peksis kannatanut. Teiste peksjate teopanus on jäänud tuvastamata.

Kohus võtab karistuse mõistmisel aluseks milleks on KarS § 118 raskema paragrahvi ,

järgne sanktsioon, mille kohaselt on alammääraks 4 ja ülemmääraks 12 aastat . Seega keskmine määr on 8 aastat vangistust.

Arvestades kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist , tuleb karistus mõista alla keskmist määra. Prokurör nõudis U.G-le karistuseks 6 aastat vangistust,

millega kohus nõustub ning seda tuleb vähendada vastavalt lühimenetluse sätetele ühe

kolmandiku võrra, seega jääb lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.

Kohus on seisukohal, et katseaja toime võib U.G-le mõjuda oluliselt distsiplineerivalt,

et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, Kohus on seisukohal tingimisi , et U.G-le võib mõista karistuse koos kontrollnõuetele allutamisega.

Tsiviilhagi

Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse

korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ja tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-179-09). Kohus rahuldab hagi 29.11.2011 kohtuis

, võttes arvesse tungil prokuröri poolt avaldatud ja

Ohvriabi seaduse alusel hagejale j

uba hüvitatud kulusid ning käesolevaks ajaks on kannatanule hüvitatud osaliselt tekitatud kahjud.

3. Menetluskulud

10 KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu tuleb menetluskulud riigi kasuks välja mõista U.G-lt. Otsuse te

gemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

/ allkirjastatud digitaalselt / Eeva Levina , kohtunik