1-08-10666/125 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10666 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.H

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt eestlane, põhi

elukoht xxx puudub , töökoht

Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja 12.02.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta .H vangistusest tingimisi F enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.H on otsusega

süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.02.2009

Karistusseadustiku (KarS) karistatud vangistusega 4 aastat §199 lg.2 p.7 järgi ning 6

kuud alates 12.06.2008. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsusega tühistati

eelnimeta süüditunnistamises ja tud maakohtu otsus muuhulgas .H F

karistamises KarS §199 lg.2 p.4, 7 järgi, tunnistati .H süüdi KarS §200 F lg.2 p.4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata.

Viru Vangla iseloomustu 21 distsiplinaarkaristust.

sest nähtub, et kinnipeetaval on Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, vanglas viibib kolmandat

korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav paneb toime

2

varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega, soodusteguriks on alkohol.

Kinnipeetav alustas vangistuses osalemist sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste

treening, kuid katkestas. Kinnipeetav on keeldunud vangistuses töötamisest, läbinud

sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Kinnipeetavat toetavad vangistuses materiaalselt ema ja sõbrad. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 2624 € ulatuses. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, tema vend kannab samuti

karistust Viru Vanglas. Vabaduses kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda nii

kriminaalsed kui seaduskuulekad isikud. Kuriteod on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes, mil on vägivaldne ja ei kontrolli oma käitumist. Kinnipeetav ei näe

vajadust sotsiaalprogrammides osalemiseks. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, on olnud ravil psühhoneuroloogiahaiglas. Kinnipeetav võib olla agressiivne, läheb kergesti endast välja, käitub üleolevalt, lähtub peamiselt ainult enda vajadustest. Käitumuslikult

on kinnipeetav impulsiivne, tal võib olla raskusi probleemolukorra ettenägemise ja

ennetamisega. Kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud, õigustab oma tegusid ning veeretab süü kaasosaliste peale. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav süstemaatiline

korrarikkuja, kasutab vanglaametnike suhtes ähvardava loomuga väljendeid,

ebatsensuurseid sõnu, ei täida korraldusi, tal on esinenud konflikte teiste kinnipeetavatega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav suhtleb

märgib, et

lähedastega telefoni ja kokkusaamiste teel, suhted on toetavad. Peale vabanemist

soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, andmed garanteeritava töökoha kohta

puuduvad. Ema sõnade kohaselt toetab ta kinnipeetavat võimaluste piires nii

materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, mis annab alust arvata, et tal on hoolimatu elustiil ja ta ei arvesta tagajärgedega. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusel, mistõttu on raske hinnata tema motivatsiooni täita katseaja nõudeid.

Maakohtu istung

Kinnipeetav F.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega.

Prokurör Ave Arnim palus jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega i abi vabastamata.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis

korda ja vangistuses viibib kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, ta on jätkuvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega.

Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 21 distsiplinaarkaristust. Antud asjaolu näitab kinnipeetava suhtumist ja seda, et kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtestatud

reegleid järgida isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

seisukohale on vangistusest vabanemise üks olulistest tingimustest seaduskuulekas käitumine vangistuses. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2624 €. Vabaduses puudub

kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohus leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel on uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline korrarikkuja, kes

kasutab ametnike suhtes ähvardusi, ebatsensuurseid väljendeid ja ei järgi nende korraldusi. Arvestades seda, et kinnipeetav on selliselt käitunud pikema aja jooksul, on

alust arvata, et kinnipeetav käitub samalaadselt ka käitumiskontrolli ajal

kriminaalhoolduametnikuga. Selline käitumine ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on

probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav jätkab karistuse kandmist vangistuses, on tal võimalus eesmärgipärasemalt

tegeleda oma sõltuvustega ning läbida vastavaid sotsiaalprogramme ning -tegevusi.

Nende läbimine vangistuses on kindlam kui vabaduses. Samuti on tal vangistuses võimalik tegeleda oma agressiivsusega.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik