1-11-7431/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-7431

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mail 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7431 (10240104525) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Diana Arhipova Kriminaalasi

J.D

266 lg 2 p 1,3 Arkadi süüdistuses KarS § järgi, J.K süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, lü himenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav J.D

Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX,

VF kodakondsus, algharidus, emakeel vene keel,

– ei tööta.

Varasem karistatus

ad ed:

- 02.07.2001.a Narva Linnakohtu poolt

9 lg KrK § 13

2 p 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta;

- 12.07.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, §

215 lg 2 p 1,3 järgi, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 8 kuud katseajaga 2 aastat;

- 21.02.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 27 päevamäära ulatuses, s.o summas 1050 krooni (67.11 eurot);

- 22.12.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424,

§ 266 lg 1 järgi vangistusega 6 § 68 lg 1 alusel

kuud, KarS

vangistusega 5 kuud 27 päeva, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuud;

- 01.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 1 lg 2 p 4,7,8 järgi, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 3 aastat; 19.05.2010. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424, §

1-11-7431

329, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 23

päeva katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 31.08.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk Süüdistatav J.K

Elukoht xxx registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx,

E -

V kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta.

Varasem karistus: puudub. Tõkendelukohast lahkumise keeld alates 02.02.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.D süüdi KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistuseks 3

(kolm) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.D vangistusega 2 (kaks) kuud.

KarS

tetud karistust Viru Maakohtu 01.10.2009.a § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõis kohtuotsusega vangistust mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra (8 kuud ) ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS lg 5, .a § 74 § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 23 (kakskümmend kolm päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita 10 päevaline van -kuuline ja 2- aastane 1- kuuline 23- gistus

ja mõista J.D-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega,

2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 29.08.2010.a kuni 31.08.2010.a s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele

2 (kaks) aastat 1 ( ) üks

kuu ja 20 (

kakskümmend) päeva vangistust.

J.D , kaotab kehtivuse suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld J.D vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus J.D-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks J.D vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, J.D

1-11-7431

edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Tunnistada J.K s

üüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

J.K

vangistusega 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - . , töö või õppimiskoha vahetamiseks

Katseajaks määrata –

18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus 03.05.2012.a.

J.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanu hagi rahuldada. Välja mõista .K lt kannatanu A S (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahj . u summas 55 (viiskümmend viis) eurot

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada

J.D-lt

kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt 23.04.2012.a kohtuistungil osuta ( ) eurot ja 60 senti. tud õigusabi eest 57 viiskümmend seitse

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada J.K osaliselt menetluskulude tasumisest.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada J.K-lt

kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi imisel osutatud õigusabi eest 61 poolt eeluur

(kuuskümmend üks) eurot ja 49 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 eurot.

Menetluskulud-k .2012.a kohtui aitsja Nikolai Rõžovi poolt 23.04 stungil osutatud õigusabi eest

116 ( ) eurot ja 71 senti kanda. ükssada kuusteist , jätta riigi

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

1-11-7431

„Süüdistatava ees , menetluskulud“. Menetluskulud

-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-11-7431 on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. maist 2012.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28. maist 2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu

J.D-le

on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, taas 07.01.2011.a. lla 14.40 paiku grupis J.K-ga , ke

tungis

xxx asuvasse ja A S id ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, saagides läbi lukkud, kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse, tekitades A. materiaalset kahju summas 55

Sm

eurot ( mis on seotud lukkude vahetusega ).

Oma tahtliku tegevusega J.D pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, teist korda, grupi poolt, s.t KarS § 266 lg.2 p.1,3 ettenähtud kuriteo.

J.K-le

on esitatud süüdistus selles, et tema 07.01.2011.a. kella 14.40 paiku

grupis J.D-ga, tungis

id ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, saagides läbi lukkud, xxx asuvasse ja A S kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse, tekitades A. S materiaalset kahju summas 55 eurot ( mis on seotud lukkude vahetusega ). Oma tahtliku tegevusega J.K pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.t KarS § 266 lg.2 p.3 ettenähtud kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav J.D seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, t süüdi

tunnistas ennas

osaliselt, ei ole nõus sellega, et ta ukseluku ja esitatud tsiviilhagiga. Süüdistatav rikkus nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist.

Süüdistatav J.K seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult, võttis omaks esitatud tsiviilhagi. Süüdistatav nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

1-11-7431

Kannatanu A S , mille kohaselt kannatanu selgitas, et kasutab

07.01.2011.a ütlused

aiasaaduste saamiseks maad mis jääb raudtee valli ja firma P hoone vahele aadressil xxx.

Sellel maa alal on püstitatud ajutine ehitis. Ta teenib firmas P lisa valvurina. 07.01.2011 aastal umbes kella 14.40 ajal läks ta tööle. Läks jalgsi mööda teed, mis läheb Elektrijaama teelt tehase Nakro juurde ja seejärel pööras põhja poole firma P hoone poole. Näidatud teel ta nägi autot Žiguli helebeeži värvi järelhaagisega. Auto number on xxx. Sellist autot nende firma töötajatest kellelgi ei ole. Ta läks kohe oma ajutise ehitise juurde ja nägi, kuidas sellest tulid välja kaks meest ja jooksid raudtee suunas. Kirjeldada ta neid ei osanud, oli neist kaugel, vähemalt 50 meetrit. Nad olid tumedas riides. Ta läks ehitise juurde ja nägi, et selle kõrval on kellegi must polüetüleenist kilekott milles olid tema toidunõud. Ehitises endas olid ustel lukkud lõhutud, lõhutud oli aknal metallvõre. Naabruses oleval saral oli välisukse lukk läbisaetud. Kahju hindas ta 500 krooni (33 eurot). Juhtunust teatas politseisse. Auto Žiguli seisis kohas, kus ta selle avastas , millest tegi järelduse, et see kuulub kellelegi meestest, kes tungisid tema ehitisse sisse. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on metallputka, mis on kohandatud elamiseks, mis asub meetri kaugusel

raudkonstruktsioonide tootmise ruumist, asukohaga aadressil xxx. Antud putka on piiratud võrkaiaga. Territooriumile on sissepääs värav. Vaatluse momendil avatud. Sissepääs -

metallputkasse on varustatud ustega, mis käivad kinni ripplukuga ukse lattiga. Ripplukk on läbisaetud, on ukse kõrval maas. Samuti on putka juures, 1,5 meetrit uksest vasakule, akna ava, mille klaas on vaatluse momendil lõhutud. Putka sees on kaks tuba. Üks neist on kohandanud köögiks, teisse on paigutatud kušett. Putkat ümbritsev territoorium on kaetud lumega, mingeid kuruteo jälgi pole leitud. Vaatlus teostatakse päeva pimedal ajal kunstliku valgustusega.

Kannatanu A S , mille kohaselt k 08.02.2011.a. ütlused annatanu kinnitas täielikult varem

antud ütluseid. Täiendavalt selgitas veel, et noori inimesi, kes jooksid tema majast välja, ta nägi kaugelt. Kas neil oli midagi käes ta ei näinud. Pärast ta leidis aia juurest maast aiamaa poolsest küljest musta polüetüleenkoti tema alumiinium nõudega, näha, et oli valmis pandud äraviimiseks: kastrulid, pannid. Materiaalset väärtust neil polnu kuna nad on väga vanad.

Ehitisel oli üks lukk ja aknal oli ees metallvõre. Lukk oli läbisaetud, võre oli lõhutud, painutatud. Peale selle, samal territooriumil seisab tal kuur, mis samuti käib kinni ripplukuga, see samuti oli läbisaetud. Lukkude vahetuse maksumuse ja võre taastamise aknale hindan 55 eurot. Ei majast ega ka kuurist midagi kadunud polnud. Territoorium ise, kus on aiamaad, piiratud pole. Auto Žiguli, mille kohta ta andis ütluseid eelmisel ülekuulamisel, seisis firma P tõkepuude juures, mis on nende aiamaade kõrval. Tema ajutine ehitis on umbes 70 meetri kaugusel firma hoonest. Nende vahel rohkem mingeid ajutisi ehitisi pole. Kannatanu A S tsiviilhagi, mille kohaselt esitas kannatanu tsiviilhagi summas 55 eurot.

Tunnistaja V S 17.02 , mille kohaselt .2011.a. ütlused tunnistaja selgitas ülekuulamisel, et ta töötab autode remondi ja lammutustöökojas, ostab ja müüb autosid. Umbes oktoobris 2010 aastal ta ostis noorelt inimeselt beeži VAZ reg nr xxx. Auto oli dokumentidega, kuid ta soetasin selle ilma ümberregistreerimata kuna autole oli pandud kohtutäituri poolt võõrandamise keeld. Kusagil kuu aja pärast ta müüs auto ümberregistreerimata Vitali Kazjulinile. Rohkem tal selle fakti kohta midagi lisada ei olnud. Kus ja kelle juures asub auto käesoleval ajal ta ei tea.

Kahtlustatav J.D’i kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused:

Nad elas J.K-ga

d id ühes ühiselamus. Kohtusid tol päeval ja sõitsi mahajäetud aiamaadele

autoga teda ja ta Territoorium on oli . J.K läks eemale ja siis kutsus läks juba koos temaga.

ühelt poolt piiratud, aga teiselt poolt oli vaba vahekäik, mille kaudu nad tulid territooriumi sisse. Arkadi kutsus teda ja seal enam lukke ei olnud. Majas oli kinni, aga maja ees oli juurdeehitus, mis oli lahti ja kus tema käis. Samuti käis kuuris. Läks vaatama, seal ei olnud

1-11-7431

midagi. Tema ei ole lukke maha viilinud ega lõhkunud, kui ta sinna läks, siis seal oli juba kõik avatud. Samuti kä Võtsi

is ta sellel territooriumil. d sealt vanametalli, mida enam vaja ei

ole. Selles majas kott oli juba. Must kilekott, seal sees olid pott ja veel midagi. Nad d võtsi

selle, siis keegi hõikas läksi ära. neid ja nad d

Kahtlustatav J.K

kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused: 07.01.2011 nad tulid koos J.D-ga, tema läks üksi majakesse metalli saada, Kazyulin läks teisele poole. J.K viilis ukse luku maha metalli lõikamisega. Pärast kutsus J.D. Nad ei võtnud majakest midagi, sest neid hõisati. J.K tunnistab tsiviilhagi.

Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te gusvastasuse okoosseisu juurde, edasiselt õi ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal (kannatanu, tunnistaja, süüdistatavate ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega) loeb tuvastatuks, et J.K ja

J.D grupis tungisid 07.01.2011.a. lla 14.40 paiku ebaseaduslikult xxx asuvasse ke

ja A S kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse. Siinjuures võõra ruumi sissetungimise eesmärgiks ud läbi saagis J.K luk .

Omavolilise sissetungimise objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sissetungimine. Hoone on maapinna ja põrandaga seotud ehitis, kuhu inimene saab siseneda ja mis on määratud teenima inimeste ja asjade kaitset ja mitteõigustatud isikute tagasihoidmist. Ruumi võib määratleda kui ehitis, mis on ettenähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumi eristab hoonest see, et ruumide hulka kuuluvad ka hoone struktuuriüksused: tuba, laoruum, sahver või pööning jms. tööajal ja kuur, kus A.S Seega ajutine ehitis, kus viibis A S hoidis asju, on ruumideks KarS § 266 mõttes, kus toimub PS § 33 sätestatud kodu puutumatusega kaitstud tegevus. Võõra ruumi erisused avalduvad eelkõige valdaja volituses anda kolmandatele isikutele sisenemiseks luba. Ajutine ehitis ja sara on J.K le ja

J.D

d ruum , sest antud ehitised ei ole Vitaliy ’ile võõra J.K ja id

J.D J.D ’i valduses ega omandis. J.K ja ’il puudus ehituste

omaniku ega valdaja luba ehitistesse sisenemiseks, seega tungis J.K ja Vitaliy id

Kazyulin . Kuna ei pea sissetungimine olema

võõrastesse ruumidesse ebaseaduslikult tingima J.D ei ta seotud füüsiliste tõkete ületamisega, vaatamata sellele, et rikkunud lukku, on

nii objektiivne kui ka

mõlematel süüdistatavatel KarS § 266 järgi subjektiivne omavolilise sissetungimise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega J.K ja J.D olid teadlikud, et nendel puudub . omaniku ega valdaja luba võõrasse ruumi sisenemiseks, kuid tungisid nad ajutisse ehitisse ja sarasse. Otsesele tahtlusele viitab ka objektiivne asjaolu, et peale A S hõiget, jooksid J.K ja J.D

ära, seega nad said aru, et viibisid võõras ruumis ebaseaduslikult.

J.K ja J.D on ebaseadusliku sissetungimise toimepanemisel kaastäideviijad tungimise toime ühiselt, võõral , nad panid sisse leppisid eelnevalt kokku

territooriumil metalli otsimisest, koos tulid ajamaale, tegutsesid kooskõlastatult. Arkadi

1-11-7431

J.K viilis ukse luku maha ja kutsus J.D tungis sisse i, peale mida mõlemad id

võõrastesse ruumidesse. J.K ja J.D panid toime ebaseadusliku sissetungimise grupis.

J.D on 22.12.2008 kohtu poolt karistatud omavolilise sissetungimise eest KarS§

266 lg 1 järgi, samuti karistati teda korduvalt varguste toimepanemise eest sissetungimisega

KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, seega tema tegevuses on korduvus – pani ta toime omavolilise sissetungimise vähemalt teist korda.

Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt J.D tahtlikku

266 lg 2 p 1,3 i süüd KarS §

järgi KarS § järgi ja J.K

266 lg 2 p 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisakt olid õigusvasta te id sed. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et J.D J.K on i ja

süüdi nendele inkrimineeritava süüteo toimepanemises, on süüvõimelis ed ja nende

käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavate käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud.

Süüdistatav J.D suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. i Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü osalist tunnistamist.

Kuigi KarS § järgi on võimalik mõista ka rahali

266 lg 2 st karistust, ei pea kohus seda

võimalikuks Käesolevas kriminaalasjas pani . J.D grupilise korduvuse

omavolilise sissetungimise, tema tegevusega ei ole tekitatud materiaalset kahju. Vitaliy

J.D on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, selle hulgas varavastaste kuritegude i

toimepanemise eest, väärteokorras teda karistati korda erinevate süütegude toimepanemise eest. J.D

rahatrahvid on

Kõik ile väärtegude toimepanemise eest määratud tasumata. Kuriteo pani J.D toime kahe katseaja kestel. Kohtu arvates kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma.

J.D ametlikult legaalne sissetulek. ei tööta, temal puudub Kõiki karistuse

mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlik arvamus õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle.

1-11-7431

J.D-le vangistuse kestuse arvestab kohus J.D poolt

’ mõistmisel

toimepandud kuritegude raskust (II astme kurite ), tehiolusid (kuriteoga ei ole tekitatud gu

raskeid tagajärgi, J.D tegevusega ei tekitatud materiaalset kahju), kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud J.D seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepa

ndule kui ka süüdlase isikule.

Kohtu hinnangul tuleb J.D

266 lg 2 p 1, rgi m rata karistuseks ’ile KarS § jä ää kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada ’ile lühimenetluses mõistetavat J.D liitkaristust 1/3 võrra.

Samuti J.D pannes katseajal toime uue kuriteo, välistas võimaluse tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamist.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäeva või rahalise karistuse kolm päeva määra. J.D viibis eelvangistuses alates 29.08.2010.a kuni 31.08.2010.a, so 3 päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka.

Süüdistatav J.K suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü täielikku tunnistamist.

Käesolevas kriminaalasjas pani J.K grupilise omavolilise sissetungimise, tema tegevusega on tekitatud materiaalset kahju. J.K on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ajavahemikus 20.05.2004-03.09.2011 karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 13 korral, enamus rahatrahvidest on tasumata.

Kuigi KarS § järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda

266 lg 2 J.K

võimalikuks. väärtegusid, tema puhul J.K on korduvalt toime pannud

ametlikult ei tööta, puudub legaalne sissetulek. Kriminaalasjas tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karist – usliiki vangistust.

Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja varasema kriminaalkaristuse puudumist, kohus leiab, et

kahekuine J.K le on põhjendatud eest määrata

vangistus J.K on varem kohtulikult karistamata. See nab kohtule aluse arvata, . an et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada J.K le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust

1/3 võrra.

I Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas V

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri - kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. menetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid Kriminaal nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse

1-11-7431

korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitava - - te nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord eeskätt TsMS § d

338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eel

dada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu.

Kriminaalasjas on A S esitanud tsiviilhagi summas 55 eurot.

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas t

uleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada.

Kohus loeb A S tsiviilhagi põhjendatuks ja tõendatuks kannatanu enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kannatanu ei esitanud dokumentaalseid tõendeid luku maksumuse kohta, kuid kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, luku maksumus on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses ning vastab turuhinnale. Samuti süüdistatav J.K võttis tsiviilhagi omaks, seletades, et tema ise viilis ukse luku maha metalli lõikamisega.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kannatanu tsiviilhagi eelnimetatud ulatuses kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele J.K lt.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS § le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised -

menetluskulud J.D-lt : sundraha 435 (nelisada , mis kuuluvad väljamõistmisele

kolmkümmend viis) eurot, itsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi ka

eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt 23.04.2012.a.

J.K on varem kriminaalkorras karistamata, temale riigi õigusabi osutamisel tekkisid kaitsjal täiendavad sõiduja ajakulud, seoses millega on otstarbekas vabastada

J.K

osaliselt menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel

Mõista J.K lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 61

(kuuskümmend üks) eurot ja 49 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 eurot.

1-11-7431

Menetluskulud-kaitsja Nikolai Rõžovi poolt 23.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest

116 (ükssada kuusteist) eurot ja 71 senti, jätta riigi kanda.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315

Larissa Prokopenko Kohtunik