4-12-2452/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-12-2452

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-2452 (930012000623) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses D.D Tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles

D.D tunnistati süüdi TubS § 39 lg 1

järgi ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Menetlusalune isik D.D isikukood: 34710204221xxx

Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta D.D kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse

tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse juhtivinspektor Zinaida Saare

28.05.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 930012000623 rahuldamata ja nimetatud otsus sisuliselt muutmata.

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahatrahvi summa 200 eurot tasumine ositi 10

(kümne gakuiselt tasuda 20 (kakskümmend) ) kuu jooksul. I eurot kuni summa täieliku tasumiseni.

Rahatrahvi summa esimene makse tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Maksuja Tolliameti SEB panga

arvelduskontole nr 100 520 31 000 004, Swedbank arvelduskontole nr 22 101 326

4447, Nordea Panga arvelduskontole 17002872300 või Sampo Panga arvelduskontole 333499990003, märkides viitenumbriks 000323281580.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Maksu D.D-le - ja Tolliametile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt

. väljastusteatega või elektrooniliselt

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise

kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates -

kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 15 päevase tähtaja -

viimane päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse 15 päevase tähtaja viim - - aseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tollikorralduse osakonna

liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Janno Mänd koostas 30.04.2012 D.D suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et t oma töökohas a xxx ajal hoidis xxx

Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tükki.

Protokolli kohase

kend lt, TubS § 1 lg 2 järgi maksumärgistatakse tubakatoote müügipa

alkoholi-, tubaka- - ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. ja kütuse

ATKEAS-e § 11 alusel on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisuse nõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.

TubS § 6 lg 1 p 2,3 alusel loetakse tubakatoote käitlemiseks tubakatoote kauplemine,

hoidmine, ladustamine ning edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või

kaubanduslikus koguses. Sama seaduse § 6 lg 2 alusel isiku valduses oleva tobakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS-t.

Kuna sigarettide pakenditel, mis olid D.D töökohas aadressil xxx xxxu linnaosaxx sätestatud nõuetele vastavad maksumärgid, on tegemist maksumärgistamata sigarettidega.

Kohtuväline menetleja leidis, et kuna D.D töökohas tuvastati sigarette 1400 tk, mis ületab ATKEAS § 57¹ lg 1 sätestatud koguse, on tegemist kaubandusliku

kogusega. Kuna sigarettide pakenditel, mida hoiustas D.D oma töökohas

asusid Vene Föderatsiooni maksumärgid ning puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid, on tegemist maksumärgistamata sigarettidega kaubanduslikus koguses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.D ütluste ja teo asjaolude järgi

on alust arvata, et isik tahtlikult ladustas ja hoidis maksumärgistamata tubakatooteid kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil.

Hoides ning ladustades oma töökohas Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tk, on D.D toime pannud TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo,

s.o maksumärgistamata tubakatoote hoidmine, ladustamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses.

Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tollikorralduse osakonna

liikuvkontrolltalituse juhtivinspektor Zinaida Saare 28.05.2012 otsusega nr

930012000623/6 karistati D.D § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 50 TubS

trahviühikut, s.o summas 200 eurot selle eest, et D.D 10.04.2012 hoidis oma töökohas Föderatsiooni maksumärkidega sigarette 1400 tükki. xxx

Tubakaseaduse § 51 lg 8 alusel konfiskeeriti LM (punane) 1400 sigaretti.

3

04.06.2012 saabus Viru Maakohtule kaebus Maksuja Tollimaeti D.D 28.05.2012 930012000623. tehtud otsuse peale väärteoasjas nr

KAEBUS

Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi vähendada

või asendada see üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja palun arvesse võtta, et ta on

juunikuust töötu pensionär, abikaasa on samuti pensionär. Trahvi maksmisega tekivad tal raskused. Kaebuse esitaja avaldas

, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõus

tub kirjaliku menetlusega ning palub VTMS § 132 p 1

kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 28.05.2012 otsus nr 930012000623/6 muutmata ning D.D kaebus rahuldamata.

Kaebuse esitaja vaidlustab 28.05.2012 otsuses nr 930012000623/6 kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse suuruse osas, kus ta palub vähendada määratud rahatrahvi või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga.

Kohtuväline menetleja märgib, et kaebaja poolt eelnevalt nimetatud asjaolusid

arvestatakse KarS § 56 lg 1 järgsel karistuse määramisel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse mõistmise aluseks süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel.1 RKKK otsuse number 3-1-1-40-

04 punkt 7 kohaselt toimub igasugune mõjustamine läbi isiksuse, tema

hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, – milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma – arvestama ka süüdlase isikut. Seega on

kaebaja poolt väljatoodud asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistuse

määramisel eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, mitte kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.D-le määratud karistus TubS § 39 lg 1 järgi. TubS § s 39 sätestatud rikkumise eest on ettenähtud karistuseks rahatrahv - kuni 300 trahviühikut. Otsuse nr 930012000623/6 kohaselt on D.D-le määratud rahatrahv 50 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.D pannud väärteo toime otsese tahtlusega, mis osutab vajadusele mõjutada isikut eripreventiivsel eesmärgil nii, et

see oleks piisavalt mõjus. D.D eesmärk oli soetada Venemaalt toodud

sigarette, mis on Eesti kaubanduses müüdavatest sigarettidest aktsiisi ja käibemaksu - võrra odavad ning neid edasi müüa. D.D sellisest tegevusest oli teadlik ka

tema tööandja. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud D.D tegevuses KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna väärteo toimepanemise vahetuks objektiks

olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste

toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema ka õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus.

4 Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka sigarettide kogusele s.o 1400 tk, mis leiti D.D töökohas raudkapis. Nimetatud kogus ületab alkoholi , kütuse -, tubaka- - ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 s 7 sätestatud koguse, mis on aluseks 1 lgkaubandusliku koguse määramisel, ca kahekordselt.

Maksuja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine.

Salakaubaveo tagajärjel jäävad riigil saamata maksud, mis seadusjärgse

majandustegevusega oleks laekunud. Ühiskonna kaitse seisukohalt on oluline inimese

tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse sisseveetud tubakatoodete käitlemise üle pole

mingisugust kontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka tubakatoodete

kvaliteedinõuete täitmine. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et 28.05.2012 otsuses nr 930012000623/6 D.D-le kohtuvälise

menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühikut on õigustatud ning seaduslik.

Kohtuvälise menetleja arvates ei piisa D.D mõjutamiseks vähemast.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada kohtuvälise menetleja poolt määratud

rahatrahvi üldkasuliku tööga, leiab kohtuväline menetleja, et selleks puudub kaebemenetluses maakohtus nii materiaalkui menetlusõiguslik alus. Nii KarS § 72 kui ka VTMS § 211 sõnastusest nähtuvalt on rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

võimalik alles jõustunud karistusotsuse täitmisele pööramise faasis. VTMS §-s 132

sätestatud kaebemenetluses tehtavate maakohtu lahendite loetelu ei võimalda samuti vastupidise järelduseni jõuda.

Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes on kohtuväline menetleja

veendunud, et kohtuvälise menetleja 28.05.2012 otsus nr 930012000623/6 D.D suhtes on seaduspärane ja õige. D.D-le TubS § 39 lg 1 järgi määratud rahatrahv 50 trahviühikut vastab isiku süüle.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus tutvus läbiotsimise protokolliga 10.04.2012 nr 930012000623/3 millest nähtub, et

vastavalt 08.03.2012 koostatud läbiotsimismäärusele, teostasid IMTK TKO LKT ametnikud 10.04.2012 D.D töökohas aadressil xxx xxx

D.D andis vabatahtlikult välja 0 pakki (1400 tükki) Venemaa 7 maksumärkidega sigarette LM (punane). Ülalnimetatud sigaretid LM (punane) koguses 70 pakki (1400 tükki) pakendati rohelist

värvi kilekotti, millele paigaldati tollitõkend ET0042325 ning jäeti asitõendina hoiule Ida MTK-sse aadressil Vestervalli 7, Narva.

Menetlusalune isik andis koht , et sigaretid, LM punased, 70 uvälises menetluses ütlusi

pakki asusid lukkseparuumi seifis aadressil Männi 12. Sigaretid olid osaliselt toodud Ivangorodist, osaliselt ostetud kohapeal tuttavate suitsetajate palvel. Samuti palus seda enda jaoks ka tema tööandja, kelle poolt oligi põhjustatud antud situatsioon. Sigaretid on ostetud ja müüdud sama hinnaga. Ploki hind müümisel on 14 eurot. Sigarette on ostnud inimeste käest, kes käivad Venemaal kaupa toomas.

5 Tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustest on näha, et ta töötab xxx xxx

juhatuse liikmena alates 2011.a. juunist. Temale teadaolevalt tegeleb Venemaa

sigarettide müügiga. On juhtinud D.D tähelepanu sellele, et

ametiruumides ei tohi tegeleda sigarettide müügiga ja nende hoidmisega. D.D töötab Töökoda asub xxx vanemlukksepana. xxx

TubS § on tubakatoote käitlemine tubakatootega kauplemine, 6 lg 1 p 2,3 kohaselt tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või

kaubanduslikus koguses. Sama seaduse § 6 lg 2 kohaselt isiku valduses oleva

tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse alkoholi-, tubaka- - ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi ATKEAS). , kütuse TubS § 1 lg 2 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse kohaselt.

ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema

maksumärgistatud. Sama paragrahvi 2. lõikest lähtuvalt on maksumärgi kujunduse ja liigi, maksumärkide väljastamise, nendest loobumise ja nende lähetamise kord ning

maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri 12.aprilli 2006 määrusega nr 25.

ATKEAS § 11¹ kohaselt on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvali

susnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.

TubS § 39 lg 1 sätestab, et maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas

müügipakendis või mittenõetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise,

ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus leiab, et kogutud materjalidega on tuvastatud, et D.D 10.04.2012

hoidis ja ladustas oma xxx töökohas Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tükki. Kuna käideldi enam kui 800 sigaretti, siis on ATKEAS §-le 571 tuginevalt alust väita, et

käideldud tubakatooted ei olnud mõeldud isiklikuks kasutamiseks. D.D

hoiustas müügi eesmärgil 1400 sigaretti, s.o kaubanduslikus koguses TubS § 39 lg 1

mõistes.

Seega pani menetlusalune isik

toime TubS § 39 lg 1 sätestatud rikkumise,

maksumärgistamata tubakatoode hoidmise, ladustamise kaubandusliku eesmärgil või

kaubanduslikus koguses, mill eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. D.D tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse

osas vaidlus puudub. Kaebuse esitaja palus vähendada trahvisummat või asendada rahatrahv ühiskondliku tööga. Rahatrahvi asendamise

kohta üldkasuliku tööga märgib kohus järgmist:

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 järgi maa sissenõudja kohus teeb

avalduse alusel määruse rahatrahvi a või üldkasuliku tööga sendamise kohta arestiga

vastavalt KarS § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks -

6

tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või

1 lg

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga s 69 sätestatud korr KarS- as.

Seega puudub kohtul kaebemenetluses nii materiaalkui menetlusõiguslik alus.

Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga on võimalik alles jõustunud karistusotsuse täitmisele pööramise faasis.

Kohus ei tuvastanud

D.D süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt aristamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt on k või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.D on TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 50

trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni alammäära lähedal i ole tuvastanud D.D . Kohus e

puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades

väärteo toimepanemise asjaolusid ja D.D süü suurust, on kohus

veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

D.D ei ole varem väärtokorras karistatud. Kuna väärteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema ka

õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. Salakaubaveo tagajärjel jäävad

riigil saamata maksud, mis seadusjärgse majandustegevusega oleks laekunud. Ühiskonna kaitse seisukohalt on oluline inimese tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse

sisseveetud tubakatoodete käitlemise üle polekontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka tubakatoodete kvaliteedinõuete täitmine.

Sellest tulenevalt ei näe kohus võimalust D.D-le määratud karistuse ke

rgendamiseks ning karistus tuleb jätta muutmata.

Samas leiab kohus, et arvestades D.D varalist olukorda, on mõistlik

kohalda KarS § 66 lg s 2 säte võimalus tasuda mõistetud rahatrahv - statut ja anda temale summas 200 eurot 10 kuu jooksul, ta des igas kuus 20 eurot. su /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Inna Kirsipuu