Legislator Case Law & Legislation
4-12-2255/3 AI generated

4-12-2255/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-2255/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-12-2255/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-2255 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Tõlk Moonika Rubizova

Väärteoasi D.N väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik D.N , isikukood xxx, EV kodanik, ei tööta, elukoht: xxx

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 20. juunil 2012.a. kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Reegat

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada D.N LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 5 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada D.N ilmuma Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajja (Tartu, Riia 179a) hiljemalt 01.08.2012.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada D.N-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseiosakonna poolt on 29.04.2012.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1308781 selles, et D.N 29.04.2012.a. kell 22:38 ajal Rae ja Rae põik ristmikul Paldiski linnas juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg.nr xxxomamata vastava kategooria sõiduki juhtimise

õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 ja lg 8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning

vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on kohtukutse edastatud 06.06.2012.a. D.N isale.

Seega on kohtul õigus eeldada, et D.N on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 29.04.2012.a. väärteos tõendamist leidnud tunnistaja Gert Nõgu ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et teostas 29.04.2012.a. Paldiski linnas liiklusjärelvalvet ning peatasid

sõiduauto Ford Transit reg.nr xxx, mida juhtis D.N, kellel puudus juhtimisõigus (tl. 2); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega ( tl 3); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et juhtis bussi Ford Transit omatamata juhtimisõigust ( tl. 4); Maanteeameti Liiklusregistri andmetel D.N kehtivaid juhilubasid ei ole (tl 6) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. D.N-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.N-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.N tuleb karistada arestiga, kuivõrd ta ei oma töökohta ning rahatrahvi tasumine on raskendatud, teda on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Margot Mikler Kohtunik