36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-19463

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19463 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G.V, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.03.2010 ja lõpp 26.10.2012

RESOLUTSIOON

Jätta G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab G.V karistust Pärnu Maakohtu 05.02.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti

talle kolm (3) aastat vangistust. G.V on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja

2 karistuseks mõisteti talle üks (1) aasta vangistust. G.V on süüdi tunnistatud KarS § 349 järgi ja karistuseks mõisteti talle kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti G.V-le kolm

(3) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti G.V-le kaks (2) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust 25.06.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti G.V-le liitkaristuseks kaks (2) aastat ja kaheksa (8)

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 03.01.2009.a. kuni 04.01.2009.a. ja 30.09.2009.a. kuni 02.10.2009.a., s.o. kokku 5 päeva loeti karistuse kandmise

aja hulka. Ärakandmisele kuulub G.V kaks (2) aastat seitse (7) kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest.

Kinnipeetav G.V kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on teda karistatud kokku kahel korral. Praegust karistust kannab ta röövi, kehalise väärkohtlemise ja

tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise või

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Toimepandud kuritegude puhul on tegemist

vägivallaga, alkoholi tarvitamisega, käitumine on sarnane varasemaga. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt on G.V väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral,

sealjuures 11-l korral on teda karistatud alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 3 kuu ja kanda jääb veel enam kui 4 kuud vangistust.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav G.V individuaalse täitmiskava raames läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, omandanud IVKHK abikoka eriala, osalenud võlanõustamise

koolitusel (läbiviija OÜ Corrigo), läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Agressiooni

asendamise treeningu, osalenud suitsetamise loobumise programmis, ajavahemikul 01.06.2011 – 22.09.2011 töötas vanglas köögitöölisena, töötab vanglas toidujagajana, osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk ja B-kategooria autojuhtimise kursustel.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval G.V on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest (valvekaamera varjamine, ei allunud korraldusele, kinnipeetava loata liikumine, suitsetamise eeskirjade rikkumine, omas keelatud esemeid).

Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elada koos oma vanemate ja noorema vennaga aadressil xxxx. Perekond elab neljatoalises individuaalelamus. Teisel korrusel on suur ruum, kus isikul on võimalik elada, jagades ruumi oma noorema vennaga. Põhihariduse omandas kinnipeetav

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis 2009.a. Seal õppis ta sellepärast, et tal oli probleeme

tavakoolis õppimisega. Edasi asus isik õppima sinna 10. klassi, kuid 2009.a. lõpus võttis

dokumendid välja, kuna arvas, et läheb nagunii vanglasse ja ei õppinud enam. Võimaliku vabanemise korral on olemas Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikiri, et isik võetakse

alates 01.09.2012 X klassi õpilaseks. Töötamine või õpingute jätkamine tagaks mõtestatud päevase tegevuse, mille puudumine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik oli

enne vangistust vanemate ülalpidamisel, kes aitavad teda materiaalselt ka vangistuse ajal.

Kinnipeetaval on maksmata võlanõudeid summas 165,53 eurot. Kinnipeetava suhted

vanematega on head. Nad on regulaarselt käinud vanglas kokkusaamistel pojaga. Isiku

suhtlusringkonda kuulusid enne vangistust teda negatiivselt mõjutanud isikud, kellega on

vangistuse ajal sidemed katkenud. Kinnipeetav on avaldanud arvamust, et vabanedes ta

nendega suhteid ei jätka. Alkoholi mõju all muutub isik agressiivseks, on rünnanud teisi

isikuid. Isik väidab, et kaine peaga ta kaklema ei kipu. Kinnipeetav saab aru, et alkoholi

3

tarvitamine on kahjulik ja toob endaga ka muid probleeme kaasa. Isik alustas 13.a. suitsetamisega, 14.a. tarvitas esimest korda alkoholi. G.V on katseajal toime pannud

uue kuriteo. Isiku puhul ei ole märgata kuritegelikke hoiakuid. Isik ei samasta ennast

subkultuuriliste kinnipeetavatega. Ta on vangistuse ajal muutnud suhtumist

kriminaalhooldusesse. Varem on korduvalt esinenud agressiivset käitumist. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Konfliktolukorras kaotab ta kergesti enesevalitsuse. Ealisest eripärast tuleneb ka impulsiivne käitumine, kus isik ei mõtle

tagajärgedele või ei suuda neid ette näha. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 39%, vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta

jooksul on 52%. Viru Vangla toetab G.V ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus

otsustab G.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada, teeb vangla

ettepaneku panna G.V-le katseajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et G.V oli käitumisprobleeme erinevates koolides, vanemad püüdsid ennast täiendada, et mõista poja käitumist. Vanemad on nõus oma poega ennetähtaegse vabanemise korral nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Pere majanduslik olukord on normaalne. Ema A B töötab xxxx, sissetulekuga 1000 eurot kuus ja isa J D on töötuna arvel Töötukassa Pärnu osakonnas, saades töötu abiraha 300 eurot kuus.

G.V endal vabanedes alaline töökoht puudub. Kinnipeetav, olles määratud

kriminaalhooldusele, rikkus mitmeid kordi käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu oli

kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes probleemne ja komplitseeritud. Isik on Viru

Vangla riskihindamise andmeil hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Isiku käitumist vabaduses

võivad mõjutada vägivalla kasutamine, alkohol ja impulsiivne käitumine.

Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku kinnipeetava vabastamise korral panna talle kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

G.V leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega

vabanemiseks, kinnitades, et tal on plaanis lõpetada keskkool ja suvel on tal võimalus abikokana xxxx töötada, sest ta on läbinud abikoka kursused ja saanud vastava töökogemuse vanglas. Kinnipeetav tunnistas, et kui tal on tegevust, siis ei ole tal vaja alkoholi tarvitada. Oma mitme distsiplinaarkaristuse kohta märkis G.V seda, et karistused tulevad tihti

tühistest asjadest, mis valvuritele ei meeldi. Kinnipeetav loodab ise nüüd, et saab

kriminaalhoolduse nõuetega hakkama. Varem ei ole ta vanglas olnud ega teadnud, mis see endaga kaasa toob.

Prokurör vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud kinnipeetava G.V vabastamist, sest tema kuriteod on läinud raskemaks ja käesolev kuritegu on toime pandud ajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. Tema puhul on negatiivne asjaolu see, et vanglas olles on ta korduvalt rikkunud vangla sisekorraeeskirju, mistõttu teda on 5-l korral karistatud

distsiplinaarkorras. Kui oli arutusel tema eelmine vabastamine, siis oli rikkumisi 2. Iseloomustusest nähtub, et vangla hinnangul on isik avalikkusele ohtlik. G.V puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli G.V probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kui ta vanglast vabaneb, võib tal esineda tagasilangust ja see võib osutuda uue kuriteo

toimepanemise riski faktoriks. Tõenäoliselt ta ei suuda järgida käitumiskontrolli nõudeid

vabanemisel. Lähedaste tugi ja normaalsed elutingimused olid G.V ka enne

vanglasse sattumist, kuid vaatamata sellele pani ta toime raske esimese astme kuriteo. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et G.V vabastamine oleks siiski ennatlik ja ühiskonna õiglustunne oleks sellega riivatud.

4

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust esimest korda. G.V-le anti võimalus esimest kriminaalkaristust, milline mõisteti talle 25.06.2008 Pärnu Maakohtu poolt

KarS § 121, 263 p 1 järgi, vabaduses kanda, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod KarS § 200 lg 2 p 7, 121 ja 349 järgi, sealjuures KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu. Väärib märkimist, et isiku teod on

läinud raskemaks ja seotud endiselt vägivalla tarvitamisega. Lisaks sellele nähtub

kriminaalhooldusametniku arvamusest, et olles määratud kriminaalhooldusele, rikkus G.V mitmeid kordi käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu oli kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes probleemne ja komplitseeritud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades

kinnipeetava G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja

läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel või õpingute mittejätkamisel, seega tegevusetuse korral

ja arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib G.V toime panna uusi kuritegusid. Uue mittevägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla andmetel järgmise 2 aasta jooksul on 39%, vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%, millised on kõrged %-d ja

millest tulenevalt on isik avalikkusele ohtlik. Vangistuse kandmise ajal ei ole G.V

olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr

3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eraldi väärib märkimist

see, et kui eelmisel korral kohus vaagis kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise järelvalve alla, siis oli tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on G.V kogu aeg olnud, kuid vaatamata sellele, jätkas ta katseajal uute kuritegude toimepanemist. Kohus tunnustab G.V selle

eest, et ta vanglas olles töötab, on eriala omandanud, mitu sotsiaalprogrammi läbinud ja ennast tahab veel arendada, et vabaduses olles oleks kergem hakkama saada.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2012 RESOLUTSIOON

5

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.V määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 24. augustil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne