2323 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 juuni 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1-2-940 (11240104927 ) Kohtunik, rahvakohtunikud Eeva Levina, Anneli Bogens,Ülle Rahe Kohtuistungi sekretär ,tõlk

Ingrid Koddo,

Olga Nõmmemees Prokurör Olga Dorogan Kaitsja Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev 30 mai, 31 mai, 11 juuni, 18 juuni 2012 Süüdistatav Z.V, ik xxx, xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, xxx, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, - vahistamine valitud 26.09.2011 tõkend Viimased karistus : Ida Viru Maakohtu 03.07.2003 otsusega ed KarS § 118 lg 1 järgi 4 aastase vangistusega; Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 19.01.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 alusel 1 kuu ja 10 päeva vangistusega - ,Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega, vabanes 23.08.2011

Kriminaalasi Z.V süüdistuses KarS § järgi üldmenetluse

113

korras RESOLUTSIOON Juhindude 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, s KrMS § 2 kohus

O T S U S T A S :

Z.V kuriteo toimepanemises KarS § järgi süüdi tunnistada ja

113 mõista karistuseks 12 ( kaksteist ) aastat vangistust.

2

KarS § 68 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.09.2011 ning see kuupäev lugeda karistuse alguseks.

Välja mõista Z.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- 725 (seitsesada eurot sundraha kakskümmend viis )

- 230 ( senti kaitsjatasu kohtu eelses kakssada kolmkümnend ) eurot ja 40 menetluses ja 1 228 ( üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa ) eurot ja 80 senti kohtumenetluses

-

0,45 eurot toimiku koopia tegemise eest

-

222 ( kakssada kakskümmend kaks ) eurot surnu ekspertiisi eest

-

912 ( üheksasada kaksteist) eurot DNA ekspertiisi eest

Välja mõista Z.V-lt Kohtla Järve Linnavalitsuse arveldusarve nr -

10552004903007 kasuks 156 ( ükssada viiskümmend kuus ) eurot ja 7 senti

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ning mõista talle riigituludest

kaitsjatasu kohtumenetluses 1 228 ( üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa ) eurot ja 80 senti, on 204 eurot ja 80 senti. millest käibemaks

Asitõendid : N stejope, meestejope , - . ai lauanuga ja padjapüüri tükid hävitada kohtuotsuse jõustumisel

Z.V tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900

sundraha, kriminaalmenetluse kulud ning selgitus „ Z.V 1-12-940 „

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19 juunist 2012

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 26 juunist 2012

Süüdistus

Z.V süüdistatakse KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et tema, olles varem korduvalt kriminaalkorras karistatud , sh

03.07.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi vangistusega 4 aastat ning viimati 26.04.2011 Viru Maakoht - u poolt KarS § 199 lg 2 p 9 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva vangistust, end parandanud ei ole ja taas pani toime kuriteo järgmistel asjaoludel : 23.09.2011 kella 23.45 paiku Z.V, olles alkoholijoobes toas nr

xx, mis asub xxx akus tiivas boksis nr 23,

ga ühiselamu neljanda korruse vas G. M.

tekkinud tüli käigus lõi tapmise eesmärgil lauanoaga oma endise elukaaslase G. le M.

vasaku rinna piirkonda ja paremale poole selja piirkonda, millega tekitas mõlemasse

rinnaõõnde tungivad torke – lõikehaavad mõlemal pool rindkerel koos mõlema kopsu

3

vigastusega, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge

verekaotusaneemia sisemisest ja välisest verejooksust, mis on eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel saabus kannatanu surm 24.09.2011 kell 07.05 Sa Ida-Viru Keskhaiglas.

Seega oma tegevusega Z.V pani toime teise inimese tapmise, so pani toime kuriteo, ettenähtud KarS § 113 järgi.

Kohtus tuvastatud asjaolud

Objektiivne külg. G. surm on kinnitust leidnud surnu ekspertiisiaktiga nr 321 06.12.2011 , mille kohaselt M. 23.09.2011 23.45 xxx komandant

oole palvega E. S. teatas et et kell 23.45 pöördus tema p G. , kes elab aadressil xxx, et komandant kutsuks kiirabi, sest tema elukaaslane Z.V M.

lõi teda noaga. 24.09.2011 kell 00.30 toimetati SA Ida-Viru Keskhaigla traumaosakonda

, kellel oli 2 t G. M. orkehaava rindkeres, neist üks vasakul pool, kolmanda roide vahemiku piirkonnas ja teine haav oli paremal pool selja piirkonnas. G. paigutati M. ravile K-

suri SA Ida- Järve kirurgia intensiivravi osakonda. 24.09.2011 kell 07.45 G. M. Viru Keskhaiglas.

G.

M. surma põhjuseks olid mõlemasse rinnaõõnde tungivad torke lõikehaavad mõlemal -

pool rindkerel ( kokku 2) koos mõlema kopsu vigastusega, mille tüsistusena tekkis

mõlemapoolne verirind ja arenes välja äge verekaotusaneemia sisemisest ja välisest verejooksust.

On võimalik , et surma põhjustanud vigastused on tekitatud määruses näidatud ajal- 23.09.2011 kell 23.45 paiku. Torke- a lõikehaavad mõlemal pool rindkerel on tekitatud ter va vägivalla toimel löökidest teravaotsalise ühte lõikeserva omava vahendiga ( näiteks noaga), lõiketera laiusega mitte rohkem kui 1,7 sm, pikkusega mitte vähem kui 10 sm, võimalik, et ekspertiisiks esitatud noaga. Lk 65-72

Antud tõendiga on tõendamist leidnud, et G. M. uohtlikud surm oli vägivaldne, temale el

kehavigastused olid tekitatud vahetult enne hospitaliseerimist, see on 23.09.2011

hilisõhtul . Antud ekspertiisist nähtub ka et vigastused olid ja need olid tekitatud xxx tekitatud tahtlikult, seda näitab löökide arv , 2 lööki, ning tahtlus oli suunatud eluohtliku vigastuse tekitamisele, sest löögid olid suunatud elutähtsasse organisse- rindkeresse.

Asjaolu, et

Kõigepealt enda ütlused, mis ta andis haiglas 24 09.2011 kell 02.30 , see on mõned G. M.

tunnid enne surma , kus ta ei olnud enam võimeline protokollile alla kirjutama , kuid

protokolli, mida koostas kriminaalmenetleja

ud K. V., õigsust kinnitas juuresviibin

meditsiinitöötaja selgitas, et 23.09. õhtul oli ta külas oma tuttaval O. A.

, ning G.

M. S.

xxx, toa numbrit ei mäleta, ning nad tarvitasid seal alkoholi. Seal oli ka tema endine elukaaslane Z.V, kes tahtis, et ta tema enda juurde uuesti elama võtaks, tema aga keeldus. Z.V võttis selle peale noa ja lõi teda kaks korda noaga, üks kord rindu ja teine hoop selja taha . lk 28-31

Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja töötab komandandina J

ütluste kohaselt elasid G. ja Z.V vahel koos, vahel lahus, kuid kummalgi oli M. oma tuba, kuhu nad olid sisse kirjutatud. 23.09 oli tunnistaja õhtul valvurina tööl. Õhtul, täpset kellaaega ei mäleta tuli tema juurde G.M. M. ning palus, et ta kutsuks kiirabi. tuli

ise, omal jalul. Tunnistaja ei saanud algul aru, et ta on haavatud, seljas oli M.l

tagant noaga löönud, kokku 2 korda. Tunnistaja palus enne kiirabi kutsumist näidata

löömise kohti, ning näitas, ees rinna juures paremal pool ja taga oli natuke verine. M. Joobeseisundi kohta ei oska tunnistaja midagi öelda, kui oligi, siis natuke, näha ei olnud.

Kui tunnistaja hakkas kiirabi kutsuma, siis M.l hakkas halb, läks näost valgeks ja vajus põrandale. Rohkem ta kannatanuga kontakti ei saanud, 10 15 minuti pärast tuli kiirabi, kes -

hakkas kohe elustama. Hommikul tuli politsei, kuid Z.V ei leitud, oli vist ennast kuhugi ära peitnud. Lk 90-92

G.M. ütlused on tõendina arvestatavad, sest on täidetud kõik KrMS § 291 lõikes 3 toodud tingimused, see tähendab, et kannatanu ütluste andmise asjaolud ( kriitilises seisundis

haiglas) ja tema isikut iseloomustavad andmed ( Z.V elukaaslane ja antud õhtul

olid neil konfliktsed suhted )

ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses ; M. ütlused on olulise asjaolu tõendamiseks, seega on täidetud KrMS § 291 lg 3 p 2 nõuded ning ka antud sätte kolmas tingimus on täidetud, sest Z.V oli küllaldaselt aega ja võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid.

Tõendina on arvestavav ka ütlused, sest vastavalt KrMS § 66 tunnistaja J.

S. lg 2`lg1,2 kohaselt on tunnistaja ütlus aktsepteeritav, kui ta on saanud nendest teadlikuks teise isiku

vahendusel , sest vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata ja tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Ei ole kahtlust, et G.

M. oli saadud vigastuste mõju all ning paludes kiirabi välja kutsuda ta ei moonutanud

tõde.

Z.V süü on tõendatud veel tunnistaja ütlustega selle kohta, et 23.09 2011 G. P.

õhtul oli G. ja Z.V vahel konflikt ja nad väljusid koos tema juurest, kus nad M.

tarvitasid koos alkoholi.

hti omavahel. Kui nad tema toast M. ja Z.V tülitsesid ti lahkusid, siis l oli seljas hommikumantel. Lk 92-95 M.

Tunnistaja

tulgu politsei operatiivauto juurde, et sealt on leitud mingi nuga. Kuna tema on kriminalist, siis ta läks auto juurde ja auto põrandal mati kõrval oli nuga. See oli juhi taga

ja oli pooleldi näha mati alt. Nuga oli umbes 20 sm pikk , käepide oli mähitud sinise isoleeriga. Noal olid punast värvi plekid, noa pakkis kotti, enne seda pildistas teda. Toimikus olevad pildid on tema tehtud, lk 97-98.

Tunnistaja

xxx Z.V otsimas. D. K. ütluste kohaselt käis ta 26 septembril

Z.V toa uks oli lukus ning ta ise tuli just trepist üles. Nad teatasid talle, et peavad ta kaasa võtma ning Z.V palus võimalust, et ta saaks süüa kaasa võtta. Ta võttis paki piima, saia , pani kotti ja koos läksid trepist alla. Panid Z.V istuma operatiivautosse Nissan Primera, enne seda

Z.V läbi ei otsinud. Käeraudu talle ei pannud. Z.V

istus juhi istme taha, tema oli roolis ja tema kõrval istus eesistmel . Tagaistmel oli L.

Z.V üksi, lõhnas alkoholi järele. Tunnistaja kabinetis hakkas Z.V sööma kaasavõetud toitu. Osakonnas palusime tal kõik taskutest välja võtta, seal midagi kahtlast

ei olnud ja peale seda viidi ta arestimajja. Kedagi teist selle autoga enne Z.V ei

konvoeeritud. Z.V oli ainus, keda konvoeeriti ja kes istus tagaistmel,

operatiivtöötajad ja istusid ainult eesistmel. Autot kontrolliti päev enne Z.V G. konvoeerimist, see on 25.09.2011. Noa leidmist tunnistaja ei näinud, kuid nägi nuga pärast, oli lauanuga puidust käepidemega, mille ümber oli sinine isoleerlint, käepideme juures oli verejälg . Tunnistaja nägi, kuidas Z.V pani kodus toidu kotti ja nuga ta ei näinud sinna

Tunnistaja ta valveuurija I.

( reede oli 23.09., mitte 24.09 )

al oli valveuurija . Esimene väljakutse oli kella 9 paiku hommikul, kuid siis istus ta autosse, vaatamata tagaistmele, sest tal kotti kaasas ei olnud, siis oli teine auto. Kui tuli väljakutse Jõhvi, siis tuli talle

järel operatiivtöötaja ja nad ootasid politseijaoskonna juures eksperti , siis ta väljus ja hakkas autot uurima, sest polnud varem sellega sõitnud. See oli kuskil kella 14 paiku. Tal oli kott kaasas, hakkas asju kotti panema, auto tahaistmele vaadates nägi, et põrandamatt on nihkunud ja mati alt on näha osa noast. Siis hakkas välja selgitama, kust nuga sinna sai ja tuli vä e autoga reedel ja puhkepäevadel seda autot lja, et viimast kinnipeetavat viidi sell ei kasutatud. Nuga oli kööginoa moodi, pika teraga ja sellel olid punased plekid. Tema kutsus ekspert , ke 112 ja 116 A. s võttis noa ja pildistas. Lk

Antud tõenditega, millistes ei ole alust kahelda, on kindlaks tehtud, et politsei

operatiivautost Nissan Primera, millega nädalavahetusel- 24 ja 25 septembril keegi ei

sõitnud ja millega 26 septembri tseijaoskonda Z.V , leiti 2 l toodi poli

7

septembril juhipoolse tagaistme juurest põrandalt mati alt lauanuga, millel olid

verekahtlased jäljed. Z.V läbiotsimist enne autosse paigutamist ei teostatud ning talle käeraudu ei paigaldatud.

Süüdistava Z.V enda sõnade kohaselt leidis tema selle noa istmete vahele

torgatuna, kui teda politseisse viidi, ta võttis selle kätte, kuid eesistuvatele politseitöötajatele midagi ei öelnud ning torkas noa istmete vahele tagasi.

Need ütlused lähevad kokku ainult faktiga, et Z.V autos viibimise ajal oli seal nuga. Kohus on seisukohal et Z.V püüab antud ütlustega selgitada fakti, et antud noal võisid olla tema sõrmejäljed või DNA.

Järgmisena tuleb leida tõendid selle kohta, kas antud . nuga on G. tapariistaks M.

Politseiautost leitud nuga on pildistatud ja asitõendina vaadeldud ning tunnistajate ütlused ühtuvad noa kirjeldusega. Noatera pikus on 12,6 sm, laius keskosas on 1,6 sm, käepideme

pikkus on 10,5 sm, laius 2 sm ja noa lõiketeral sedastatavad pruunikaspunased verekahtlased määrdumised lk 80 -82

Antud noa suhtes on läbi viidud DNA ekspertiis lk 54-64 ning selle kohaselt noalt, teral olnud veretaolisest määrdumusest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev G. M.

võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga

Noa käepidemelt võetud võrdlusproovidest ei saa välistada Z.V-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Eeltooduga on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et politsei operatiivsõidukist Nissan Primera 27 septembril 2011 leitud nuga oli

tapmise toimepanemise vahendiks. G. M. Noa käepidemelt Z.V DNA sisaldumise võimalus on kaudne tõend Z.V süü kohta, mis tuleb vaadelda kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

õendiga on kindlaks tehtud, et mõlemad, nii G. M. kui Z.V elasid

ühiselamus ning kummalgi oli oma tuba, mis läheb kokku tunnistajate xxx P. S. ning

ütlustega. Mõlemas toas oli verekahtlasi määrdumisi, samuti leitud riietel, mis olid vaadeldud asitõenditena ning lisatud kriminaalasja juurde.

Tsiviilhageja esindaja kes M.

T. iseloomustab süüdistatavat, on korduvalt pöördunud Kohtla- Linnavalitsuse poole , seose sellega, et tal puudus elukoht , sest xxx keelduti Järve

teda vastu võtmast seoses tema negatiivse käitumisega, agressiivsusega ja alkoholi kuritarvitamisega . Lõpuks nad saavutasid omanikuga kokkuleppe, et ta võetakse sinna xxx

elama. Ta on ka esitanud taotluse hooldekodusse paigutamiseks, kuid see taotlus jäeti

rahuldamata. Komandandi ja omaniku poolt oli linnavalitsusele öeldud, et Z.V tarvitab pidevalt alkoholi , on üleolev ja agressiivne teiste suhtes. Lk 21 ja 89

Süüdistatav eitab oma süüd Z.V

tapmises. Tema olnud kodus, kui

M. M. aga raha ei andnud

ja siis läksid päris riidu ja lõpuks läksid nad lahku, M. pidi minema kellegagi asju klaarima. Tema aga läks trepile, kus sai kokku V. , kellel oli pudel viina ja kellega nad S. mängisid kaarte umbes kella kolmeni öösel. Hommikul öelnud talle P., et on haiglas ja M. siis läinud ta haiglasse teda otsima, kuid ei leidnud. 26 septembril kui politsei tuli, siis otsiti ta läbi, samuti pandi talle käeraud, kui ta autosse

istus. Tema tahtis auto tagaistmele pikali visata, kuid seal oli nuga istmete vahel, võttis

noa oma kätte ja pani siis tagasi. On küll varem karistatud M. suhtes toimepandud vägivalla eest, kuid oli ise süüdi, et komistas noa otsa. Lk 102 M. - 105

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning ta püüab vastutusest kõrvale hoiduda. Tema ütlustest on usutavad ainult need, mis lähevad kokku teiste asjas kogutud tõenditega, nimelt, et olid endised elukaaslased, tülitsesid tihti, 23 septembri õhtul

võtsid koos viina, pärast seda läksid tema tuppa, kus ta tahtis käest raha, kuid M. M. keeldus ja selle peale läksid päris kõvasti riidu ja siis läksid kumbki oma teed. Samuti on

tema ütlustest usutav fakt, et ta kinnitab, et nuga, millel olid vere jäljed, oli lõpuks M.

politseiautos. Leidmise koht ja asjaolud

ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega.

Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on kinnitust leidnud tapmine Z.V G.

M. poolt. Subjektiivsest küljest on tegu otsese tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt terava noaga

elutähtsate organite piirkonda ( kopsud, süda), pidi süüdistatav ette nägema surma

saabumise võimalikkust. Tahtlusest annab tunnistust ka löökide arv, kaks, mis olid mõlemad suunatud elutähtsatesse organitesse.

Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-128-06 , olukorras, kus isikule on tekitatud selline

terviskahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega

vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida

vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab

tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole

ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ( korduv noaga löömine

rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus ( löök elutähtsate organite piirkonda ).

Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi.

Karistus

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Tuleb arvestada seda, et Z.V on varem 8 korda kriminaalkorras karistatud. Sealjuures isikuvastaste kuritegude eest. Ta on karistatud 15.10. 1987 Tallinna Kalinini

Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 128, 172 ja 107 lg 2 p 1 järgi 8 aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 05.05.1995.

Veel antud kuriteo eest kustumata karistatuse ajal sooritas ta 14.03.2003 uue isikuvastase

kuriteo, sama kannatanu,

Z.V ei tööta, korduvalt on karistatud väärteokorras väheväärtuslike asjade varguste eest ja A

lkoholiseaduse § 70 rikkumise eest.

Arvestades tema eelnevat elukäiku ning käesoleva kuriteo tehiolusid, ei püüdnud

kannatanule abi anda , ei kahetsenud toimepandut, tuleb talle mõista KarS § 113 ettenähtud keskmisest karistusmäärast kõrgem karistus. Antud säte näeb ette karistus 6 ega keskmine karistusmäär on 10, 5 aastat. -st 15 aastani, se Prokurör palus Z.V karistada 12 aastase vangistusega ning kohus nõustub sellega.

Asitõendid kuuluvad hävitamisele, kuna kannatanu on surnud, tema jopet ei ole kellelegi

tagastada ning süüdistatava jope on muutunud ekspertiisi tagajärjel kasutuskõlbmatuks, seega ei oma see enam materiaalset väärtust.

Kohtukulud ja tsiviilhagi

Kohtuku dena lu tuleb Z.V-lt välja mõista sundraha, mis on 725 eurot, samuti kaitsjatasu ndeadvokaat Nikolai , millised on tõendatud va Rõžovi poolt esitatud taotlusega ning kohtueelses menetluses selle rahuldamise määrusega ning kohtumenetluses esitatud taotlusega , kogusummas 1459 eurot ja 20 senti.

Kohtukuludena kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka ekspertiistasud : surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 222 eurot ning DNA ekspertiisi eest 912 eurot.

Tsiviilhagi summas 156 eurot ja 7 senti on tõendamist leidnud matusebüroo IGAVIK poolt

esitatud arvete ja nende eest tasumise kviitungiga , millised asuvad lk 22-27 ning kannatanu esindaja M T ütlustega. l ei olnud sugulasi, seetõttu

esitatud ja tõendamist leidnud summa 156,07 eurot välja mõista.

/ allkirjastatud digitaalselt / Kohtunik Eeva Levina

Rahvakohtunikud

Anneli Bogens, Ülle Rahe