Legislator Case Law & Legislation
1-12-6027/3 AI generated

1-12-6027/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-6027/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-12-6027

Legislator headnote

AI generated
1-12-6027/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-12-6027 «M.A pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.»

Keywords

AI generated
motorcycle road accident unsecured parked vehicle motor vehicle accident use of motor vehicle unauthorized motor vehicle parking motor scooter accident

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-12-6027

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

18.juunil 2012.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Rina Gontšukova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.A, IK XXX, elukoht: XXXXkriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

M.A süüdistatakse selles, et tema

16.06.2012 kella 17:05 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartu linnas Ulila 2 asuvas

parklas mootorsõidukit motoroller HONLING RY50QT-12G 49cc registreerimismärgiga XXX .

M.A pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale M.A-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 16.-18.juuni 2012.a., s.o 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 27 päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus M.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.A ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas;2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4) saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

M.A-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on M.A suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja

jätta osa menetluskuludest riigi kanda. M.A on 40% ulatuses tunnistatud

töövõimatuks ja tema ainsa sisseteluku moodustab pension 130 eurot. Ta elab

sotsiaalkorteris. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Kohtunik leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud kohaldada ka KrMS § 180 lg 3 ja määrata M.A menetluskulude tasumiseks seaduses ettenähtust pikem tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud M.A vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.- M.A

18.juuni 2012.a., s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üks (1) kuu kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

M.A kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas

2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse M.A kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna M.A talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena M.A-lt sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot ja kaitsja tasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa M.A alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuotsuse

teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik