1-09-8235/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8235 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. juuni 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.N määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 1. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.N määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 1.06.2012 määrusega jäeti I.N talle Harju Maakohtu 26.11.2009

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

I.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega KarS § 25 lg 2 – 113

alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.04.2010. a kohtuotsuse osaliselt ja tegi uue

otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas, tunnistades I.N süüdi KarS § 118 p 1 järgi. J. Luppele mõistetud karistus – vangistus 6 aastat ja 6 kuud jäeti muutmata. Karistusaja alguseks loeti 28.01.2009 ja lõpuks 28.07.2015. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 28.04.2012.

2 Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus oli seisukohal, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada eelkõige arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja eelnevat elukäiku, samuti käitumist vangistuse kandmise ajal. Kohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg vastavuses kuriteo raskusega. I.N näol on tegemist isikuga, kes on juba viiel korral kriminaalkorras karistatud, s.h reaalse vangistusega 4. korda. Teda on varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, ent ta ei suutnud katseaega läbida, pannes toime uue kuriteo, mistõttu võib teha järelduse, et senised karistused ei ole vajalikku mõju avaldanud.

Kohus märkis, et I.N on vangistuses arvukalt distsiplinaarsüütegusid, s.h peale ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamist 13.04.2012 määratud karistus.

Eeltoodud asjaoludel ei ole kohtu hinnangul alust uskuda, et tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus ärakandmata karistusaja ulatuses määratud katseaja jooksul oleks I.N puhul edukas.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

I.N esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus palub see tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla 1 aastaks või kohtu äranägemisel. I.N ei nõustu sellega, et kohus ta ennetähtaegselt vabastamata jättis, kuna ta on juba niigi

pikalt karistust kandnud. I.N leiab, et ta mõisteti alusetult süüdi KarS § 25 lg 2-113 alusel, mis hiljem ümber kvalifitseeriti KarS § 118 p 1, karistust muutmata. Ta leiab, et alusetu karistus määrati talle selleks, et saaks määrata rangema karistuse. I.N-ileiab, et talle määratud distsiplinaarkaristusi – 5 noomitust ja 2 vestlust ei saa lugeda

karistuseks. Pealegi on need nii väikesed rikkumised, mis ei ole ohustanud Tartu Vangla julgeolekut. I.N märgib, et selliseks, nagu ta on kujunenud, on teda teinud elu, kui talle juba XX- aastaselt mõisteti 1 aasta pikkune vangistus, misjärel ta ei ole enam halvalt rajalt maha saanud.

Eesti riik on talle määranud kogu aeg reaalseid vangistusi, ega ole üritanud teda seadusekuulekaks muuta probleemide ennetamisega tegeledes. I.N sedastab, et Tartu Vangla pooldab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, seega on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust ka vangla arvates tühised. I.N arvates on kriminaalhooldaja teda positiivselt iseloomustanud. I.N oleks nõus kandma elektroonilist jalavõru. Ta on kindel, et leiab vanglast vabanedes kohe töökoha, sest vanglas on raske tööd saada. I.N on kindel elukoht, ning teda toetab perekond. I.N sooviks on hakata tööle, et tasuda kohtutäiturile võlad. Praegu tasuvad tema võlgasid ema ja õde. I.N märgib, et muidugi on prokurör tema vabastamise vastu, ent see tuleneb tema töö iseloomust.

I.N palub anda kohtul endale võimalus tõestada, et ta suudab hakata elama seadusekuulekat elu. Tal on olemas selleks nii materiaalsed kui ka muud võimalused, et mitte sattuda tagasi vanglasse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

3

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta I.N käesoleval ajal tingimisi

ennetähtaega vangistusest vabastamata, kuna I.N suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus peab hindama I.N

suhtumist üldiselt, mis avaldub talle määratud distsiplinaarkaristustes. I.N arvates

pidanuks kohus määrust tehes arvestama, et temale määratud distsiplinaarkaristused on nii

kerged, et neid ei saa karistuseks lugedagi. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

Vangistatu käitumine kinnipidamise ajal näitab tema suhtumist õiguskorda ja ühiselu reeglitesse üldiselt ning on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. I.N suhtes on hetkel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist poolte eest on määratud ka raske karistus –

kartser, mis ei kinnita I.N versiooni, nagu oleks tegemist vähetähtsate õigusrikkumistega.

3.1 Määruskaebusest kumab läbi soov süüdistada oma kuritegelikus käitumises teisi, tegemata

järeldusi määratud karistuste kohta. I.N on varasemalt karistatud kriminaalkorras 5

korral nii reaalse vangistusega kui ka katseaja kohaldamisega. Sellele vaatamata on ta

jätkanud kuritegude toimepanemist, s.h katseajal. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi välistest teguritest isiku taasühiskonnastamisel jääb väheseks, muutus peab toimuma inimese enda sees – tema hoiakutes, suhtumistes ja käitumises. Tartu Vangla iseloomustuse järgi on I.N riskiteguriks alkohol. Kinnipeetav on iseloomustuse kohaselt vestlusel tunnistanud, et

kaotab joobes enesekontrolli ja muutub agressiivseks. Ringkonnakohus märgib, et

käesolevaks ajaks ei ole individuaalse täitmiskava kohaselt I.N tegelenud oma

sõltuvusprobleemiga. Ehkki I.N on läbinud sotsiaalsete oskuste ja agressiivsuse asendamise treeningu, samuti osalenud vestlustel eesmärgiga korrigeerida väärtushinnanguid,

teadvustada kuritegeliku mõtlemise-käitumise negatiivseid tagajärgi ning rõhutada seaduskuuleka tutvusringkonna olulisust, ei ole võimalik määruskaebuses näha isiku hoiakute

muutust. Seetõttu peab ringkonnakohus oluliseks kuritegeliku käitumise ohuks I.N mõjutatavust ja vastutustunde puudumist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei oma ta

seaduskuulekaid sõpru, kuritegusid on ta toime pannud kaaslaste survel, et teenida nende

tunnustust. Ringkonnakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele

kuuluvad üksnes kinnipeetavad, kelle suhtes kohtul kujuneb kindel veendumus, et kantud

karistus on kinnipeetava suhtes täitnud oma eesmärgi ning hinnates kinnipeetava kohta esitatud materjale kogumis saab asuda seisukohale, et kinnipeetava käitumises ja suhtumises

on toimunud jäädavad positiivsed muutused. Käesoleval juhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus selgitab, et prokuröri ja vangla seisukohad ei ole kohtule otsuse tegemisel siduvad.

3.2 Ringkonnakohus peab positiivseks I.N soovi asuda tööle ja hakata tasuma võlgasid, ent märgib, et I.N puudub garanteeritud töökoht, samas on tema suhtes suured rahalised

nõuded, mistõttu võib majanduslikku olukorda pidada uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on vabanemise järel vähese hariduse ja töökogemuste tõttu tema majanduslik toimetulek raskendatud.

4

4. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks

ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea

ringkonnakohus võimalikuks kohaldada I.N suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.

5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau