1-11-3114/17 · 1-11-3114/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-3114

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

18.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu E.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 08.märtsi 2011.a otsusega tunnistati E.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

8 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 31.märtsi 2010.a otsusega E.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati 08.märtsist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 15.märtsil 2011.a.

Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2011.a määrusega jäeti E.L mõistetud karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.detsembril 2011.a.

E.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.detsembril 2012.a.

E.L on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel 3-kuulise

vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga koos kriminaalhooldusele allutamisega;

2. Tartu Maakohtu 12.juuni 2008.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 3 kuu

pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja

liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 1080 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat;

3. Tartu Maakohtu 20.märtsi 2009.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase

vangistusega, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 3 kuud;

4. Tartu Maakohtu 31.märtsi 2010.a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 7

alusel 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 16 päeva vangistust.

E.L on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.L-i mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul X, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks E.L elama oma

elukaaslase juurde, kelle sõnul on süüdimõistetul võimalik vabaduses ka tööd saada. Samuti

käib süüdimõistetu elukaaslane ise tööl. Lähedastest on süüdimõistetul peale elukaaslase veel

ka ema. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt oleks E.L vabanemisel oluline

hoiduda alkoholi tarvitamisest ning osaleda vastavates sotsiaalabiprogrammides ja käia psühholoogilisel nõustamisel. Samuti oleks oluline tööle asumine.

E.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda,

elada edaspidiselt seadusekuulekalt ning järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Tal

on enda sõnul võimalus leida tööd raudteel, kus tema elukaaslase vanemad töötavad. Elama asuks ta oma elukaaslase juurde X aadressil, kus ta ka enne vangistust elas. Ta ei ole pidanud ühendust enda endiste kuriteokaaslastega ja ei soovi nendega ka edaspidi suhelda.

Prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha E.L-i tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik ja põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on E.L ära kandnud enam kui poole temale mõistetud

liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.L-i puhul on positiivne vabaduses toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu.

Samuti on tal vabanemisel ilmselt võimalik asuda tööle. Vangistusest puuduvad tal distsiplinaarrikkumised. Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi X ning lõpetab koheselt õpingud

X 12. klassis. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et

süüdimõistetu on nüüdseks oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning tal on olemas motivatsioon selle muutmiseks ja edaspidiselt seadusekuulakalt elamiseks.

Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Ta on

mitmel korral rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi ning pannud toime uusi

kuritegusid. Samas on tegemist noore inimesega, kes kannab reaalset vangistust esmakordselt ning seega on ka vangistuse positiivne mõju tema suhtes ilmselt mõnevõrra tugevam.

Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu kuritegelikku käitumist iseloomustanud

peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemine, siis tuleb tema õigusvastase käitumise

peamiseks riskiteguriks lugeda majanduslikku ebastabiilsust, mida on ka süüdimõistetu ise

tunnistanud. Samas aga nähtub materjalidest, et ilmselt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda tööle ning isegi kui ta seda teha ei saa, on ta planeerinud ennast töötuna arvele võtta ja hakata koheselt ka tööd otsima. Seega tuleb järeldada süüdimõistetu motivatsiooni oma kuriteoriskide maandamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks seaduslikul teel. Samuti

on süüdimõistetu vangistuses analüüsinud oma sõltuvusainete tarvitamise harjumusi ja nende kahjulikkust, on läbinud vastava sotsiaalabiprogrammi ja kavatseb vabaduses sõltuvusainetest loobuda, mistõttu tuleb tunnustada ka tema motivatsiooni selles osas oma elu muutmiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et E.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on

põhjendatud ja võimalik. Süüdimõistetu kannab oma esimest reaalset vangistust, tema

käitumine vangistuses on olnud positiivne ja ta on asunud tegelema oma kuriteoriskide maandamisega. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on

esmase vangistuse kandmine oma eesmärgi täitnud ning ta omab piisavat motivatsiooni oma

eluviisi edaspidiseks muutmiseks. Samuti toetavad ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine

ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline,

et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab

kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine.

Kuna kuritegude toimepanemise peamised riskitegurid tulenevad süüdimõistetu puhul tema

majanduslikust ebastabiilsusest, siis peab kohus vajalikuks määrata talle vabanemiseks

kohustus asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele. Tööle asumine aitaks lisaks

majanduslikule stabiilsusele maandada süüdimõistetu kuriteoriski ka mõtestatud tegevusega

hõivatuse läbi, mis vähendab võimalust õigusvastase käitumise viljelemiseks. Kuna

materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutada ka sõltuvusainete

tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks

alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus. Arvestades süüdimõistetu poolt

toimepandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude riskifaktoreid peab kohus vajalikuks

määrata talle katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada oht uute kuritegude toimepanemiseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Vabastada (IK X) temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne E.L tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg kestusega üks (1) aasta. E.L-ile

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse E.L-i jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse (asuk. E.L Võru, Jüri 19A) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: E.L

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – X;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata katseajaks järgmised E.L-ile lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele vabanemisest alates ühe (1) kuu jooksul;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata;

Vabastada vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. E.L

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik