1-11-13943/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-13943

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13943 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. mai 2012

määrus alaealise seadusliku esindaja Riina Muškova avalduse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Muškovi (Muškov) kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 2 p 2, § 341 lg 2, § 339 lg 1 p 7 tühistada Viru

Maakohtu 2. mai 2012 määrus ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

2. Rahuldada süüdimõistetu Aleksandr Muškovi kaitsja määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega mõisteti Aleksandr Muškov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Kohtuotsusega mõisteti A. Muškovilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Riina Muškovalt välja kriminaalmenetluse kulud, s.o 435 eurot sundraha ja 211,03

eurot kaitsetasu vandeadvokaat A. Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest, kokku 646,03 eurot.

2

14.03.2012 esitas A. Muškovi seaduslik esindaja R. Muškova kohtule avalduse, mille kohaselt ei ole tal võimalik tasuda kohtuotsusega määratud rahalisi karistusi, kuna perekond elab alla vaesuspiiri.

Maakohus jättis 13.04.2012 määrusega avalduse käiguta, kuna avaldusest ei olnud võimalik

välja lugeda avalduse esitaja taotlusi. Avalduse esitaja selgitas, et tal ei ole võimalik väljamõistetud menetluskulusid tasuda, kuna pere elab allpool vaesuspiiri, kuid ei avaldanud seda, kas soovib menetluskulude tasumise tähtaja ajatamist või tasuda kulusid ositi.

Maakohus leidis, et avalduses esinesid puudused, mille tõttu ei olnud kohtul võimalik avaldust lahendada. Kohus andis avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määruse ärakirja kättesaamisest 10 päeva.

R. Muškova abikaasa võttis määruse vastu 17.04.2012, kuid puudusi tähtaja – 10 päeva – jooksul, st hiljemalt 27.04.2012, kõrvaldatud ei ole. Seega ei ole avalduse esitaja talle antud tähtaja jooksul selgitamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuleb R. Muškova avaldus jätta rahuldamata. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel KrMS § 423-424 sätestatust.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning A. Muškovilt, vahendite

puudumisel tema seaduslikult esindajalt R. Muškovalt kriminaalmenetluse kulude summas

646,03 eurot väljamõistmise määramist ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades iga kuu vähemalt 53,84 eurot, kuni kohtukulude täies ulatuses tasumiseni. Kaitsja leiab, et maakohus on KrMS § 424 normi tõlgendanud põhjendamatult kitsalt. Kaitsja on seisukohal, et 13.04.2012 määruses käsitles kohus õigesti R. Muškova avaldust kui KrMS § 424 korras esitatut. Samas jättis kohus 02.05.2012 määrusega taotluse rahuldamata üksnes

põhjusel, et puudusi ei olnud kõrvaldatud ehk polnud esitatud konkreetset taotlust, kas soovitakse pikendada või ajatada kohtukulude kandmist.

Kaitsja märgib, et kohus ei jätnud taotlust mitte läbi vaatamata, vaid rahuldamata. Pelgalt asjaolu pinnalt, et ei olnud esitatud konkreetset taotlust, ei olnud võimalik kohtul jätta taotlust rahuldamata. Kaitsja on seisukohal, et juhul kui avaldaja 10 päeva jooksul ei teatanud, kas ta

soovib kohtukulude tasumise ajatamist või ositi tasumist, pidanuks kohus esitatud avaldust sisuliselt tõlgendama, kuivõrd kohus on üheselt tuvastanud, et avaldaja viitab sellele, et tal ei ole võimalik tasuda kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, seda põhistanud ja ka kohus on määratlenud esialgses määruses avaldust kui KrMS § 424 alusel esitatut. Allpool vaesuspiiri elamine on käsitletav mõjuva põhjusena, miks ei ole võimalik ühekordse maksena kriminaalmenetluse kulusid kanda. Seega on sisuliselt arusaadav, et avaldaja soovib

nö ajapikendust nende tasumiseks. Sellest tulenevalt on kohtul võimalus ka omal algatusel määratleda, millist KrMS § 424 sätestatud võimalust kasutada ning selleks ei pea avaldaja ise

valima konkreetset toimimisviisi, vaid piisab üksnes sellest, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik korraga kriminaalmenetluse kulusid kanda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning saata taotlus

maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

3 Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu poolt täiendava tähtaja andmist R. Muškovale

taotluse täpsustamiseks. Teiseks käsitleb ringkonnakohus maakohtu poolt taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis põhjendatult täiendava tähtaja R. Muškovale

14.03.2012 avalduse täpsustamiseks. Avalduses on R. Muškova märkinud, et tal pole

võimalik tasuda kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, kuna tema perekond elab alla vaesuspiiri. Avaldusest aga ei selgu R. Muškova taotlusi.

Maakohus on tõlgendanud R. Muškova avaldust ning leidnud, et tegemist võiks olla rahalise

karistuse tasumise pikendamise ja ajatamise või ositi tasumise taotlusega KrMS § 424 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avalduse esitaja ei ole avaldanud, kas ta soovib menetluskulude tasumise tähtaja ajatamist või ositi tasumist.

KrMS §423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha

järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või

ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Ringkonnakohus on seisukohal, et KrMS § 424 annab kohtule kaks võimalust – mõjuval põhjusel ajatada rahalist karistust tervikuna või määrata selle tasumine osade kaupa. Vastava sätte kohaselt võib kohus seda teha süüdimõistetu taotlusel.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et R. Muškova avaldusest ei selgu, kas ta soovis

kriminaalmenetluse kulude tasumise ajatamist täies ulatuses või tasumist osade kaupa. R.

Muškova avaldas maakohtule, et tema perekond elab allpool vaesuspiiri ning kohtul oli võimalus selgitada, millist KrMS §-s 424 sätestatud valikut R. Muškova taotles. Järelikult käitus maakohus õigesti, andes R. Muškovale võimaluse taotluse täpsustamiseks.

2. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et maakohtu poolt R. Muškova avalduse rahuldamata jätmine ei ole õiguspärane. Maakohus on 13.04.2012 määruses leidnud, et R. Muškova taotlus on maakohtule ebaselge. Kuna R. Muškova oma taotlust ei täpsustanud, jättis maakohus selle rahuldamata. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai maakohus jätta taotluse rahuldamata, kui ta pole taotlust sisuliselt oma 02.05.2012 määruses käsitlenud.

Ringkonnakohus leiab, et ebaselge taotluse puhul võib maakohus anda täiendava tähtaja

taotluse täpsustamiseks ning selgitamiseks, kuid sellegipoolest peab maakohus taotlust rahuldades või rahuldamata jättes seda sisuliselt käsitlema. Maakohus seda antud juhul teinud ei ole.

KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi.

KrMS § 337 lg 2 p 2 järgi võib ringkonnakohus määrusega tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uuesti arutada esimese astme kohtule.

KrMS § 338 p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

4

KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega, kui kohtuotsuses puudub põhjendus.

KrMS § 341 lg 2 järgi tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 1 p-de 6-8 ja 11 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

Kuna maakohus ei ole R. Muškova taotlust sisuliselt lahendanud ega toonud määruses põhjendusi, miks on taotlus jäänud rahuldamata, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Ainuüksi asjaolu, et R. Muškova pole valinud, kas ta soovib kriminaalmenetluse kulude

tasumise ajatamist täies ulatuses või tasumist ositi, ei anna alust jätta taotlus rahuldamata. Maakohus peab lahendama taotluse sisuliselt ning esitama jälgitavad ja veenvad põhjendused taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et ringkonnakohus peaks ise lahendama taotluse sisuliselt ning mõistma kulude väljamõistmise süüdistatavalt, vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt R. Muškovalt välja ositi. Maakohus pole antud küsimust sisuliselt lahendanud ning ringkonnakohus ei saa asuda II astme kohtuna lahendama asja esmakordselt.

Seega peab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 2 p 2, § 341 lg 2 ja § 339 lg 1 p 7 alusel vajalikuks tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks samas koosseisus.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Paavo Randma