1-06-1317/36 · 1-06-1317/36 · Tartu Ringkonnakohus

1-06-1317

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-1317 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. mai 2012 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.S-i (Z.S) kaitsja Priit Loime määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 17. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.S-i kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Viru Maakohtu 17.05.2012 määrusega jäeti Z.S temale Tallinna Linnakohtu 09.12.2003

otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõisteti Z.S süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja p 2 alusel ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud, millest eelvangistuses viibitud aeg

1 kuu ja 26 päeva loeti kantuks. KarS § 74 alusel ei pööratud karistust tingimuslikult kolmeaastase katseajaga täitmisele.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.03.2004 otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse Z.S-ile KarS § 74 sätete kohaldamise osas. Riigikohtu 18.06.2004 otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Tallinna Linnakohtu 19.07.2004 määrusega lükati Z.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi 1 aasta võrra s.o. kuni 18.06.2005.

- 2 - Tallinna Linnakohtu 08.07.2005 määrusega lükati Z.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01.10.2005. Tallinna Linnakohtu 20.10.2005 määrusega lükati Z.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine edasi kuni 01.02.2006.

Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel rahuldati Riigiprokuratuuri taotlus Z.S-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud karistuse 3 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Karistusest loeti kantuks 1 kuu 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.10.2010 ja lõpp 19.12.2013. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 19.04.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et Z.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Z.S on varasemalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku

käitlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesoleval ajal kannab karistust raske

I astme narkokuriteo eest, nimelt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Peale seda, kui isik 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati

mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega, jätkas ta süütegude

toimepanemist. 18.10.2006 ja 14.07.2008 kohtuotsustega karistati teda mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis, esimesel korral rahalise karistusega ja teisel korral

tingimusliku karistusega. Harju Maakohtu 10.11.2010 määrusega KarS § 79 lg 3 alusel

pöörati Z.S-ile Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusest on näha, et Z.S 21.10.2009,

17.12.2009, 11.01.2010, 17.02.2010, 16.03.2010, 14.04.2010 toimunud kohtuistungitele ei ilmunud, lahkus Eesti Vabariigist, isik kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati vahistamist.

Karistusregistri teatisest on näha, et Z.S on peale 09.12.2003 kohtuotsust väärteokorras karistatud 5 korral. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Z.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et süüdimõistetul

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud

sotsiaalprogrammis „XXXX“ ja „XXXX“. Isik on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 10.03.2011 vangla majandustöödel.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema juurde aadressile XXX. 3-toaline korter kuulub kinnipeetava emale ja ema elab käesoleval ajal seal üksinda.

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja kinnipeetava ema R.S. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja. Vabanemisel puudub Z.S kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Kinnipeetava ema on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt.

- 3 -

Arvestades Z.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas kaks narkokuritegu) on kohus seisukohal, et Z.S-i ei ole õigustatud. Peale seda, kui

isik 02.03.2006 määrusega KarS § 79 lg 1 alusel vabastati mõistetud karistuse kandmisest

seoses parandamatult raske haigusega, jätkas isik süütegude toimepanemist. Isik lahkus

välismaale ja oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine, toetav võrgustik ema näol ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid Karistusaeg lõpeb 19.12.2013 ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 7 kuu, mis on pikk aeg.

Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (kaks viimast kuritegu

alkoholijoobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Z.S-i kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada

tema taotlus ning vabastada Z.S vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kaitsja on seisukohal, et kohus on vääralt hinnanud KarS § 76 sätet seoses ennetähtaegset

vabastamist taotleva isiku isiksusega, tema karistuse kandmisele eelneva ajaga ja elutingimustega ning tagajärgedega, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabanemine. Asjas on siiani välja selgitamata, millistel alustel jõudis prokuratuur nägemuseni Z.S-i

tervenemisest, mille tagajärjel karistus täitmisele pöörati. Vangla hinnangul on Z.S

tervise halvenemise tõttu töödest vabastatud ja vajab puude määramist. Z.S ei ole saanud vajalikku arstiabi, vaid eluaegse raske puude taastusraviks võimlemisharjutuste vihiku. Vangla on tunnistanud, et järjekorrad mistahes arstide vastuvõttudele on pikad ja tähtajatud.

Kaitsja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, mis käsitles vangistusest vabastamist tervislikel põhjustel: (nr 7842/04). EIK sedastas, et kuigi artiklist 3 ei tulene lepinguosalistele riikidele kohustust vabastada kinnipeetav isik tervislikel põhjustel, on

riikidel siiski kohustus tagada kinnipeetava inimväärikas kohtlemine ning kohane arstiabi.

EIKi kohtupraktika kohaselt tuleb vastata kolmele küsimusele, lahendades taotlust isiku vabastamiseks tervislikel põhjustel: 1)milline on isiku tervislik seisund; 2) milline on isikule

võimaldatava arstiabi kvaliteet; 3) kas isiku kinnipidamine lähtuvalt tema tervislikust seisundist on põhjendatud. Kaitsja viitab ka EIK lahendile liikumispuudega isiku kinnipidamisasutuses viibimise kohta (nr 2447/05). EIK selgitab, et kinnipidamisasutuses ei saa eeldada

parimatele tsiviilhaiglatele omaseid tingimusi. Kuid kinnipidamisasutuse meditsiiniblokk

peab vastama sellistele tingimustele, mis tavaühiskonnas on kättesaadavad nn

tavaelanikkonnale. Seejuures võib arvestada vangistusest tulenevaid praktilisi piiranguid. Isiku hoidmine sobimatutes tingimustes seoses tema tervisliku seisundiga on iseenesest artikli 3 riive. Ülaltoodud kaasustest nähtub, et EIK pöörab olulist tähelepanu isiku tervisele vangistuse ajal ja reaalse arstiabi võimalustele. Arvestades asjaolu, et karistuse täitmisele pööramisel ei ole

hinnatud kordagi isiku neuroloogilisi kahjustusi, siis on jämedalt rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi. Z.S kannab karistust 10 aastat vana kuriteo eest. Z.S ei ole sarnaseid kuritegusid rohkem toime pannud ja ilmselt näitab see asjaolu kõige paremini tema soovi kuritegelikust

- 4 -

ringkonnast eemale hoiduda. Alkoholijoobes süüteod olid põhjustatud enamasti depressioonist, mis vangla hinnangul on möödunud.

Maakohus leidis, et elektrooniline järelevalve ei ole piisav vahend õiguskuulekaks

käitumiseks. Kriminaalhooldusametnikud on andnud Z.S-ile positiivsed hinnangud

katseaja läbimise kohta, kuna raske puudega isikul ei ole erilisi võimalusi uusi kuritegusid

toime panna. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel võimalustel elektroonilist järelevalvet üldse rakendada saab, kui mitte haigele inimesele. Käesolevaga tuleb asuda seisukohale, et kohus ei ole jõudnud oma siseveendumusele kõiki

tõendeid kogumis vaadates, vaid lähtunud eelkõige prokuratuuri arvamusest Z.S-i vangistuse jätkuvast vajadusest. Sellega on kohus eelkõige põhjustanud Z.S-i taastusravi peatumise ja puude süvenemise suunal, mis võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Z.S-i õpitud ametid kaotavad pika

vangistuse ajal oma päevakohasuse ja sellega langeb tema konkurentsivõime tööturul ning elukvaliteet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

Z.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla

põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et siiani on välja selgitamata, mis põhjustel on

Z.S-ile mõistetud karistus pööratud täitmisele ning millistest asjaoludest järeldati, et tema tervis on paranenud. KarS § 79 lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse

kandmisest vabastada. Sealjuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. KarS § 79 lg 3 kohaselt võib kohus isiku tervenedes pöörata karistuse või selle kandmata osa täitmisele.

Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei ole asjakohane küsimus, kas Z.S-i suhtes

pöörati karistus täitmisele õiguspäraselt. Harju Maakohus 10.11.2010 määrusega leidis, et Z.S-i tervis on paranenud ning tema suhtes tuleb karistus pöörata täitmisele. Antud juhul on käsitlusel küsimus, kas Z.S-i tervislik seisund võimaldab tal vangistust

kanda ning kas ta saab vanglas viibides talle vajalikku ravi. Ringkonnakohus leiab, et pole tõendatud, et Z.S ei ole võimeline talle mõistetud karistust kandma.

Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Z.S on olnud ajavahemikus 16.05.2011-10.06.2011 hõivatud tööga XXXX, kuid vabastati töölt seoses tervisliku seisundi halvenemisega. Samuti nähtub iseloomustusest, et Z.S vajab füüsilise puude määramist seoses minevikus toimunud traumaga, mille tagajärjel on tema töövõime alanenud ning vajab

mõnevõrra erikohtlemist. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole piisav alus järeldamaks, et

Z.S-i tervislik seisund on niivõrd raske, et ei võimalda tal karistust kanda. Füüsiline puue ei too automaatselt kaasa isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

- 5 -

Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist

tema haiguse tõttu reguleerivad KrMS § 425 ja KarS § 79, käesolev määrus põhineb aga KrMS § 426 ja KarS § 76 sätetel.

Kaitsja viitab määruskaebuses Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt tuleb

kinnipeetavatele tagada inimväärikas kohtlemine ning kohane arstiabi. Tuleb kaaluda, kas isiku kinnipidamine lähtuvalt tema tervislikust seisundist on põhjendatud. Samuti peab EIK

praktika kohaselt kinnipidamisasutuse meditsiiniblokk vastama sellistele tingimustele, mis tavaühiskonnas on kättesaadavad nn tavaelanikkonnale.

Ringkonnakohus nõustub EIK vastavate seisukohtadega ning peab nende tagamist väga oluliseks. Siiski leiab ringkonnakohus, et Z.S-i õigust inimväärikale kohtlemisele ning

kohasele arstiabile ei ole rikutud. Samuti pole kaitsja näidanud, milles seisneb see

Z.S-ile hädavajalik arstiabi, mida talle vanglas ei pakuta, kuid ennetähtaegsel vabastamisel vabaduses oleks kättesaadav. Asjaolu, et vanglas on järjekorrad arsti vastuvõtule pikad, on samane ka ülejäänud ühiskonnas valitseva probleemiga. Puutuvalt KarS § 76 lg 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi märgib ringkonnakohus järgnevat. Ringkonnakohus peab positiivseks Z.S-i puhul distsiplinaarrikkumiste puudumist ning sotsiaalprogrammide läbimist. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks sotsiaalse võrgustiku

ja ema toetuse ning vabanemisel elukoha olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu

määruskaebuses toodud väitega, justkui maakohus ei jõudnud siseveendumusele kõiki

tõendeid kogumis vaadates. Maakohus on muuhulgas arvestanud eelnevalt välja toodud positiivsete asjaoludega. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et Z.S on ära kandnud vaid ligikaudu poole

karistusest, mis on ebaproportsionaalselt vähe võrreldes kogu talle mõistetud karistusega.

Ringkonnakohus märgib, et Z.S kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo

eest ning karistusest on kandmata veel 1 aasta 6 kuud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes on toime pannud kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda

kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus peab oluliseks ka Z.S-i varasemat karistatust. Karistusregistri andmetel

on Z.S kriminaalkorras karistatud viis korda, kusjuures neist kahel korral Z.S

pani kuriteo toime pärast seda, kui ta vabastati 09.12.2003 mõistetud karistuse kandmisest seoses parandamatult raske haigusega. Seega pole usutav kaitsja väide, mille kohaselt ei ole Z.S raske puude tõttu võimalik uusi kuritegusid toime panna. Pärast 2003. aasta

kohtuotsust on Z.S karistatud ka viiel korral väärteokorras. Sellest järeldab ringkonnakohus, et Z.S-i suhtes ei ole talle mõistetud karistused oma eesmärki täitnud – suunata isikut õiguskuulekale teele, kusjuures seda vaatamata tema terviseseisundile.

Kokkuvõtlikult ringkonnakohus leiab, et Z.S-i puhul ei ole õigustatud ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega

vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Tulenevalt eeltoodust ringkonnakohtul seda veendumust ei kujunenud.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Paavo Randma

- 6 -