1-11-14084/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-14084

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-14084 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

U.N, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta U.N vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt . ile osutatud U N-

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus

kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista U. ilt kriminaalmenetluse kulud: N-

38,40 bi eest. eurot kaitsjatasu osutatud õigusa

U.N tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-ile tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega tunnistati U.N süüdi KarS § 344 lg 1, § 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 31.08.2010 26.04.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.06.2012.

Kinnipidamisasutusest U.N-i , et kinnipeetav

kohta koostatud iseloomustusest nähtub

omab 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel kindel elukoht puudub. xxx on arvestanud

sotsiaalpinna vajadusega . i tähtaegsel vabanemisel 2013 aastal. Isikul puudub U N-

põhiharidus, ei ole motiveeritud õppima. Isikul iseseisva majandamise oskus puudub, puuduvad

tööoskused ja töökogemus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Väärteokorras on

alkoholiseaduse alusel karisttud esimest korda 14-aastaselt. On toime pannud kuritegusid, sh

liiklusavariides, alkoholi tarvitanuna. -

Isikul on tähelepanu keskendumisraskusi, nõrk ja analüüsioskus. Isikul on väljakujunenud käitumismuster, eesmärgid lühiajalised ja saavutamatud.

Mõtlemise ja käitumisega seonduvalt on oht uue kuriteo sooritamiseks olemas. Vangla ei toeta U.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanedes ei ole elu- xxx xxxs on ega töökohta

lisanud U.N-i eluasemeteenuse saajate nimekirja ja on arvestanud tema

eluasemeteenuse vajadusega alates Maidu vabanemisest tähtaegselt kinnipidamisasutusest aastal

2013. Käesoleval ajal vallal vabad sotsiaalelamispinnad puuduvad. Isik ei oma tööoskusi ega-

harjumusi. Madala haridustasemega ja kuritegeliku minevikuga vanglast vabanenu ei leia t

ööd. Isikul puudub teda toetav sotsiaalne võrgustik.

U.N taotleb

kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist Pärast .

vabanemist asub elama oma sõbranna juurde, läheb tööle lukksepana laevale, koolitamine on kohapeal.

Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Isikul on s kindlad plaanid jätkata seadusekuulekat elu, minna tööle.

Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. kirjalikult

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arv u ,

ära kuulanud süüdimõistetu am se

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne

leiab, et U.N

tähtaega vangistusest vabastamata. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise

isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

3(4)

Kinnipeetavat on varasemalt karistatud emamuses varavastaste kuritegude (sh röövimine)

toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all (ühel korral vangistuse

asendamisel i toime uue kuriteo. Viimase kuriteo,

üldkasuliku tööga), mõlemal korral pan

omavolilise sissetungi ja dokumendi võltsimise pani . toime vanglas kar U N istust kandes.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 3-6 et U.N-i on 12 korral ) on näha,

karistatud väärteokorras väheväärtusliku , nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõ ja määratud

istetud karistused kriminaalhooldused U.N-i

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid

järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et isik omab 7 distsiplinaarkaristust.

Karistused on määratud muuhulgas ametniku korralduse eiramise, ebaseadusliku esemete omamise, vanglateenistuja tööülesannete täitmise segamise ja solvamise, laimamise, ahistamise ja ähvardamise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et oma käitumist vangistuse ajal ei ole U.N ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.08.2013.

Vabanedes puudub U.N kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu.

Va kindlat töökohta e banedes ei ole . U N ga sissetulekuallikat. Isikul on madal

haridustase, puudub mis raskendab

eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab varavastaste

kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik.

Arvestades U.N-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (korduvad varavastased kuriteod), ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued

kuriteod katseajal ja ÜKT tegemise ajal, korduvad väärteod), vangistuses viibides (7

distsiplinaarkaristust, uus kuritegu - ) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu ja töökoha

puudumine, toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine

) on kohus seisukohal, et U.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud.

Isik et isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki –

uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal ja vangistuse asendamisel üldkasuliku

tööga pani toime uued kuriteod. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja

kohustuste täitmise kogu tõsidust. piisavalt

Seega kriminaalhooldus ei osuta U.N-ile

mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saak . s ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 9 kuu, mis on piisavalt pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

4(4) vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu U.N-i temale Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu